Liiklussüüteod

mitte tarvitama alkoholi, alluma alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

2/4

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Sten Tišlerit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu 17.04.2018 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti, see on korduvalt 11.03.2023 kella 19:47 paiku Tallinnas Lasnamäe tänav 6 juures, mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,97 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,88 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani Sten Tišler toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav Sten Tišler ja tema kaitsja Argo Küünemäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka Sten Tišleri kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.03.–12.03.2023, s.o kaks päeva ja karistuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 tuleb asendada 9 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o 298 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub Sten Tišler järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

3/4

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt määrata Sten Tišlerile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused, millega ta kohustub: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte alkoholi tarvitama, KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu summas 187,20 eurot ning sundraha summas 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1336,50 eurot tuleb määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul nii, et esimesel kuul tasutakse 106,50 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul 106,20 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Eelnevat arvestades kohus leiab, et Sten Tišler tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Sten Tišlerilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.