Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 25.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-22-7651/15
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 25.07.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1489

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-22-7651/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja17.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2023, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-7651 (20284000252)

Kohtulahend

Tartu Maakohtu 17.02.2023 otsus Timo Jeegeri süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3, KarS § 203 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva, tingimisi katseajaga 2 aastat kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne

Avalduse ese Kohtunik

Aivar Hint

Avaldaja

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding

Süüdimõistetu

Timo Jeeger (isikukood: 38712116016; elukoht: xxxx xxx xx xxxxxxxxx xxxx )

Asja menetlemine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS §-dest 74 lg 4, 75 lg 2 p 2 kohus määras:

1.Rahuldada kriminaalhooldusametniku lisakohustuse määramiseks.

erakorraline

ettekanne

Timo

Jeegerile

2.Määrata Timo Jeegerile katseajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi.

3.Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

2.Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Timo Jeegeri kohta. Ettekandest nähtuvalt Timo Jeeger ei esita ametniku määratud tähtajaks vereanalüüsi tulemusi. Isik tunnistab, et tarbib rohkelt alkoholi. 14.07.2023 ei ilmunud registreerimisele, teavitusest saab järeldada, et isik oli joobes. Esmakohtumine T. Jeegeriga toimus 16.03.2023, kui isik tutvus ja allkirjastas „Käitumiskontrollile allutatud kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 8 registreerimist, 21.06.2023 isik helistas ning palus registreerimisaega muuta, tuues põhjuseks töötamise, 22.06.2023 isik kohale ei ilmunud, põhjustest ei teavitanud, telefoni teel kättesaadav ei olnud. Kirjalikus seletuses põhjendas isik mitteilmumist asjaoluga, et oli purjus. 12.07.2023 saatis isik e-kirja, milles väitis, et ei saa töötamise tõttu registreerimisele tulla ning palus aega 14.07.2023. 13.07.2023 kell 23:25 saatis T. Jeeger ametnikule järgmise sisuga e-kirja: „Kahjuks homme ka ei sobi kuna tee on kodupoole kaldu. Tahate vangi panna siis olen ülehomme olemas.“. Sõnakasutusest ja kirja saatmise ajast võib järeldada, et isik oli alkoholijoobes. Esimese vereanalüüsi CDT määramiseks tegi isik 07.06.2023. Vaatamata mitmele tähtajale lükkas isik vereanalüüsi andmist edasi, tuues põhjuseks ema matused, millele kulus palju raha ning ta ei saanud vereanalüüsi eest maksta. CDT näit esimeses vereanalüüsis oli 12.2%, referentsväärtus on 1,8%. Nii kõrge CDT näit viitab alkoholi kuritarvitamisele. Järgmise vereanalüüsi tegemise tähtajaks määrati 10.07.2023, senini T. Jeeger seda teinud ei ole. Registreerimisel 27.06.2023 tunnistas isik, et on viimasel ajal palju alkoholi tarbinud, sest eraelulised suhted on sassis. T. Jeegeri vereanalüüsi tulemus, isiku enda antud seletused ning viimase e-kirja sisu viitab, et isik ei suuda alkoholi tarvitamisest loobuda. T. Jeeger on teadlik, et iga järgmise vereanalüüsi CDT tulemus peab olema eelmisest väiksem, mistõttu ametnikul on alust arvata, et vereanalüüsi tegemise edasi lükkamine on seotud alkoholi tarvitamisega. T. Jeegeri vereanalüüsis on alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia, isik on kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Ametniku hinnangul ei ole vereanalüüsi esitamise kohustus piisav meede, et T. Jeeger muudaks oma riskikäitumist. Tulenevalt eeltoodust teen ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata T. Jeegerile kohustus mitte tarvitada alkoholi.

3.KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).