Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Asja number
1-22-3295
Kohtunik
Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne süüdimõistetu Jaan Pihu karistuse täitmisele pööramiseks
Kriminaalhooldusametnik
Merilin Juhkam
Süüdimõistetu
Jaan Pihu (isikukood 37906236535; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx) 22. mai 2023
Kohtuistungi toimumise aeg
Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Jaan Pihule Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kaks) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Kohustada Jaan Pihu peale käesoleva määruse jõustumist kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. Jaan Pihu karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega Jaan Pihu tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Pihu eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.04.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks
karistuseks määrati 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 238 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati J. Pihu järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati J. Pihu registreerima end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames meditsiiniasutuse määratud ajal esmase vastuvõtu. Kohtuotsus jõustus 3.08.2022. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 18.04.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ja 24.04.2023 erakorralise ettekande lisa J. Pihule Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus J. Pihu 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 registreerimiskohustust ega täitnud üldkasuliku töö ajakava 17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023 ja 17.04.2023. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, paludes süüdimõistetu täiendavate rikkumistena arvestada ka 1.05.2023 kontrollile allumise kohustuse rikkumist, samuti alates käesoleva aasta maist sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumist. Süüdimõistetu J. Pihu palub jätta vangistuse täitmisele pööramata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Pihule ette 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht tõendab, et 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 pidi J.Pihu registreerimisele ilmuma, kuid 8.03.2023 ja 21.03.2023 ta registreerimas ei käinud. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud J. Pihu registreerimisele ka 24.04.2023. J. Pihu oli registreerimisaegadest teadlik, kuna andis eelmisel registreerimisel (vastavalt 8.02.2023, 14.03.2023, 28.03.2023) selle kohta allkirja. Et 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 oli registreerimine ette nähtud, kuid ta registreerimas ei käinud, kinnitas süüdimõistetu ka 2(6)
kohtuistungil. Seega on registreerimislehe ning süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 pidi J.Pihu registreerimisele ilmuma, kuid ta registreerimisele ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikule 28.03.2023 antud kirjalikes seletustes on J. Pihu 8.03.2023 registreerimisele ilmumata jätmist põhjendanud töökohustuste täitmisega ning 21.03.2023 registreerimisele ilmumata jätmist põhjendanud haigestumisega. Haigestumise kohta arstitõendit ei ole, kuna tõendi jaoks ei olnud raha. Ka süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ilmunud ta 8.03.2023 registreerimisele, kuna tegi tööd (aitas Tartus sõpra). 21.03.2023 oli ta haige, registreeris küll ennast perearsti vastuvõtule, kuid sai aja kahe nädala pärast. Arstitõendit esitada pole. 24.04.2023 registreerimas ei käinud alkoholitarvitamise tõttu. Kohus leiab, et J. Pihu esile toodud põhjus 8.03.2023 registreerimisele mitteilmumise kohta ei vabanda registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Süüdimõistetu peab oma elu korraldama nii, et kohtuotsusega määratud kohustused saaksid nõuetekohaselt täidetud. Käesoleval juhul on süüdmõistetu eelistanud kohtuotsuse täitmisele sõbra aitamist. Süüdimõistetu väide haigestumise kohta 21.03.2023 on paljasõnaline. Isegi kui süüdimõistetu samal päeval arsti vastuvõtule ei pääsenud, saaks vähemalt arsti poole pöördumist vastavasisulise tõendiga ikkagi tõendada, kuid süüdimõistetu pole seda teinud. Seega pole tõendatud, et registreerimisele ilmumist 21.03.2023 takistas süüdimõistetu tervislik seisund. Alkoholi tarvitamine polnud süüdimõistetul kohtuotsuse täitmise ajal üldse lubatud. Seega alkoholi tarvitades viis J.Pihu ennast ise seisundisse, kus tal polnud võimalik 24.04.2023 registreerimisele ilmuda. Jättes 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata rikkus J.Pihu tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Pihule ette üldkasuliku töö ajakava täitmata jätmist 17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023, 17.04.2023. Üldkasuliku töö 14.03.2023 ja 28.03.2023 ajakavade kohaselt pidi J. Pihu 17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023, 17.04.2023 igal päeval tegema 7 tundi üldkasulikku tööd (s.o kokku 28 tundi üldkasulikku tööd). Üldkasuliku töö 28.03.2023 ja 18.04.2023 arvestuslehed tõendavad, et J. Pihu nimetatud kuupäevadel mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi ei teinud. Asjaolusid, et 17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023 ja 17.04.2023 pidi ta üldkasulikku tööd tegema, kuid ei teinud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega on üldkasuliku töö ajakavade, arvestuslehtede ja süüdimõistetu enda ütlustega tõendatud, et J. Pihu pidi 17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023, 17.04.2023 igal päeval tegema 7 tundi üldkasulikku tööd, kuid süüdimõistetu nendel päevadel ühtegi tundi ei teinud. Kriminaalhooldusametnikule 28.03.2023 antud kirjalikus seletuses on J. Pihu 17.03.2023 üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist põhjendanud haigestumisega. Haigestumise kohta arstitõendit ei ole, kuna tõendi jaoks ei olnud raha. Ka kohtuistungil süüdimõistetu selgitas, et oli 17.03.2023 haige, kuid arsti poolt ei pöördunud. Aprillis ettenähtud üldkasuliku töö tunnid jäid süüdimõistetu ütluste kohaselt tegemata alkoholitarvitamise tõttu. J. Pihu väide haigestumise kohta on paljasõnaline, mistõttu pole tõendatud, et üldkasuliku töö tegemist takistas 17.03.2023 tervislik seisund. Süüdimõistetu ütlustest tuleneb, et arsti poole ta sel päeval üldse ei pöördunudki. Alkoholi tarvitamine polnud süüdmõistetul kohtuotsuse täitmise käigus üldse lubatud. Asudes tarvitama alkoholi viis süüdimõistetu ennast ise seisundisse, kus ta polnud võimeline üldkasulikku tööd tegema. J. Pihu on jätnud
3(6)
17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023, 17.04.2023 ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tunnid tegemata ja hoidunud seega tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Pihule ette 1.05.2023 kontrollile allumise kohustuse rikkumist. Vanemkriminaalhooldusametniku L.Kasaku e-kirjas on M.J. teavitatud 1.05.2023 toimunud reidist, mille käigus kontrolliti J.Pihu. Viimast kodust tabada ei õnnestunud, ema ei teadnud, kus poeg viibib. Kell 13.08 helistades oli süüdimõistetu number kinni, kuid kell 13.12 kõnele ei vastanud. Kell 13.12 saadetud SMS, et kriminaalhooldaja kõnele tuleb vastata. J.Pihu tagasi ei helistanud, seega kontrolli ei saanud teostada. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt võis olla, et 1.05.2023 kriminaalhooldusametnik talle helistas ja SMS-i saatis, kuid avastas need alles õhtul. Ta teab, et peab kahe tunni jooksul tagasi helistama, kuid ei teinud seda. Põhjust J.Pihu ei mäleta. Kuna J.Pihule määrati kohtuotsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Et selline kohustus on talle teatavaks tehtud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. L.Kasaku e-kirjas toodu ja süüdmõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et J.Pihu ei olnud kriminaalhooldusametnikule 1.05.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus süüdimõistetu 1.05.2023 kontrollile allumise kohustust. Kohtu arvates on J.Pihu rikkumise toime pannud tahtlikult. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on süüdimõistetutel võimalik ametnikuga kontakteeruda kellaajast olenemata. J.Pihu, jäädes kriminaalhooldusametnikule 1.05.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaamatuks nii isiklikult kui sidevahendi kaudu, rikkus tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Kriminaalhooldusametnik heidab süüdimõistetule ette kohustuse rikkumist käesoleva aasta mais.
sotsiaalprogrammis osalemise
Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil avaldatu kohaselt pidi süüdimõistetu J.Pihu sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalema esmalt juba käesoleva aasta veebruaris. Süüdimõistetu käis kohal kolm korda, kuid siis katkestas programmis osalemise. Uuesti planeeriti J.Pihule sotsiaalprogrammis osalemine alates käesoleva aasta maikuust, millest oli teadlik ka süüdimõistetu. Täpsem ajakava (programmitunnid 4.05.2023, 11.05.2023, 18.05.2023, 25.05.2023, 1.06.2023, 8.06.2023 ja 15.06.2023) oleks süüdimõistetule antud 24.04.2023 registreerimisel, kuid süüdimõistetu kohale ei ilmunud. Kohtuotsuse täitmise tähtaja jooksul pole J.Pihul enam võimalik programmis osaleda. J.Pihu kohtuistungil antud
4(6)
ütluste kohaselt teadis ka tema, et alates maikuust pidi ta hakkama osalema sotsiaalprogrammis. Seega tõendavad süüdimõistetu ütlused kriminaalhooldusametniku väidet, et J.Pihule oli uuesti planeeritud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine alates käesoleva aasta maikuust, kuid siiani pole süüdimõistetu programmis osalenud. Kuigi programmitundide toimumise täpsem aeg pole süüdimõistetule olnud teada, on see tingitud tema enda käitumisest - ta jättis 24.04.2023 registreerimisele ilmumata. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et ta hakkas alates käesoleva aasta aprillist alkoholi tarvitama ja jätkas seda ka mais. Seega on süüdimõistetu ise tekitanud olukorra, kus tal programmis osalemine pole olnud võimalik. Kuna käesolevaks ajaks on juba mitme tunni toimumise aeg möödas, jääb J.Pihul planeeritud ajakava kohaselt programm ka nüüd läbimata. Kohus leiab, et alates käesoleva aasta maist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemata jätmisega on J.Pihu tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Erakorralise ettekande kohaselt on J. Pihu ka varem käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. J. Pihu 25.08.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, millise rikkumise eest kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatas. J. Pihu katkestas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise, millise rikkumise tõttu kriminaalhooldusametnik koostas J. Pihule teise kirjaliku hoiatuse. Kuigi kriminaalhooldusametnik ei ole erakorralisele ettekandele vastavaid tõendeid lisanud, ei ole kohtul alust kriminaalhooldusametniku avaldatus kahelda. Kuna nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik J. Pihu hoiatanud, ei saa kohus neile muud KarS § 69 lg-s 6 toodud meedet kohaldada. Ent varasemad rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu karistuse kandmise aega negatiivselt, osutades, et J. Pihu on ka varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Erakorralise ettekande kohaselt on J. Pihu täitnud kohustuse kriminaalhooldaja määratud ajal pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbinud esmase vastuvõtu. J. Pihu tegi üldkasulikku tööd kohusetundlikult kuni 16.03.2023, s.o ligi 8 kuu jooksul alates temale karistuse mõistmisest. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovis ta käesoleva aasta maikuus teha alkoholitarvitamisele lõpu, milleks pöördus 12.05.2023 alkoholivõõrutusnähtude ravile. Süüdimõistetu seda väidet kinnitab ka AS Lõuna-Eesti Haigla 12.05.2023 raviteenuste arve alkoholivõõrutusnähtude ravi eest. Süüdimõistetu kinnitusel soovib ta edaspidi teha ka alkoholitarvitamise vastase süsti. Kohtule pole teada, et J. Pihu oleks karistuse kandmise ajal pannud toime mõne uue süüteo. Eelnev iseloomustab J. Pihu positiivselt. J. Pihule on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kohustused. J. Pihu neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on J. Pihule korduvalt antud veel ka kohtuotsuse täitmise käigus, kui alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise katkestamise eest kriminaalhooldusametnik J. Pihu kahel korral kirjalikult hoiatas. Vaatamata sellele on J. Pihu jätkanud rikkumiste toimepanemist, jättes 8.03.2023, 21.03.2023 ja 24.04.2023 registreerimisele ilmumata ja hoidudes 17.03.2023, 3.04.2023, 14.04.2023, 17.04.2023 kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti 1.05.2023 kontrollile allumise kohustuse täitmisest, samuti käesoleva aasta mais sotsiaalprogrammis osalemisest. Hinnates J. Pihu positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et peale vangistuse täitmisele pööramise on praeguseks ajaks ammendunud muud KarS §-s 69 lg 6 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks. Süüdimõistetule on juba kohtuotsusega määratud rida kohustusi, mistõttu veel mõne täiendava kohustuse määramine pole enam põhjendatud. Käesolevas menetluses tuvastatud rikkumised ei ole esmakordsed ja 5(6)
juhuslikku laadi, vaid rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist ja neid on palju. Peamine kohtuotsuse täitmist takistanud tegur on olnud süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu (valmisolek teha alkoholitarvitamise vastane süst) annab alust kaaluda alkoholitarvitamise vastasele ravile allumise kohustuse määramist. Samas on J.Pihu karistatud mootorsõiduki juhtimise eest korduvalt joobeseisundis. Nagu kohus eespool tuvastas, on alkoholitarvitamise keelu rikkumise eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut varem ühel korral hoiatanud. Seega pole alkoholitarvitamise näol tegemist süüdimõistetu äsja tekkinud probleemiga. J. Pihu saanuks oma alkoholitarvitamise probleemiga juba varem midagi ette võtta, kuid ta ei teinud seda. Ravile on süüdimõistetu hakanud mõtlema alles käesoleva menetluse käigus peale seda, kui ta jättis ka 8.05.2023 kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata. Erakorralise ettekande kohaselt 18.04.2023 seisuga on J. Pihul tehtud 171 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 67 tundi. Kohtuistungil J. Pihu erakorralises ettekandes toodud tundide arvestusele vastu ei vaielnud. Kriminaalhooldusametniku ja J. Pihu enda kinnitusel ei ole J. Pihu peale 18.04.2023 mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi teinud. Kuigi viimasel s.o aprillikuu arvestuslehel on tegemata üldkasuliku töö tundide jääk 81, ei saa see olla õige. Sama tegemata tundide jääk on märgitud ka eelmisel s.o märtsikuu arvestuslehel, kuid samast nähtub, et 16.03.2023 ja 20.03.2023 tegi süüdimõistetu ära kokku 14 tundi üldkasulikku tööd. Kuna J. Pihul on Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega mõistetud karistusest kandmata 67 üldkasuliku töö tundi, tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata 2 kuud ja 7 päeva vangistust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.