Liiklussüüteod

1-23-4109

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-23-4109

Asjaolud Olev Viiki süüdistatakse selles, et tema olles 28.11.2022 karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 alusel (toime pandud 10.07.2022), juhtis tahtlikult 03.02.2023. a kella 19.0619.13 ajal X linnas X mnt-l kuni X tn mootorsõidukit Honda CR-V registreerimisnumbriga X alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.02.2023. a uuringuakti nr X kohaselt oli Olev Viigi veres alkoholi sisaldus ühes grammis mitte vähem kui 3,29 mg/g. Seega juhtis Olev Viik mootorsõidukit joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Olev Viik oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Olev Viik süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.02.202304.02.2023, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on Olev Viik kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel on Olev Viik kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 3 alusel kohaldada Olev Viigile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja

1-23-4109

menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Arvata menetluskuludeks määratud kaitsja tasu 293,76 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot, asitõendi saatekulu 75 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1470,26 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Olev Viigilt riigituludesse menetluskulud 1342,10 eurot, menetluskulud summas 128,16 eurot (so kaitsja sõidukulu osas) jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 1342,10 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Olev Viiki tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 17-daks kuupäevaks 112 eurot ja viimase osamaksena 110,10 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.