Keskkonnavastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Marek Arujõed ja Sigri Käost süüdistatakse selles, et nad teostasid grupis ajavahemikul XXX.-XXX XXX külas (XXX) asuva kvartali nr XXX eraldistel 6, 10, 11 ja 12 ebaseaduslikku metsaraiet. M. Arujõe ja S. Käos langetasid ebaseadusliku omastamise eesmärgil 51,70 tm puittaimestikku, mis kuulus Eesti Vabariigile. Osa langetatud puudest viidi M. Arujõe ja S. Käose osalusel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohta ning osa puudest jäi teo avastamise tõttu sündmuskohalt ära viimata. Metsamaterjali raie ja vargusega tekitasid M. Arujõe ja S. Käos Eesti Vabariigile varalist kahju 5054,26 eurot. Lisaks toimus ebaseaduslik metsaraie sihtkaitsevööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 10 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. a määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (määrus) § 2 lg 11 p 3 alusel on moodustatud XXX looduskaitseala, kus asub sama määruse § 6 lg 2 p 54 kohaselt XXX sihtkaitsevöönd. Tulenevalt Määruse § 9 lg 1 p-st 1 ja LKS § 30 lg 2 p-st 1 on sihtkaitsevööndis majandustegevus keelatud. Kuivõrd metsaraie on majandustegevus, panid M. Arujõe ja S. Käos toime looduskaitsealal ja sihtvööndis keelatud teo. LKS § 77 lg 3 p 11 järgi tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kaitstava loodusobjekti piires raiutakse puittaimestikku keelatud kohas. LKS § 77 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.04.2005. a määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 3 p 1 kohaselt peetakse kaitseala kahjustamiseks puittaimestiku raiumist keelatud kohas. Sama määruse § 23 lg 1 kohaselt arvestatakse kaitseala piires puittaimestiku raie käigus keskkonnale tekitatud kahju metsaseaduse (MS) § 67 alusel. Tulenevalt MS § 67 lg-st 1 hüvitab keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju selle kahju tekitanud isik, kusjuures MS § 67 lg 3 järgi arvutatakse keskkonnakahju MS lisa 2 alusel. Nähtuvalt MS § 67 lg-st 11 korrutatakse metsa kahjustamisega sihtkaitsevööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 5. Seega tekitasid M. Arujõe ja S. Käos XXX külas asuvas XXX sihtkaitsevööndis toimepandud metsaraiega keskkonnakahju 7635,05 eurot. M. Arujõe ja S. Käos panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ning KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu, süüdistatav Marek Arujõe ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Arujõe tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 357 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.09.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista M. Arujõe liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada liitkaristus 655 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M. Arujõed järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning keelata tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine. Mõista M. Arujõelt solidaarselt S. Käosega kannatanu Eesti Vabariigi kasuks välja varalise kahju katteks 5052,26 eurot ja keskkonnakahju katteks 7635,05 eurot. Mõista M. Arujõelt välja riigieelarve tuludesse menetluskulu, s.o sundraha 1087,50 eurot, ja võimaldada see tasuda 12 kuu jooksul.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu, süüdistatav Sigri Käos ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. S. Käos tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 357 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 2 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.09.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetav vangistus täitmisele pööramata, kui S. Käos ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista S. Käoselt solidaarselt M. Arujõega kannatanu Eesti Vabariigi kasuks välja varalise kahju katteks 5052,26 eurot ja keskkonnakahju katteks 7635,05 eurot. Mõista S. Käoselt välja riigieelarve tuludesse menetluskulu, s.o sundraha 1087,50 eurot, ja võimaldada see tasuda 12 kuu jooksul. Kohtuistungil möönis prokurör, et Riigimetsa Majandamise Keskuse tsiviilhagi nõude osas on kokkuleppes trükiviga ja et õige nõue on 5054,26 eurot. Süüdistatavad nõustusid samuti istungil selle tsiviilhagiga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavad väljendasid kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 143 ja 145). M. Arujõe ja S. Käos tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 357 lg 1 järgi ning neid tuleb karistada sõlmitud kokkulepete kohaselt. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel tuleb M. Arujõelt ja S. Käoselt solidaarselt kannatanu Eesti Vabariigi kasuks välja mõista varalise kahju katteks 5054,26 eurot ja keskkonnakahju katteks 7635,05 eurot. Nii M. Arujõe kui ka S. Käose menetluskuluks on sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulu välja mõista M. Arujõelt ja S. Käoselt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada mõlemal süüdistataval tasuda menetluskulu 1087,50 eurot 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.