Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus M. S. süüdistatakse selles, et tema kasutas füüsilist vägivalda oma XXX T. P. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et XXX ajavahemikus kella 11.00-st kuni 18.00-ni XXX, lõi M. S. vähemalt ühel korral kannatanut jalaga vasakule poole näopiirkonda, küünistas kannatanut vasakust ja paremast käest ning kõri piirkonnast. Samuti hammustas M. S. vähemalt ühel korral kannatanut T. P. vasakust ja paremast käest. Sellise tegevusega põhjustas M. S. oma XXX T. P. füüsilist valu ja tervisekahjustused – punetus vasakul põsel, küünistusjäljed kätel ja kõril ning hammustusjäljed vasakul ja paremal käel. Sellega pani M. S. toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes. Kokkuleppe sisu M. S. oli kuriteo toime panemise ajal 19-aastane. Kohtueelses menetluses koostatud ekspertiisiakti kohaselt on M. S. XXX. M. S. esineb XXX, mis väljendub XXX- ja XXX, vähestes sotsiaalsetes ja praktilistes oskustes, tema XXX ja XXX, tal esineb XXX ja XXX. M. S. esinev XXX, ta saab aru oma tegudest ja suudab neid juhtida. Isik on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada M. S. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada M. S. noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 6 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on M. S. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses (145,80+79,20+79,20) 304,2 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist, sundraha II astme kuriteo eest 1087,5 eurot ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 1140 eurot Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 2531,7 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna M. S. on XXX, kes elab koos XXX ega XXX. XXX elutingimused on kasinad ning kohalik omavalitsus on perekonda toetanud XXX. Igasuguste lisaväljaminekute tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M. S. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M. S. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas M. S. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu 1140 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 304,20 eurot ja kohtumenetluses 43,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates 1. jaanuarist 2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 2574,90 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, kuna M. S. ise XXX ega oma märkimisväärset sissetulekut (XXX) ja kuna kõik olemasoleva ostab talle XXX, on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 2574,90 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.