Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2023. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-3455
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Kohal (sõlmis kokkuleppe) ja kohtuistungil osales abiprokurör Liis Lillemets R. I. süüdistatuna KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Kriminaalasi Süüdistatav
isikukood: XXX elukoht: XXX (XXX) kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX tegevusala: XXX, XXX, XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud kahtlustatavana kinnipeetud 28.12.2022. a - 30.12.2022. a
Eestkostja
XXX Vallavalitsus, volitatud esindaja A. K.
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Rainer Objartel
KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust R. I. suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui R. I. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. I. on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna, so kaitsja tasu kohtueelses menetluses 634,80 eurot, kaitsja tasu kohtumenetluses 79,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot riigi kanda.
Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse R. I. selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise (vastavalt Tartu Maakohtu 17.11.2020. a otsusele nr 1-20-7959 ja Tartu Maakohtu 11.01.2022. a otsusele nr 1-21-8209): -
XXX. a kella 19.00 paiku XXX lähistel XXX ääres kasutas grupis koos U. V. ja I. V. füüsilist vägivalda V. V. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et I. V. lõi kannatanule V. V. ühel korral rusikas käega näo piirkonda, misjärel lõi U. V. kannatanule mitmel korral rusikas käega näo piirkonda. Seejärel lõi R. I. kannatanule jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selili maha. Pärast seda lohistasid R. I., U. V. ja I. V. kannatanu XXX lähistel oleva platvormi äärele istuma ning läksid ise eemale. Mõne hetke pärast tulid R. I. ja U. V. tagasi kannatanu juurde ning U. V. lõi kannatanule ühe löögi näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali maha, ei reageerinud enam ja hakkas värisema. Seejärel tõstsid R. I., U. V. ja I. V. kannatanu XXX ääres oleva platvormi alla ning viskasid tema varjamiseks talle oksi, lehti ja mulda peale. Antud tegevusega põhjustasid R. I., U. V. ja I. V. kannatanule V. V. füüsilist valu ja kehavigastusena silmalau ja silmaümbruse lahtise haava;
-
XXX. a ajavahemikul kell 17.00 kuni 18.00 XXX asuva Maarjamaa Hariduskolleegiumi XXX õppekeskuse spordiplatsil kasutas füüsilist vägivalda järelevalvespetsialisti J. T. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et kui J. T. läks R. I. ja kaasõpilase D. L. vahelisele rüselusele vahele, lõi R. I. J. T. vähemalt kaks korda rusikas käega näo piirkonda, põhjustades J. T. füüsilist valu ning tema vasakule põsesarnale punetuse ja 2 cm pikkused küünistusjäljed vasaku käe küünarliigese piirkonnas.
3 (6)
Sellega pani R. I. toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Veel süüdistatakse R. I. selles, et tema, XXX. a ajavahemikul kell 17.00 kuni 18.00 XXX asuva Maarjamaa Hariduskolleegiumi XXX õppekeskuse spordiplatsil, peale füüsilise vägivalla kasutamist, ähvardas teda maas kinni hoidnud järelevalvespetsialisti J. T., et „annab talle nuga, annab peksa ja tapab ära, kui väljaspool õppekeskust näeb“. Kannatanu J. T. võttis ähvardust reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täieviimist R. I. poolt, kuna eelnevalt oli R. I. kasutanud füüsilist vägivalda tema suhtes. Sellega pani R. I. toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R. I. karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R. I. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.12.-30.12.2022.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R. I. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on R. I. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
4 (6)
KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on R. I. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on R. I. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. KarS § 75 lg 4 alusel võtab R. I. endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul registreerida ennast Johannes Mihkelsoni Keskusesse tugisiku teenusele ning osalema teenusel, tehes talle määratud tugiisikuga igakülgset koostööd. Teenusele registreerimiseks peab R. I. ühendust võtma Johannes Mihkelsoni Keskuse töökeskuse suuna juhi Ingrid Purjega (tel: 526 5488; e-post: [email protected]). Teenuse raames on võimalik Johannes Mihkelsoni Keskusest saada vastavalt vajadusele ka karjääri-, psühholoogilist- ja sõltuvusnõustamist. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 1722,30 eurot, millest vandeadvokaat Rainer Objarteli osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 634,80 eurot (75,60+235,20+43,20+216+64,80), millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu istungist), kuna R. I. on alaealine, XXX, XXX. Ta saab XXX umbes XXX eurot kuus, mis kulub täies ulatuses R. I. igakülgseks toetamiseks, et tagada talle XXX, XXX ja muu igapäevaeluks tarviliku ostmine. R. I. on XXX, tema esindaja on XXX Vallavalitsus. XXX Vallavalitsus katab R. I. vajaduspõhised kulutused ning XXX kohamaksumuse, mis on igakuiselt XXX eurot. DVD-R plaat XXX. a ja CD-R plaat XXX. a häirekeskuse kõnedega, DVD-R plaat XXX. a M. L. poolt sotsiaalvõrgustikus Snapchat filmitud videoga ja CD-R plaat Maarjamaa Hariduskolleegiumi XXX õppekeskuse XXX. a turvakaamera salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse R. I. süüditunnistamiseks KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Seega tuleb R. I. süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Salvestiste suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad kokkuleppest. Kannatanud V. V. ja J. T. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 teavitada kannatanuid R. I. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
5 (6)
(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.