1-23-4159
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-23-4159 (22231503772)
Kohtunik
Liina K.K
Kriminaalasi
K.K süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
K.K – sünniaeg XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel, pensionär, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.
Kaitsja
Kristina Isokoski
Süüdi tunnistada K.K KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 14,80 eurot), s.o. 2220 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui K.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 6 päevamäära (kanda jääv rahaline karistus seega 144 päevamäära, s.o 2131,20 eurot). Välja mõista K.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot riigituludesse.
Kohustada K.K tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,62 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700024843. Selgitusse võib märkida: „K.K , kriminaalasi 1-23-4159, menetluskulud ja sundraha“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 234 eurot ja ekspertiisikulu 54 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid. Esitatud süüdistus K.K süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 16.10.2022 kella 14.07 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 32 juures suunaga Kesk tee mootorsõidukit Honda CR-V, reg-nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove: etanooli sisaldus veres 2,61 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l, k=2). Sellise tegevusega rikkus K.K liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani K.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Asjao lud ja menetluse käik
06.07.2023 laekus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Natalia Duškina poolt 05.07.2023 koostatud süüdistusakt K.K süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav K.K-le põhikaristusena rahalist karistust. KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 koh aselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistatavale ja kaitsjale 05.07.2023. 17.07.2023 on kaitsja saatnud seisukoha antud kriminaalasjas. Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava K.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus joobes juhtimise episoodis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud tema enda kohtueelses menetluses antud ütluste, tunnistaja Xi kohtueelses menetluses antud ütlustega ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatava K.K ütlustest, et ta tunnistab süüd ja selgitab, et tarbis alkoholi nii 15.10.2022 õhtul kui ka 16.10.2022 enne rooli istumist jõi kanget alkoholi. Kuna oli nii purjus, ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis äärekivisse. Tunnistaja Xi ütluste kohaselt nägi ta äärekivisse sõitu pealt, millest tulenevalt helistas häirekeskusesse. Kuni politsei saabumiseni isik alkoholi ei tarvitanud. K.K süüd ja teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub isiku kinnipidamise aeg, alus ja koht ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub K.K-l tuvastatud alkoholijoobe positiivne tulemus ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millelt nähtub alkoholijoove (etanooli sisaldus veres 2,61 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l). Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, mille korral isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud etanooli sisaldust veres, pidi menetlusalune isik kohtu arvates aru saama, et on alkoholijoobes, seda nii enesetunde kui ka varasema
elukogemuse pinnalt. Seejuures selgitas menetlusalune isik ka seda, et jõi alkoholi nii eelmisel õhtul kui enne rooli istumist. Seega oli ta oma seisundist üheselt teadlik ning sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Isik on kohtueelses menetluses antud ütlustes ise kinnitanud, et oli nii suures joobes, et ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja sõitis äärekivisse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. K.K on süüvõimeline ning KarS
Süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit arvestades ei pea kohus vajalikuks kohaldada käesoleval juhul lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades K.K vanust ning tervislikku ja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasud ja ekspertiisikulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt K.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot riigituludesse. Liina K.K Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.