Tartu Maakohtu 22. mai 2023. a määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Jaan Pihule (ik 37906236535) Tartu Maakohtu 18. juuli 2022. a otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks
Määruskaebuse esitaja
Jaan Pihu
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Jaan Pihu määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Jaan Pihu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18. juuli 2022 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 238 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati J. Pihu järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati J. Pihu registreerima end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames meditsiiniasutuse määratud ajal esmane vastuvõtt. Kohtuotsus jõustus 3. augustil 2022.
2.Kriminaalhooldusosakond esitas 18. aprillil 2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ja 24. aprillil 2023 erakorralise ettekande lisa J. Pihule Tartu Maakohtu 18. juuli 2022 otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus J. Pihu 8. ja 21. märtsil ja 24. aprillil 2023 registreerimiskohustust ja ei täitnud üldkasuliku
töö ajakava 17. märtsil, 3., 14. ja 17. aprillil 2023. Täiendava rikkumisena palus kriminaalhooldusametnik arvestada kontrollile allumise kohustuse rikkumist ning alates käesoleva aasta maist sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumist.
3.Tartu Maakohtu 22. mai 2023. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja J. Pihule Tartu Maakohtu 18. juuli 2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuud ja 7 päeva vangistust pöörati täitmisele.
4.Maakohus tuvastas, et J. Pihu pani toime registreerimiskohustuse rikkumised 8. ja 21. märtsil ning 24. aprillil, mis on tõendatud registreerimislehtede ja süüdimõistetu ütlustega. J. Pihu rikkus tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.
5.Kohus luges tõendatuks üldkasuliku töö ajakava täitmata jätmised (17. märts, 3., 14. ja 17,. aprill 2023). Rikkumisi tõendavad arvestuslehed, rikkumisi kinnitas süüdistatav kohtuistungil. Mõjuvat põhjuset üldkasuliku töö tunnid tegemata jätmiseks ei olnud. J. Pihu on tahtlikult hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.
6.1. mail 2023 kontrollile allumise kohustuse rikkumise luges kohus tuvastatuks. L. Kasaku e-kirjas toodu ja süüdmõistetu kohtuistungil antud ütlustega, mis tõendavad, et J. Pihu ei olnud kriminaalhooldusametnikule 1. mail 2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega sidevahendi kaudu. J. Pihu rikkus tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust.
7.Sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumist tõendavad süüdimõistetu ütlused, mis kinnitavad kriminaalhooldusametniku väidet, et J. Pihule oli uuesti planeeritud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine alates käesoleva aasta maikuust, kuid siiani pole ta programmis osalenud. Kuigi programmitundide toimumise täpsem aeg pole süüdimõistetule olnud teada, on see tingitud tema enda käitumisest - ta jättis 24. aprillil 2023 registreerimisele ilmumata. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et ta hakkas alates käesoleva aasta aprillist alkoholi tarvitama ja jätkas seda ka mais. Seega on süüdimõistetu ise tekitanud olukorra, kus tal programmis osalemine pole olnud võimalik. Kuna käesolevaks ajaks on juba mitme tunni toimumise aeg möödas, jääb J. Pihul planeeritud ajakava kohaselt programm ka nüüd läbimata. J. Pihu on tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.
8.J. Pihu on ka varem käitumiskontrolli nõudeid rikkunud (25. augustil 2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, „Eluviisitreenigus“ osalemise katkestamine), mille eest on teda kirjalikult hoiatatud.
9.Süüdlast iseloomustab positiivselt vaimse tervise õe vastuvõtule pöördumine alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja esmase vastuvõtu läbimine. Kuni 16. märtsini tegi ta kohusetundlikult üldkasuliku töö tunde. 12. mail 2023 pöördus ta alkoholivõõrutusnähtude ravile ning soovib edaspidi teha alkoholitarvitamise vastase süsti.
10.J. Pihu ei ole kohtuotsusega pandud tingimusi täitnud. Süüdlasele on korduvalt antud ka kohtuotsuse täitmise käigus võimalusi, kui alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise katkestamise eest kriminaalhooldusametnik J. Pihu kahel korral kirjalikult hoiatas. Vaatamata sellele on J. Pihu jätkanud rikkumiste toimepanemist. Hinnates J. Pihu positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis, on praeguseks ajaks ammendunud muud KarS §-s 69 lg 6 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks. Süüdimõistetule on juba kohtuotsusega määratud rida kohustusi, mistõttu veel mõne täiendava kohustuse määramine pole enam põhjendatud. Käesolevas menetluses tuvastatud rikkumised ei ole esmakordsed ja juhuslikku laadi, vaid rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist ja neid on palju. Peamine kohtuotsuse täitmist takistanud tegur on süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada. Süüdimõistetu
kohtuistungil avaldatu (valmisolek teha alkoholitarvitamise vastane süst) annab alust kaaluda alkoholitarvitamise vastasele ravile allumise kohustuse määramist. Samas on J. Pihu karistatud mootorsõiduki juhtimise eest korduvalt joobeseisundis. Alkoholitarvitamise keelu rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut varem ühel korral hoiatanud. Seega pole alkoholitarvitamise näol tegemist süüdimõistetu äsja tekkinud probleemiga. J. Pihu saanuks alkoholitarvitamise probleemiga juba varem midagi ette võtta, kuid ta ei teinud seda. Ravile on süüdimõistetu hakanud mõtlema alles käesoleva menetluse käigus peale seda, kui ta jättis ka 8. mai 2023 kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata.
11.Kuna J. Pihul on Tartu Maakohtu 18. juuli 2022 otsusega mõistetud karistusest kandmata 67 üldkasuliku töö tundi, tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata 2 kuud ja 7 päeva vangistust.
MÄÄRUSKAEBUS
12.J. Pihu palub maakohtu määruse tühistada ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
13.Asjad jäid tegemata alkoholi tõttu, ent praegu on J. Pihu ametlikult tööl, käis alkoholiravil ja laseb teha süsti. J. Pihu kasvatab üksi kaht alaelist last. Vanglasse minek tooks kaasa suured probleemid kodus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. J. Pihu ei eita rikkumiste toimepanemist. Küll aga toonitab ta taas alkoholiravil käimist ning annab lubaduse teha alkoholivastane süst. Ringkonnakohus leiab, et selline kaitsetees on edutu ning nõustub maakohtu põhjendustega selles küsimuses. J. Pihu on kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. Maakohtu määrusest nähtuvalt hakkas J. Pihu ravile mõtlema alles pärast seda, kui jättis 8. mai 2023. a istungile ilmumata, ehkki teda oli varem alkoholikeelu rikkumise eest kirjalikult hoiatatud.
15.Ülejäänud kaitseväited jäävad samuti edutuks, sest süüdlasele on teada, et kohtuotsusega pandud nõuete ja kohustuste rikkumise tagajärjeks võib olla karistuse täitmisele pööramine. Jätkates ka peale peale hoiatuste tegemist erinevate rikkumiste toimepanemist, peab süüdlane arvestama negatiivsete tagajärgedega talle ja tema perele. Maakohus on karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades sedagi, miks ei ole täiendavate kohustuste panemine mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.