1-23-3292/6 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Aleksei Gerpelevi süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 14.05.2020.a KarS §-i 424 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 08.04.2023.a. kella 00.17 ajal Harjumaal Paldiski linnas Rae 26 maja juures ja edasi Rae 1 maja juures mootorsõidukit xxxx reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,91 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,82 mg/l). Sellise tegevusega rikkus A.Gerpelev liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Aleksei Gerpelev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 24.05.2023 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Aleksei Gerpelev ja tema kaitsja Eve Jundas järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aleksei Gerpelevile karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /08.04.2023/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt. Kohe tuleb ära kanda 29 päeva vangistust. Ülejäänud osas, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust, jätta karistus tingimisi kohaldamata tingimusel, et isik ei pane 18-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1- 6 ette nähtud kontrollnõudeid:

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A.Gerpelevit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada A.Gerpelevit käitumiskontrolli ajal alluma alkoholisõltuvuse ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A.Gerpelevit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kriminaalmenetluse kulud eurot: • KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras s.o 1087,50 eurot. • Kaitsjatasu: 234,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumise alates 12 kuu jooksul. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: • xxxx reg-nr xxxx on tagastatud omanikule Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused ja prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.