1-23-3240
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2023, Rapla
Kriminaalasja number
1-23-3240 (22263000749)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Agur Raudva süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Helen Kiviloo
Süüdistatav
Agur Raudva; isikukood: 39604071518; elukoht: xxxxxx x xxxxxxx vald, xxxxxx maakond; xxxxxxx xxx xxxxx, xxxxx; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxx; varem karistamata isik.
Kaitsja
vandeadvokaat Natalia Suvorova (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
1-23-3240 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Agur Raudvale on esitatud süüdistus selles, et tema 28.11.2022 kella 01.00 paiku viibides xxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxxx x asuvas majas tungis kallale oma endisele abikaasale BR viimase alaealise lapse JV (sündinud xxxxx aastal) juuresolekul nende ühises elukohas. Nimelt Agur Raudva, olles alkoholijoobes võttis kätega BR käerandmetest kinni, pigistas neid. Seejärel tõukas kätega BR mitmeid kordi köögis põranda all asuva avatud keldriluugi poole, eesmärgiga ta sinna sisse lükata. Peale seda, Agur Raudva jätkas BR ründamist, võttis ta sülle ja viskas avatud keldriluugi suunas, mille tagajärjel kannatanu lõi pea vastu keldriluugi äärt. Kui BR püüdis põgeneda, siis takistas Agur Raudva kannatanut, võttis ta uuesti sülle ja viskas avatud keldriluugist sisse. Agur Raudva põhjustas selliste tegevustega kannatanule mitmeid kordi füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: lahtise kanna- ja jalahaava, pindmised pea-ja kaelavigastused ning puusa-ja reievigastused.
Lk 2 / 4
1-23-3240 Seega pani Agur Raudva oma tahtliku tegevusega toime lähisuhtes oleva teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Agur Raudvat süüdistatakse selles, et tema 28.11.2022 kella 01.00 paiku maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxxx x asuvas majas ähvardas füüsilisele vägivallale järgnevalt BR ja tema alaealist last JV (sündinud xxxxxxaastal) tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Nimelt võttis Agur Raudva kätte kipsinoa tera ja suunas selle BR poolt kätega vastupanust hoolimata kannatanu kõri poole ning ähvardas samal ajal nii BR kui tema last ära tappa. Agur Raudva ütles, et „ma pean sul kõri läbi lõikama ja pärast sind lõikan temal ka“. Kui BR käskis karjudes oma lapsel eramust välja joosta, siis takistas Agur Raudva last, võttes lapsel käest kinni. Peale seda, kui BR õnnestus eramu rõduuksest õue saada ja „appi“ karjuda, siis järgnes Agur Raudva kannatanule ja pani oma ühe käe tema suule ja teise käe kõrile ning kägistas kannatanut kõrist. Samuti ähvardas Agur Raudva uuesti BR, öeldes „ma lasen Su maha“, „üleval näeme“. Agur Raudva tegevuse tagajärjel tundis BR oma lapse ja enda elule ja tervisele reaalset ohtu ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Agur Raudva oli eelnevalt tema suhtes korduvalt vägivalda kasutanud. Seega pani Agur Raudva oma tahtliku tegevusega toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ehk KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Agur Raudva süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Agur Raudva kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Natalia Suvorovale 201,60 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1289,10 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 128,91 eurot. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
Lk 3 / 4
1-23-3240 Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt)
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.