Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2023 Võru kohtumaja Põlva s, Võru tn 12
Asja number
1-21-749
Asi
Z.P Põd ra avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Süüdimõistetu: Z.P (isikukood XXX ; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxx) Menetlusväline isik: Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349; asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn, Harju maakond; e-post [email protected])
Kirjalik menetlus
Z.P Põd ra avaldus jätta rahuldamata. Määrus süüdimõistetule ja menetlusvälisele isikule kätte toimetada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil määruskaebuse esitaja vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi tead a saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 25.02.2021 otsusega tunnistati Z.P süüdi KarS § -de 212 lg 1, 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi ning temalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena välja 1172,90 eurot. Menetluskulud võimaldati tasuda arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes esimese 11-ne osamakse katteks 97,74 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 97,76 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole. Kohtuotsus jõustus 13.03.2021. Tartu Maakohtu 5.04.2022 määrusega kohus rahuldas A. Põdra avalduse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas A. Põdralt Tartu Maakohtu 25.02.2021
otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumata osa, s.o 1172,90 eurot tasumise tähtaega 12 kuu võrra alates 31.03.2022. Kohus määras menetluskulude tasumise ositi, kohustades süüdimõistetut tasuma menetluskulude katteks iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 97,74 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 97,76 eurot (sh esimene osamakse hiljemalt 30.04.2022 ja viimane hiljemalt 31.03.2023) Maksu- ja Tolliameti kontole. Kohtumäärus jõustus 17.05.2022. Z.P on 20.05.2023 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale uue avalduse, milles palub kohaldada maksegraafikut kohtuasjast nr 1-21-749 tuleneva võlgnevuse summas 1172,90 eurot kustutamiseks. Süüdimõistetu põhistab avaldust oma kehva tervisliku ja majandusliku olukorraga. A. Põdra avaldus oli allkirjastamata. Seoses A. Põdra avalduses esinevate puudustega palus kohus süüdimõistetul oma taotluse sisu täpsustada – kas süüdimõistetu taotleb menetluskulude tasumisest vabastamist (KrMS § 418) või nende tasumise tähtaja pikendamist (KrMS § 424) või on tegemist alternatiivselt esitatud taotlusega. Lisaks palus kohus A. Põdral oma avaldus allkirjastada, esitada andmed endale kuuluva vara kohta (sh andmed, mida on süüdimõistetu teinud, et kohtuotsust täita olemasoleva vara arvelt) ning esitada majanduslikku ja tervislikku olukorda tõendavad tõendid. Vastuseks kohtu nõudele esitas Z.P 22.05.2023 kohtule avalduse allkirjastatult. Z.P ei täps ustanud, kas ta taotleb menetluskulude tasumisest vabastamist või nende tasumise tähtaja pikendamist. Süüdimõistetu kinnitusel elab ta naise korteris. Liiklusregistrisse kantud Scaniat on ta müünud mitmeid aastaid edutult ja teisi autosid ei ole enam olemas. Ta on xxxxxxxxxx OÜ osanik, kuid tema tervise tõttu ei toimu ka seal mingit tegevust. Sissetulekute tõendamiseks esitas Z.P pangakonto väljavõtte ja andmed liiklusregistrisse kantud vara kohta. 30.05.2023 esitas süüdimõistetu kohtule täiendavalt oma töövõimekaardi. Kuigi Z.P oma nõuet pole täpsustanud, võimaldab kohtu hinnangul avalduse sisu (viide maksegraafikule) siiski järeldada, et Z.P taotleb Tartu Maakohtu 25.02.2021 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist (KrMS § 424) mitte nende tasumisest vabastamist (KrMS § 418). Kohus leiab, et A. Põd ra avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KrMS § -s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS §-st 423 tulenevalt ei ole seega välistatud KrMS §-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 424 tekstist nähtuvalt võib tähtaega pikendada või ajatada korraga kuni ühe aasta võrra, kuid nimetatud sättest ei tulene keeldu teha seda korduvalt. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva
2 (4)
põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (RKKKm 3-1-1-2-12, p 8-9). Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmete alusel on kohtule teada, et A. Põdral on käesolevas asjas tasumata menetluskulusid summas 1172,90 eurot. Seega pole Z.P menetluskulude katteks kahe aasta jooksul mitte midagi tasunud. A. Põdra panga konto väljavõttest nähtuvalt on tema sissetulekuteks ainult Eesti Töötukassa makstav töövõimetoetus (558 eurot) ja Sotsiaalkindlustusameti makstav sotsiaaltoetus (34,01 eurot). Süüdimõistetu esitatud töövõimekaart 23033140 tõendab, et süüdi mõistetu on käesoleval ajal puuduva töövõ imega isik. Seega süüdimõistetu regulaarsed si ssetulekud on väiksed. Kohus möönab, et puuduva töövõime tõttu on A. Põdral raskendatud oma sissetulekut suurendada. Kinnistusregistri andmetel on kohtule teada, et süüdimõistetule kinnisasju ei kuulu. Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt kuuluvad A. P õdrale mitmed sõidukid. Z .P nendest enamiku vanust, on alust arvata, et need ei oma erilist väärtust. Üheks süüdimõistetule kuuluvaks sõidukiks on Scania registreerimismärgiga xxxxxx. Süüdimõistetu väitel on see olemas, kuid se da ei ole mitme aasta jooksul õnnestunud müüa . Kohtu arvates on vähemalt Scania näol tegemist varaga, mille arvelt saaks süüdimõistetu menetluskulusid tasuda. Kohus möönab, et vara müük võib võtta aega. Juhul kui müük pole seni õnnestunud, tuleb süüdimõistetul üle vaadata müügitingimused (eelkõige hind). Äriregistri andmetel on kohtule teada, et süüdimõistetu on OÜ xxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige, kuid sellel äriühingul märkimisväärset tegevust ei toimu. Seda on kinnitanud ka süüdimõistetu ise. Z.P puuduvat töövõimet, regulaarsete sissetulekute väiksust, pole s üüdimõistetu majanduslik olukord ilmselgelt hea. Kuigi süüdimõistetule kuulub muud vara (Scania näol), pole A. Põdra väitel tal seda seni õnnestunud müüa. Seega A. Põdra praegune varali ne seisund iseenesest annaks alust kaaluda menetluskulude tasumise tähtaja veelkordset pikendamist. Kohtupraktikas on muuhulgas asutud seisukohale (Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2021 määrus asjas nr x- xx-xxxx), et kuigi KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt saab i seenesest (mõjuvate põhjuste olemasolul) menetluskulude tasumise tähtaega kuni aasta võrra pikendada, ei ole see igal juhul kohustuslik. KrMS § 424 kohaselt kohus võib tasumistähtaega pikendada, aga ei pea seda tegema. Ringkonnakohtu arvates eeldab pikendamine seda, et kulude tasumine süüdimõistetu poolt pikendatud tähtaja jooksul on piisavalt tõenäoline. Kui ta seda ei ole, ei ole pikendamisel mõtet. Riik ei peaks tegema otsustusi, millel puudub mõte. Sellises olukorras tuleb alustada täitemenetlust. Täitemenetlusega kaasnevad lisakulud aga on paratamatus, mida võlgnik peab aktsepteerima. Kohtu arvates on vähetõenäo line, et Z.P suudaks menetluskulud ära tasuda ka pikendatud tähtaja jooksul. Z.P ei ole kahe aasta jooksul menetluskulude katteks m itte ühtegi makset tasunud. Seda vaatamata asjaolule, et oma eelmises menetluskulude tasumise
3 (4)
tähtaja pikendamise avalduses avaldas ta soovi hakata kulusid tasuma kasvõi 10 euro ulatuses kuus. Kuna Z.P ei ole näidanud üles mingit tahet kulusid tasuda, on kaheldav, et ta hakkaks seda tegema ka edaspidi. Ka puudub kohtul veendumus, et Z.P ise liiklusregistrisse kantud vara müügiga hakkab hoolsamalt tegele ma, kui ta pole seda teinud mitme aasta jooksul. Kuna on vähetõenäoline, et s üüdi mõistetu menetluskulud edaspidi vabatahtlikult ära tasub, tuleb A. Põdra taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. Kuna A.Põdrale siiski mingit vara kuu lub ( vähemalt liikusregistrisse kantud vara näol), on gi vajalik, et kohtutäitur täitemenetluse käigus vara allesolekut kontrollib ja võtab tarvitusele abinõud olemasoleva vara arvelt menetluskulude nõude rahudamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.