Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (04.07.2023) järgnevast päevast.

ASJAOLUD

Süüdistus: Endel Kaur `i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 17.10.2019 Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, lõi 25.05.2023 südaöö paiku xxx linnas xxx asuvas korteris I. H.d korduvalt käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Oma tahtliku tegevusega tekitas Endel Kaur kannatanu I. H.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse (ajuvapustus ilma lahtise koljusisese haavata, pea täpsustamata osa pindmine vigastus ja vasaku abaluu kaarnajätke nihketa fraktuur). Seega pani Endel Kaur toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud korduvalt. Kokkuleppe sisu: Asitõendite loetelu ja nende asukoht: ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.05.2023, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 2 on Endel Kaur kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Kaire Hänilene kohtueelses menetluses määratud tasu summas 249,36 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot. Kuna Endel Kaur on puuduva töövõimega isik, tema ainus igakuine sissetulek on töövõimetoetus ca xxx eurot, siis KrMS § 180 lg 3 alusel palume kohtul vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 500 eurot ning ülejäänud osa 587,50 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 500 eurot ja kaitsjatasu summas 249,36 eurot, so kokku 749,36 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 749,36 eurot, tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

Endel Kaur tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh kannatanu ülekuulamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokollide, Xxx Haigla epikriisi, kahtlustatava Endel Kauri ülekuulamise protokolli ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Endel Kaur nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 28.06.2023 kokkuleppe. Süüdistatav Endel Kaur kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Endel Kaur süüdistuses kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Endel Kauri süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.