Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1, §319 lg.2, 3 ja §321 maakohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada Igor MORIN Karistusseadustiku §121 lg.2 p.3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Igor MORIN Karistusseadustiku §200 lg.2 p.8 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista Igor MORINILE liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel on Igor MORINI karistuse kandmise algus 16.07.2022. Igor MORINI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Võlaõigusseaduse §127 lg.1 ja §1043, §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista Igor

MORINILT

P. K.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, arvelduskonto nr.XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks tsiviilhagi katteks 300 (kolmsada) eurot. Asitõendid – nokamüts, spordijakk, tossud ja jope, mis asuvad Asitõendite üleandmise – vastuvõtmise 22.07.2022 akti nr.22ATH18601 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel P. K.le (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX). Asitõendid – 2 DNA-puuteproovi, 2 õllepurki KARL, pudel ja nuga, mis asuvad Asitõendite üleandmise – vastuvõtmise 22.07.2022 akti nr.22ATH18601 alusel Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Asitõendid – must jope ning lilla-mustakirju kampsun, mis asuvad Asitõendite üleandmise – vastuvõtmise 21.04.2022 akti nr.22ATH17226 alusel Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada. Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt Igor MORINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1458 (üks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) eurot. Välja mõista Igor MORINILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot 50 senti, kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtueelses menetluses makstud tasu 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot 90 senti, kaitsjale (vandeadvokaadi abi Aleksei FORSTIMAN) kohtueelses menetluses tasu 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 32 senti ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses makstud tasu 1512 (üks tuhat viissada kaksteist) eurot 60 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §176 lg.1 p.2 sundtoomise kulu 18 (kaheksateist) eurot 70 senti riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) makstud tasu 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot 56 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Igor MORINIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: AS SEB Pank nr.EE351010052031000004 Swedbank AS nr.EE522200221013264447 Luminor Bank nr.EE401700017002872300 LHV Pank nr.EE957700771001523585. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700016932 ning selgitus „Igor MORIN 1-22-5246 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule.

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.05.2023. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Süüdistused Igor Morin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. Igor

Morin, kes on karistatud Viru Maakohtu 21.11.2019 otsusega KarS §263 lg.1 p.1 järgi selles, et kasutas füüsilist vägivalda teise inimese suhtes (lõi teist inimest jalaga selga; lõi teist inimest korduvalt rusikaga külje piirkonda ja vastu pead), uuesti, s.o korduvalt nõudis 28.12.2021 kell 17.30 XXX kannatanult N. M.lt 30 €, mis oligi mõeldud Igor Morinile üleandmiseks. Kui N. M. keeldus, siis Igor Morin lõi kannatanut mitmel korral jalaga vastu pead ning ühe korra vastu rinda. Seejärel haaras Igor Morin tabureti ja lõi sellega 4 korda vastu N. M. pead ja vastu vasakut õlga. Kannatanu tundis löökidest füüsilist valu ja pähe vasakule poole tekkis lahtine haav, kust hakkas verd jooksma. Seejärel haaras Igor Morin musta käepidemega kööginoa, millega tegi löögiliigutusi N. M. ees ja lõikas katki kannatanu jope. Nende tegevustega tekitas Igor Morin kannatanule N. M.le füüsilist valu ja tervisekahju: pealae lahtine haav, rindkerekontusioon, õla- ja õlavarrekontusioon. Sellega pani Igor Morin toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o kuriteo KarS §121 lg.2 p.3 järgi. Igor Morin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka KarS §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. Igor Morin nõudis 23.06.2022 kell 22 XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K. K.lt ja P. V.lt (alates 20.10.2022 P. K.) 30 €, hiljem 150 €. Kui K. K. ja P. K. keeldusid raha andmast, siis Igor Morin lõi rusikaga P. K.le näkku, millest P. K. tundis valu ning sai marratused huulele ja otsmikule. P. K. kukkus löögist põrandale. Seejärel nõudis Igor Morin jätkuvalt K. K.lt raha, misjärel Igor Morin lõi rusikaga K. K.le näkku vähemalt kolm korda, millest kannatanu tundis valu ja peast jooksis veri. Samuti lõi Igor Morin noaga K. K.le vasakusse ja paremasse kätte ning kaela, millest kannatanu tundis valu ja sai tervisekahju: kaela tagapinnal lõikehaav, vasaku labakäe lõikehaav koos III ja IV sõrme vigastusega, parema labakäe II - III sõrmede lõikehaavad. Samuti lõi Igor Morin P. K.le, kes püüdis ema K. K.t kaitsta, noaga kätte ja kaela, millest kannatanu tundis valu ja sai tervisekahju: neli pindmist lõikehaava kaelal ning lõikehaav käel. Vägivalla tõttu ütles P. K. Igor Morinile, et annab raha, kuid selleks on vaja minna pangaautomaadi juurde. Enne korterist lahkumist võttis Igor Morin P. K. portmonee Louis Vuitton maksumusega 600 € ja telefoni iPhone 12 Pro 256 GB maksumusega 1129 €, millega põhjustas kannatanule varalise kahju 1729 €. P. K. ja Igor Morin läksid Mõisa teel Kohtla-Järve Swedbank sularahaautomaadi juurde, kus P. K. ütles Igor Morinile korduvalt vale pin-koodi, mistõttu Igor Morin ei saanud kaardiga raha võtta, aga P. K. sai Igor Morini eest põgeneda. Sellega pani Igor Morin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu esemega, s.o kuriteo KarS §200 lg.2 p.8 järgi.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Igor Morin tunnistas ennast mõlema sätte järgi süüdi osaliselt. Süüdistatav seletas, et 28.12.2021 oli ta koos N. M.ga XXX asuvas korteris, kus elab A.. Enne seda olid nad koos K. K. korteris, kus tarvitasid alkoholi. N. M. tarvitas A. korteris samagonni, süüdistatav ütles, et ta lõpetaks ja annaks talle raha üle. N. M.

raha ei andnud ja lõi süüdistatavale jalaga kubemesse, viimasel oli valus, ta kükitas, kõrval oli taburett ja ta lõi sellega N. M.le 2 – 3 korda vastu õla piirkonda, võib-olla riivas ka pead. Süüdistatav möönis, et kannatanul võis olla valus. Seejärel helistas süüdistatav K. K.le, viimane tuli alla, andis raha üle ja süüdistatav lahkus. 23.06.2022 oli süüdistatav P. K. korteris, kuhu kutsusid teda K. K. ja P. K. Süüdistatav jõudis sinna päeval, oli kaine, nad tarvitasid õlut, P. K. tahtis midagi kangemat ja süüdistatav käis koos K. K.ga kaupluses, kust ostsid viskit ja sidrunit. Viskit nad lõpuni ei joonud, süüdistatav lahkus kella 20 – 21 ajal, rahast juttu ei olnud. P. K. ei andnud hoopis K. K.le raha, neil tekkis tüli, süüdistatav läks vahele, kukkus maha ja P. K. võttis tal rinnust kinni ning hakkas peksma. Seejärel võttis K. K. tema kätest kinni, hoidis neid ja teda lihtsalt peksti. Kõrval oli laud, ta haaras sealt noa ja tekitas teistele lõikehaavad, et saaks püsti tõusta. Seejärel lahkus ta korterist ja läks koju, ise meditsiinilise abi saamiseks kusagile ei pöördunud. Pool kuud peale seda sündmust elasid nad koos abikaasaga Narvas, politsei poole nad seoses selle sündmusega ei pöördunud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud osaliselt ja selles osas, mida süüdistatav ise tunnistab. Kannatanu N. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta tunneb, kuna viimane elas pikemat aega koos kannatanu õe K. K.ga. 28.12.2021 kohtus kannatanu süüdistatavaga õe korteris, nad tarvitasid seal umbes 2 tunni jooksul alkoholi, õde andis tema kätte raha süüdistatavale üle andmiseks ning kannatanu läks koos süüdistatavaga A. korterisse. Seal nõudis süüdistatav temalt 30 €, see oli K. K. raha. A. korteris istus kannatanu taburetil, nad tarvitasid kõik kolmekesi alkoholi. Süüdistatava käitumine oli agressiivne, ta tõukas kannatanut ja viimane kukkus taburetilt maha, siis võttis süüdistatav tabureti ja hakkas kannatanule vastu pead lööma, lõi ka jalgadega rinna piirkonda. Kannatanu tundis valu, peast tuli verd. Seejärel haaras süüdistatav laualt noa ja tegi löögi liigutusi, kannatanu jope oli selja pealt katki lõigatud. Siis tuli K. K. ja tõmbas süüdistatava eemale. Seejärel andis kannatanu raha süüdistatavale üle ja viimane lahkus. A. istus kogu aeg diivanil ja ei sekkunud, kuna kardab süüdistatavat. Kannatanu läks K. K. korterisse, nad kutsusid välja kiirabi, kes viis kannatanu haiglasse ja sinna tuli ka politsei. Kannatanu K. K. ütlustest nähtub, et nad olid süüdistatavaga 11 aastat elukaaslased, kooselu lõppes 2020, kui süüdistatav võeti vahi alla. P. K. on K. K. poeg. 23.06.2022 läks kannatanu pojale külla, süüdistatav helistas talle ja tahtis ka külla tulla, kannatanu ütles süüdistatavale, kus ta on, poeg lubas süüdistataval ka tulla, kui käitub hästi. Süüdistatav tuli kella 17 paiku, alguses jõid nad õlut, siis käisid kaupluses viski järel, mida nad jõid süüdistatavaga kahekesi, poeg ei joonud. Mingil hetkel läksid süüdistatav ja poeg välja suitsetama, kannatanu läks tualetti. Kui ta sealt väljus, oli poeg verine ja kannatanu püüdis süüdistatavat pojast eemale tõmmata. Siis tuli süüdistatav kannatanule kallale, nõudis pojalt 150 € ja ütles, et kui ei saa, siis tapab kannatanu ära. Kannatanu enda käest nõudis süüdistatav raha ajal, kui nad veel laua taga istusid. Kui kannatanu tõmbas süüdistatavat pojast eemale, hakkas süüdistatav kannatanut vastu nägu peksma, 2 korda lõi rusikaga näkku, vastu lõuga ja kulmu. Enne poja juurde külla minekut ei olnud kannatanul mingeid vigastusi. Seejärel haaras süüdistatav laualt noa, lõikas pojal kaela ja kõri, kannatanu püüdis sekkuda ja nende vahele seista, süüdistatav ründas ka kannatanut noaga, lõikas kaela, vigastused olid ka labakäel ja sõrmedel. Vigastuste tõttu tundis kannatanu tugevat valu, veri jooksis. Poeg kutsus kiirabi, süüdistatav jooksis minema. Kuna kannatanu

kaotas teadvuse, siis ta vahepealset tegevust ei tea, poeg rääkis hiljem, et andis küll süüdistatavale oma pangakaardi, kuid ütles vale pin-koodi, lisaks olid kadunud poja rahakott ja telefon. Rahakott lebas esikus kummuti peal ja telefon toas laua peal. Süüdistatav on ka varem kannatanult raha nõudnud, elas tema kulul. 28.12.2021 küsis süüdistatav ka kannatanult 30 €, kannatanu andis selle N. M. kätte, et viimane annaks raha süüdistatavale trepikojas üle. Hiljem läks kannatanu samuti A. korterisse, N. M. oli maas põrandal ja süüdistatav seisis tema kohal, A. istus diivanil. Kannatanu tõmbas süüdistatava eemale, N. M. andis raha üle ja süüdistatav läks minema. N. M. oli üleni läbi pekstud, pea oli lõhki ja jope katki lõigatud, taburett oli katki, põrandal vedeles nuga. Seejärel läksid nad kannatanu korterisse, N. M. kutsus kiirabi ja ta viidi ära. Kannatanu P. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema ema endine elukaaslane. 23.06.2022 oli kannatanu kodus ja tema juures oli ka ema. Süüdistatav helistas emale ja nad leppisid kokku, et ta tuleb ka, tuli kella 15 – 16 ajal. Süüdistatav tarvitas kannatanu juures alkoholi, vahepeal käisid ema ja süüdistatav kaupluses ning ostsid viskit ja sidrunit. Viskit jõid ema ja süüdistatav. Süüdistatav küsis kannatanu käest mitu korda raha, kannatanu keeldus. Kui nad tulid väljast suitsetamast, lõi süüdistatav kannatanut, viimane kukkus korteri koridoris plaatidest põrandale ja kaotas teadvuse. Ema oli sel ajal tualetis. Kui kannatanu tuli teadvusele, istus ema verisena diivanil ja tema kõrval oli süüdistatav. Kuidas ema veriseks sai, kannatanu ei näinud. Kannatanu lubas, et annab süüdistatavale sularaha, ärgu ema enam puutugu. Kui kannatanu lubas sularaha, pani süüdistatav jalanõud jalga ja nad läksid pangaautomaadi juurde, kus kannatanu andis süüdistatavale pangakaardi, kuid ütles vale pin-koodi. Seejärel tuli sinna kamp noori, kes küsisid, mis juhtus, kannatanu seletas ja noored ütlesid, et kannatanu lahkuks, nad hoiavad süüdistatavat kinni. Kannatanu läks koju ning helistas ema telefonilt kiirabi ja politsei välja. Kannatanul oli kadunud rahakott, mis oli alati koridoris kummutil, rahakotis olid dokumendid, kliendikaardid, pangakaardid. Kuna korteris kedagi teist ei viibinud ja ema tema rahakotti ei võtnud, pidi see olema süüdistatav. Pangakaart jäi süüdistatava kätte, kannatanu sulges selle. Süüdistataval mingeid vigastusi kannatanu ei näinud. Kui kiirabi tuli, viidi nad emaga mõlemad haiglasse. Kannatanu kinnitas, et toetab oma varasemalt esitatud tsiviilhagi ainult summas 300 €, kuna mobiiltelefon oli kindlustatud ja ta sai selle eest hüvitist. Tunnistaja A. R. ristküsitlusest maakohtu istungil ringkonnaprokurör loobus. Tunnistaja I. P. ütustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema seaduslik abikaasa alates oktoobrist 2022. Juba juunis 2022 elasid nad koos Kohtla-Järvel üürikorteris. Juunis ütles abikaasa, et läheb K. K. juurde, kui ta tagasi tuli, olid tal vigastused – ta oli üleni verine, kael oli kriimustatud, ribide all olid sinikad, silm oli sinine, hambaid ei olnud. Abikaasa ütles, et oli kaklus ja algatas P. K. Politseisse abikaasa ei pöördunud, tunnistaja viis ta järgmisel päeval Narva, kus nad olid peaaegu terve kuu. Tunnistaja kinnitas, et abikaasa on ka tema suhtes tarvitanud vägivalda, ühel korral jõudis see ka politseisse. Kui abikaasa koju tuli, siis võõraid asju tal kaasas ei olnud, ta tuli koju kella 20 – 20.30 paiku, oli ära umbes tund. Tunnistaja N. M. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on süüdistatava isa. Juunis kohtusid nad Kohtla-Järvel tänaval, see ei olnud kokku lepitud. Pojal oli sinikas silma all, rääkis susinal, kuna hambaid ei olnud, kael oli kriimustatud ja juuksed olid kuivanud verega koos. Poeg ütles, et need vigastused tekitas talle endise

elukaaslase K. K. poeg, kes olevat hakanud ema peksma, ta läks vahele ja siis tulid mõlemad talle kallale. Tunnistaja ei soovitanud pojale politseisse pöödumist. Tunnistaja kinnitas, et teab poja varasematest vangistustest, kuid mitu korda on poeg vangis olnud, ta ei tea. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja videosalvestisi, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Süüdistus KarS §121 lg.2 p.3 järgi KarS §121 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuvõtlikult süüdistatakse Igor Morinit N. M. väärkohtlemises - nimelt lõi ta kannatanule korduvalt jalaga vastu pead ja korra vastu rinda, neli korda taburetiga vastu pead ja õlga ning lõikas noaga katki kannatanu jope. Sellega tekitas Igor Morin kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Süüdistuse kohaselt on tegemist nii tervisekahju kui valu tekitamisega. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tegemist on aistinguga. Valu on iseenesest subjektiivne nähtus, mis on erinevatel isikutel erinev ja mis võib muuhulgas sõltuda ja näiteks inimese vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest analoogsetest subjektiivsetest asjaoludest. Seega on valu organismi kaitsefunktsioon ja käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamisega seotud ebameeldiva tundeelamusena. Valulävi on samuti subjektiivne nähtus, mis on erinevatel inimestel erinev ja sõltub muuhulgas erinevatest subjektiivsetest asjaoludest. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis. Oluline on, et tegu oleks oma iseloomult selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o. inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas süüdistatav tekitas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahju. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 28.12.2021 olid süüdistatav, kannatanu ja K. K. viimase korteris XXX ja tarvitasid alkoholi. Seal korteris küsis süüdistatav K. K.lt 30 € laenu, viimane andis selle rahasumma kannatanu kätte üleandmiseks süüdistatavale korterist väljumisel. Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et korterist nr.44 lahkumisel läksid süüdistatav ja

kannatanu korterisse nr.36. Seal korteris nõudis süüdistatav rahasumma üleandmist, kuid kannatanu ei teinud seda. Järgneva tegevuse osas lähevad kannatanu ja süüdistatava ütlused mõnevõrra lahku. Kannatanu ütluste kohaselt istus ta taburetil ja süüdistatav tõukas teda niivõrd tugevasti vastu õlga, et ta kukkus taburetilt maha. Seejärel peksis süüdistatav kannatanut taburetiga vastu pead, millest tekkis lahtine haav ja hakkas verd jooksma. Seejärel peksis süüdistatav kannatanut jalgadega korduvalt rindkere piirkonda. Nii taburetiga kui jalgadega peksmisest tundis kannatanu tugevat valu. Lõpuks võttis süüdistatav noa, vehkis sellega kannatanu suunas ja lõikas selja pealt katki kannatanul seljas oleva jope. Süüdistatava ütluste kohaselt maakohtu istungil seisis kannatanu korteris nr.36 kogu aeg ja ei istunud. Süüdistatav küsis kannatanult talle mõeldud raha ja kutsus kannatanut sealt korterist ära, aga kannatanu tahtis edasi alkoholi tarvitada ja seetõttu lõi kannatanu süüdistatavale jalaga kubemesse, süüdistatav kükitas valu tõttu maha, kõrval oli taburet, ta haaras selle ja lõi kannatanule 2 – 3 korda õla piirkonda, võibolla riivas ka pead, kannatanul võis valus olla küll. Taburet jäi terveks. Noaga süüdistatav kannatanut ei ähvardanud, vaid lõikas midagi ja pani lauale tagasi. Kannatanu jope rebis süüdistatav katki, kui püüdis teda püsti aidata, jopel oli juba auk sees ja see auk rebenes. Eeltoodust nähtub, et kannatanu ja süüdistatava ütlused on kooskõlas vaid osas, mis puudutab mõne korra süüdistatava poolt taburetiga kannatanu löömist õla piirkonda. Kogu selle sündmuse juures viibis korteri omanik A. R., kes aga ei suutnud maakohtu istungil seda sündmust meenutada ja politsei viibimist tema korteris selle sündmusega seostada, mistõttu ringkonnaprokurör loobus ristküsitlusest. Seega on antud juhul tegemist süüdistatava ja kannatanu vahel sõna – sõna – vastu olukorraga, mistõttu hindab maakohus teisi selles episoodis maakohtule esitatud tõendeid. Sündmuskoha 28.12.2021 vaatlusprotokollist korteris XXX nähtub, et muuhulgas tuvastati eluruumi keskel tool, millele tunnistajad viitasid kui kuriteo toimepanemise vahendile, tooli jalg oli katki. Samale protokollile lisatud fotodelt nr.5 ja 6 nähtub, et tegemist on taburetiga, mille neljast jalast üks on küljest ära. Asitõendi 19.04.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi kannatanu poolt 29.12.2021 uurijale üle antud riideesemeid. Samale protokollile lisatud fotodelt nr.3, 4 ja 5 nähtub, et vigastused kannatanu jopel olid selja peal, tegemist oli kolme lõike/rebenemisjäljega, mis on sirgete servadega. Kampsuni kesk- ja ülaosas tagapool oli näha verekahtlast määrdumist. SA Ida-Viru Keskhaigla 28.12.2021 patsiendikaardist nr.21-181569 nähtub, et kannatanu saabus haiglasse 28.12.2021 kell 20.31 kiirabiga esialgse triaažiga valu ja haav peas, valu rindkere piirkonnas ja õla piirkonnas vasakul pool. Patsiendi kaebuse kohaselt oli teda pekstud tuttava inimese poolt rusikaga, jalaga ja tooliga. Samast patsiendikaardist nähtub ka diagnoos – pealae lahtine haav, pindmine rindkere

vigastus, rindkerekontusioon, pindmine õlavarrekontusioon.

õla-

ja

õlavarrevigastus, õla-

ja

Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et esitatud dokumentaalsed tõendid ühtivad ja on kooskõlas kannatanu ütlustega ja mitte süüdistatava ütlustega. Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud sellele, et kohtu jaoks on määrava tähtsusega just kohtuistungil antud ütlused ja kui isiku poolt kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Maakohus ei pea süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlusi usaldust väärivateks ja veenvateks. Ristküsitluse käigus selgus, et süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses on vastuolulised - näiteks osas, mis puudutab asjaolu, kas kannatanu istus konflikti alguses taburetil või seisis kogu aja ja kukkus enda kõrguselt; samuti osas, mis puudutab noa kasutamist konflikti käigus või ainult enne seda ning samuti konflikti põhjuse osas, mis puudutab kannatanu poolt esimese löögi tegemist. Kuigi süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et õiged on just kohtumenetluses antud ütlused ja kohtueelsel menetlusel andis ta selliseid ütluseid, nagu tahtis uurija, nõustub maakohus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et maakohtule esitatud tõendid ühtivad ja on kooskõlas kannatanu ütlustega 28.12.2021 korteris XXX toimunu osas. Sündmuskohal on tuvastatud katkine taburet, meditsiinidokumentidest nähtuvad kannatanu vigastused, millest maakohus peab oluliseks välja tuua lahtise peahaava ja rindkerekontusiooni. Maakohus on seisukohal, et need vigastused ei saanud tekkida süüdistatava poolt viidatud paarist – kolmest löögist taburetiga vastu kannatanu õlga ja pea riivamisest. Kokkuvõttes ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning ei ole järjepidevad. Kuna süüdistatav väitis maakohtu istungil esmakordselt, et esimesena lõi hoopis kannatanu (süüdistatavale jalaga kubemesse), siis hindab maakohus siinkohal ka seda, kas väidetava ründe puhul ei olnud tegemist provokatsiooniga kannatanu poolt, s.t. kas kannatanu ise ei kutsunud tema vastu suunatud ründe oma õigusvastase käitumisega esile meelega ja eesmärgipäraselt. Maakohus leiab, et seda asjaolu ei ole antud juhul võimalik jaatada. Teoprovokatsiooni instituut näeb ette olukorra, kus isik kutsub enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt või põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe lihtsalt õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, mis võib muuhulgas avalduda ka pikaajalises ning süstemaatilises käitumises (vt. ka Riigikohtu 05.10.2021 lahend kohtuasjas nr.1-20-3046). Käesolevas kriminaalasjas ei toeta ükski tuvastatud asjaolu ja maakohtule esitatud tõend kuidagi kannatanupoolset füüsilise konflikti provotseerimist. Nagu maakohus juba varem märkis, tuli süüdistatav selle versiooniga välja alles maakohtu istungil, kohtueelses menetluses ei ole ta seda kinnitanud. Maakohtu hinnangul jääb süüdistatava selline versioon ainetuks ja paljasõnaliseks. Süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütluste usaldusväärsust hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool.

Kannatanu ütluste kohaselt maakohtu istungil tundis ta nii taburetiga löömisest kui jalalöökidest tugevat valu. Arvestades kannatanul sedastatud vigastusi haiglasse saabumisel ning sündmuskohal leitud katkist taburetti, mis tuvastati kuriteo toimepanemise vahendina, leiab maakohus, et kannatanu ütlused valu tundmise kohta on igati põhjendatud. Kuna maakohus tuvastas, et süüdistatav peksis kannatanut nii tabureti kui jalgadega selliselt, et kannatanu peas oli lahtine haav ning tal oli raske hingata, on ka igale kõrvalseisjale eluliselt usutav, et kannatanu tundis selle tõttu valu. Tekitatud tervisekahju meditsiinidokumentidega.

on

tõendatud

SA

Ida-Viru

Keskhaigla

Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüdistus on antud kuriteoepisoodis süüdistatavale esitatud põhjendatult. Kuigi kaitsja ja süüdistatav ei ole antud episoodis vaidlustanud kuriteo kvalifikatsiooni, peab maakohus vajalikuks märkida, et toimepandud kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatav võis kannatanu käes olevat raha pidada enda omaks, kuna oli raha üleandmise juures ja sai aru, et K. K. andis raha kannatanu kätte justnimelt süüdistatavale edastamiseks. Samas aga ei eelda ega ole kuidagi aktsepteeritav vägivalla kasutamine selle raha kättesaamiseks. Korduvus tuleneb süüdistatava varasemast karistatusest vägivallakuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et tema kannatanu jopet katki ei lõiganud ning see rebenes iseenesest, kui süüdistatav aitas kannatanul tõusta seoses sellega, et jopes oli juba eelnevalt auk. Maakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei kinnita ükski maakohtule esitatud tõend seda, et süüdistatav aitas kuidagi kannatanul sündmuskohal püsti tõusta. Vastupidi, kui K. K. oli kannatanu telefonikõne peale kohale tulnud ja süüdistatav raha kätte saanud, lahkus ta korterist. Mingist enda abistamisest süüdistatava poolt ei ole kunagi rääkinud ka kannatanu. Teiseks, Asitõendi 19.04.2022 vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et kannatanu jopel on selja peal kolm rebenemis/lõikejälge. Samale vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et lõikejälgede servad on sirged ja rebenenud otstest. Kolme sellise rebenemis/lõikejälje tekkimine pelgalt kannatanu ülesaitamise käigus ei ole eluliselt usutav. Antud kuriteoepisoodi osas peab maakohus vajalikuks veel märkida, et maakohtule jäävad arusaamatuks osad kaitsja poolt kaitsekõnes nimetatud asjaolud. Esmalt taburetiga löömine. Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav, et lõi 2 - 3 korda kannatanule õla piirkonda, võib-olla riivas ka pead. Kaitsja väitis kaitsekõnes, et süüdistatav lõi 2 – 3 korda taburetiga vastu kannatanu pead ja ei saa välistada, et üks löök tabas kannatanu õlga. Maakohtule jääb arusaamatuks, missugustest süüdistatava ütlustest on kaitsja lähtunud. Tunnistaja A. R. Kuna antud tunnistaja ei olnud maakohtu istungil võimeline seda kuriteoepisoodi kuidagi meenutama ja ringkonnaprokurör loobus tema ristküsitlemisest, siis ei nõustu maakohus kuidagi kaitsja poolt kaitsekõnes väljendatuga selles osas, et see viitab konflikti kiirele möödumisele ja vägivalla madalale intensiivsusele. Maakohus leiab, et konflikti ajaline kestvus ja vägivalla intensiivsus ei ole alati võrdsed/võrdelised. Käesolevas kriminaalasjas viitavad

vägivalla intensiivsusele eelkõige kannatanu saadud ja haiglas fikseeritud vigastused. Konflikti ajaline kestvus ei ole kuriteo kvalifitseerimisel asjakohane. Katkise jalaga tool sündmuskohal. Kaitsekõne kohaselt saab tooli katkiminekut seletada sellega, et süüdistatav lõi jalaga tooli kannatanu alt ära ja samuti saab sellega seletada ka seda, miks kannatanu on seisukohal, et süüdistatav lõi teda jalaga. Süüdistatav väitis maakohtu istungil kindlalt, et kannatanu toolil ei istunud ning kukkus enda kõrguselt. Maakohtule jääb arusaamatuks, missugustest süüdistatava ütlustest on kaitsja lähtunud. Valu tundmine. Kaitsja leidis oma kaitsekõnes, et valu toolilt põrandale kukkumise tõttu tajus kannatanu kui valu süüdistatava löökidest jalgadega ja valu põhjuse taju segadusele aitas kaasa kannatanu joove. Maakohus ei nõustu sellega, et toolilt põrandale kukkumise valu saab samastada jalgadega tekitatud löökidega rindkeresse. Maakohus möönab, et toolilt kukkumise tõttu võib inimene küll saada põrutuse, kuid selle tagajärg on ilmselgelt teistsugune, kui korduvatest löökidest jalgadega rindkere piirkonda. Samuti ei nõustu maakohus sellega, et valu põhjust ei suutnud kannatanu teadvustada seoses alkoholijoobega. Kannatanu on algusest peale kinnitanud, millega ja kuhu süüdistatav teda lõi, need ütlused on ühesugused ja kooskõlas muude esitatud tõenditega. Analüüse alkoholi ja/või toksikoloogia osas ei ole patsiendikaardi kohaselt võetud, kuid kannatanu ei ole kunagi eitanud samal päeval varasemalt alkoholi tarvitamist. Teadaolevalt ei suurenda alkoholijoove valu tundmist ja tajumist, pigem vähendab seda. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuritegu on süüdistatava poolt toime pandud otsese tahtlusega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et kui kannatanu ja süüdistatav läksid koos korterisse nr.36, ei olnud see süüdistataval kavatsusega väärkohelda kannatanut ning tekitada talle kehavigastusi. Süüdistatava selline käitumine johtus asjaolust, et kannatanu ei andnud talle üle K. K. poolt talle ettenähtud ja kannatanu kätte usaldatud raha. Arvestades süüdistatava kriminaalset minevikku ning tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi, sai süüdistatav ilmselgelt aru, et paneb toime süüteo. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja sellele, et süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses, mida tuleb arvestada karistuse määra mõistmisel. Maakohus möönab, et süüdistatav tunnistas ennast selles kuriteoepisoodis süüdi osaliselt ja viimases sõnas vabandas kannatanu ees. Samas nähtub tema ütlustest ja kehakeelest maakohtu istungil, et kogu selle füüsilise konflikti ajendiks ja põhjustajaks peab ta siiski kannatanut, kes ei andnud talle edasi K. K. käest saadud raha ja lõi teda esimesena (jalaga kubemesse). Eeltoodust tulenevalt arvestab maakohus küll süüdistatava ütlusi 2 – 3 löögi tegemise kohta, kuid ei hinda neid süü tunnistamise ja kahetsusena. Maakohtu istungil püüdis süüdistatav pidevalt enda tegevust õigustada ja kannatanut süüdistada. Süüdistus KarS §200 lg.2 p.8 järgi

KarS §200 lg.2 p.8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kokkuvõtlikult süüdistatakse Igor Morinit selles, et ta nõudis K. K.lt ja P. K.lt algul 30 €, hiljem 150 €. Kui mõlemad keeldusid raha andmast, lõi Igor Morin P. K.le rusikaga näkku, millest kannatanu tundis valu ja sai marrastused huulele ja otsmikule. Seejärel lõi Igor Morin rusikaga vähemalt kolm korda näkku K. K.le, millest viimane tundis valu ja tema peast jooksis veri. Seejärel lõi Igor Morin noaga K. K.le vasakusse ja paremasse kätte ja kaela ning P. K.le kätte ja kaela. Enne korterist lahkumist võttis Igor Morin kaasa P. K. rahakoti ja mobiiltelefoni. Järgnevalt toob maakohus välja need asjaolud, mille üle käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus. Mõlemad kannatanud ja süüdistatav kinnitavad, et 23.06.2022 viibis süüdistatav P. K.le kuuluvas korteris ja nad olid seal kolmekesi, tarvitades alkoholi. Nagu ka käesolevas kohtuotsuses käsitletud eelmises episoodis ei ole süüdistatava ja kannatanute ütlused järgneva osas kooskõlas. Süüdistatava ütluste kohaselt küsis K. K. P. K.lt raha, viimane ei lubanud anda, seejärel tõusis toolilt, keeras ema juuksed ümber käe ning hakkas ema pead vastu oma põlvi lööma. Seejärel sekkus süüdistatav, kes peatas selle löögi, mille peale sai ise löögi vastu hambaid, kukkus, P. K. võttis tal rinnust kinni ja hakkas peksma. Seejärel võttis süüdistatava teisest käest kinni K. K., süüdistatava mõlemad käed olid kinni, ta oli diivanil ja teda peksti. Süüdistataval löödi 4 hammast välja. Kõrval oli laud, süüdistatav püüdis sealt midagi leida, leidis noa ja tekitas kannatanutele kätele lõikehaavad. Seejärel sai ta püsti, viskas noa ära ja lahkus korterist. Süüdistatav kinnitas ka, et küsis P. K. korteris olles K. K.lt 30 € raha laenuks, viimasel ei olnud sularaha ja ta ütles, et kõik raha on P. K. arvel. Seejärel küsis süüdistatav ka P. K.lt, kuid sularaha ei olnud ka temal, kõik oli arvel. Kannatanu K. K. ütluste kohaselt tuli süüdistatav P. K. korterisse, nad jõid õlut, hiljem tõid kauplusest viskit ja sidrunit. Süüdistatav ja P. K. käisid väljas trepikoja ees suitsetamas, kui nad sisse tulid, oli K. K. tualetis. Kui ta sealt väljus, nägi ta P. K. verisena maas. K. K. hakkas süüdistatavat P. K.st eemale tõmbama, selle peale hakkas süüdistatav teda vastu nägu peksma, süüdistatav lõi talle rusikaga kaks korda vastu nägu, siis ka vastu lõuga ja kulmu, mida pärast õmmeldi. Enne poja juurde tulekut K. K.l mingeid vigastusi ei olnud. Seejärel haaras süüdistatav laualt noa ja hakkas P. K. sellega lööma, K. K. püüdis nende vahele seista. Süüdistatav väänas K. K. kätt ja lõi ka teda noaga, vigastused olid kätel ja kaelal. Vigastuste tõttu tundis kannatanu tugevat valu, veri jooksis ja P. K. kutsus kiirabi. Kuna K. K. kaotas teadvuse ja tuli uuesti teadvusele alles kiirabiautos, siis ta vahepealseid sündmusi ei tea. Hiljem poeg rääkis talle, et käis koos süüdistatavaga pangaautomaadi juures, andis süüdistatavale oma pangakaardi, aga ütles vale pin-koodi ning et korterist läksid kaduma poja rahakott ja telefon. Kannatanu P. K. ütlustest nähtub, et 23.06.2022 oli ta oma korteris koos ema K. K.ga, kellele helistas Igor Morin ja tahtis ka külla tulla. Kannatanu lubas, kui viimane käitub hästi, Igor Morin tuli kella 15 - 16 ajal ja tarvitas koos teistega

alkoholi. Vahepeal käis Igor Morin koos K. K.ga Maximas viskit ja sidrunit ostmas. Viskit jõid korteris K. K. ja Igor Morin. Süüdistatav küsis kannatanult mitu korda raha, aga kannatanu keeldus. Kui nad tulid kahekesi väljast suitsetamast, lõi Igor Morin kannatanut rusikaga vastu huult ja ninaluud, viimane kukkus plaatidest põrandale ja kaotas teadvuse, K. K. oli sel ajal vannitoas. Kui kannatanu tuli teadvusele, istus K. K. verisena diivanil, mis oli vahepeal juhtunud, kannatanu ei näinud. Igor Morinil oli käes verine kööginuga. Seejärel lubas kannatanu Igor Morinile raha anda, et ta ema ei puutuks ja nad läksid välja pangaautomaadi juurde. Seal ütles kannatanu süüdistatavale korduvalt vale pin-koodi, mööda läks kamp noori, kes küsisid temalt, mis juhtus ning aitasid tal sealt jooksu panna. Kannatanu läks koju ning kutsus ema mobiiltelefoniga kiirabi ja politsei. Korterist kadusid mobiiltelefon ja rahakott. Süüdistatava tegevusest tundis kannatanu valu ning tal olid lõikehaavad kaelal ja kätel, suur sinikas ninal, ühes silmas lõhkenud kapillaarid, ülahuul paistes. Kannatanu toetas tsiviilhagi rahakoti maksumuse osas summas 300 €. Eelnevalt viidatud kannatanute ütlustega on kooskõlas järgmised maakohtule esitatud tõendid. Sündmuskoha 23.06.2022 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta XXX. Nii trepikojas kui korteris olid mitmes kohas avastatud verekahtlased jäljed ning verekahtlaste jälgedega nuga. Avastatud verekahtlased jäljed testiti Tetrabase testiga, noa tera peal osutus test positiivseks. Asitõendi 05.08.2022 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi vormikaamerate P33202 ja P20209 salvestisi seoses 23.06.2022 väljakutsega XXX. Nimetatud salvestised olid vaadeldud ka maakohtu istungil. Neist salvestistest ja fotodelt nähtuvad mõlema kannatanu vigastused, korteri seisukord ning asjaolu, et koheselt nimetas P. K. patrullpolitseinikele süüdistatava nime, kes tahtis temalt raha saada. Kannatanute vigastused nähtuvad ka patrullpolitseinike poolt kohapeal tehtud fotodelt. Salvestiselt nähtub ka see, et süüdistatava foto leiti politsei andmebaasist, seda näidati kiirabiautos K. K.le ja viimane kinnitas, et isik on õige. Asitõendi 21.07.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi 23.06.2022 kell 22.18.57 tehtud kõnet Häirekeskusesse. Helistas P. K. ja seletas, et kiirabi on vaja K. K.le, kes on üleni verine, samuti on tal endal kael katki lõigatud. Samast kõnest nähtub, et vigastuste tekitaja oli Igor Morin, kes tahtis helistajat tappa. SA Ida-Viru Keskhaigla 23.06.2022 patsiendikaardist nr.22-078144 nähtub, et P. V. (käesoleval ajal P. K.) saabus kell 23.30 kiirabiga kaebustega, et tuttav inimene lõi rusikaga mitu korda vastu nägu ja noaga vastu kaela. Sama patsiendikaardi kohaselt olid tuvastatud järgmised diagnoosid: kaela lahtised hulgihaavad ja pea pindmised hulgivigastused, mis olid tekitatud ründest terava esemega. SA Ida-Viru Keskhaigla 23.06.2022 patsiendikaardist nr.22-078142 nähtub, et K. K. saabus kell 23.19 kiirabiga kaebustega, et tuttav inimene lõi noaga vastu kaela. Sama patsiendikaardi kohaselt olid tuvastatud järgmised diagnoosid: lahtine kaelahaav, kaela muude osade lahtine haav; lahtine randme- ja käehaav, sõrmede lahtine haav ilma küün(t)evigastuseta, randme ja käe muude osade lahtised haavad; randme- ja käepiirkonna lihaste ja kõõluste vigastused, sõrmedesirutajate ja nende kõõluste vigastus randme- ja käepiirkonnas; pea pindmised hulgivigastused; pealae lahtine

haav; kolju- ja näoluude murd, ninaluude kinnine murd. Tegemist oli ründega kehalise vägivallaga. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga, mis võib ilmneda muuhulgas ka tervisekahjustuse tekitamises. Sisult on vägivald kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega ja see peab olema asja äravõtmise vahend. Relvana kasutatav muu ese võib olla mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat objekti, s.h. kööginuga. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on röövimise koosseis relvana kasutatava muu esemega igati täidetud. Süüdistatav kasutas mõlema kannatanu suhtes vägivalda – löögid rusikatega ja kööginoaga. Nimetatud vägivald oli ajaliselt otseselt seotud sularaha nõudmisega – välistamaks ema edasist vigastamist nõustus kannatanu P. K. koheselt peale esimesest ründest toibumist minema koos süüdistatavaga pangaautomaadi juurde sularaha väljavõtmiseks ja edasiandmiseks süüdistatavale. Mõlema kannatanu vigastused on meditsiiniasutuses fikseeritud ja vastavad ründe iseloomule. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb relvana kasutatava muu esemena tähenduses mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset, aga ka teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada. Eelpoolviidatud Sündmuskoha 23.06.2022 vaatlusprotokolli kohaselt oli tegemist plastmassist käepidemega noaga, mille kogupikkus oli 300 mm ja tera pikkus 120 mm. Maakohus on seisukohal, et sellise noaga oli võimalik reaalselt kahjustada nii kannatanute elu kui tervist. Süüdistatava ütluste kohaselt maakohtu istungil hoidsid mõlemad kannatanud hoopis teda kinni, peksid ja lõid välja 4 esihammast. Neist hammastest mõned ta sülitas välja, mõned neelas alla. Laua peal olnud nuga kasutas ta vaid enda vabastamiseks ning sellega seoses võis tekitada haavad kannatanute kätele. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav sellised ütlused ei ole kooskõlas ühegi kriminaalasjas kogutud muu tõendiga. Sündmuskoha 23.06.2022 vaatlusprotokolli kohaselt viis sündmuskoha XXX vaatluse samal kuupäeval läbi Ida Prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabetalituse vanemkriminalist, kes ei leidnud sündmuskohalt ühtegi väljalöödud hammast. Koheselt peale väljakutse saamist kohalesaabunud patrullpolitseiniku poolt kannatanutest tehtud fotodelt nähtub, et mõlemal kannatanul olid lõikehaavad muuhulgas ka kaelal tagapool. Nende tekkimise/tekitamise asjaolusid ei osanud süüdistatav kuidagi selgitada. Samal ajal olid tehtud fotod ka kannatanu P. K. labakätest. Kuna neil puuduvad igasugused vigastused, mida saab käsitleda tema poolt tehtud löökide tagajärjel saadud vigastustena, on võimalik teha kindel järeldus selle kohta, et kannatanu süüdistatavat ei peksnud, seda enam korduvalt nagu väitis süüdistatav. Süüdistatava poolt antud ütlusi enda kinnihoidmise ja peksmise kohta ei kinnita kuidagi ka kaitsja tunnistajad I. P. ja N. M. I. P. ütlustesse suhtub maakohus erilise kriitikaga. Tegemist on süüdistatava abikaasaga, kelle eesmärki – vältida abikaasa süüdistamist – on võimalik mõista, kuid siinkohal peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Tunnistaja I. P. ütluste kohaselt tuli abikaasa 23.06.2022 koju üleni verisena, tema kael oli kriimustatud, ribide all olid sinikad, silm oli sinine ja suus puudusid hambad. Vaatamata kõikidele neile vigastustele, mida Igor Morini sõnul

tekitas talle P. K., ei kutsunud tunnistaja kiirabi ega politseid. Vastupidi, järgmisel päeval viis ta süüdistatava hoopis teise linna, mistõttu oli Igor Morini suhtes kohaldatud sundtoomist ning ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Ei tunnistaja ega süüdistatav ei osanud maakohtu istungil kuidagi sellist teise linna pakkuminekut põhjendada. Maakohus leiab, et ilmselgelt viitab kiirabi mittekutsumine ja meditsiinilise abi saamiseks ise mittepöördumine, politseile väidetava peksmise kohta avalduse mitteesitamine ning linnast lahkumine sellele, et tegelikkuses soovis süüdistatav tunnistaja abiga igati vältida vastutust oma tegude eest. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks antud tunnistaja puhul arvestada ka seda, et tunnistaja väitel on süüdistatav olnud vägivaldne ka tema enda suhtes ning 14.11.2022 on tunnistajat karistatud kriminaalkorras KarS §320 lg.1 järgi. Tunnistaja N. M. nägi süüdistatavat järgmisel päeval, kuid viimase väidetavast peksmisest endise elukaaslase K. K. ja tema poja poolt kuulis üksnes süüdistatavalt. Politseisse ja meditsiiniasutusse ei soovitanud ka see tunnistaja süüdistataval pöörduda. Ka selle tunnistaja ütlustesse suhtub maakohus kriitiliselt, kuna maakohtu istungil kinnitas tunnistaja, et süüdistatav ei ole vägivaldne ja on küll vangis olnud, kuid süüdi pole ta olnud kunagi. Maakohtule esitatud Karistusregistri väljavõttest nähtub aga, et süüdistataval on 3 kehtivat ja 8 arhiveeritud kriminaalkaristust, mille hulgas on korduvalt vägivallaga seotud kuriteod. Kuna kumbki kaitsja tunnistajatest ei viibinud sündmuskohal ja said juhtunust teada vaid süüdistatava seletustest, võivad need ütlused kinnitada küll süüdistatava versiooni, kuid ei ole seejuures kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kokkuvõttes leiab maakohus, et arvestades kannatanutest koheselt tehtud fotosid, vormikaamera salvestisi, kannatanutel meditsiiniasutuses tuvastatud vigastusi ning süüdistataval igasuguste vigastuste mittetuvastamist, ei ole eluliselt usutav, et kannatanu hoidsid süüdistatavat kinni ning peksid teda. Maakohus on seisukohal, et kõik kogutud tõendid on kooskõlas kannatanute ütlustega. Rahakoti ja mobiiltelefoni varguse osas esitas kannatanu tsiviilhagi summas 300 € vaid rahakoti maksumuse osas. Nii mõlema kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et 23.06.2022 olid nad kannatanu P. K. korteris vaid kolmekesi. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et P. K. hoidis oma rahakotti alati koridoris asuval kummutil. Rahakoti kadumisest teatas P. K. koheselt esmaselt tehtud kõnes Häirekeskusesse, kuhu ta helistas K. K. mobiiltelefonilt, kuna tema enda oma oli selleks ajaks kadunud. Nimetatud asjaolud veenavad maakohut selles, et korterist pangaautomaadi juurde minnes võttis süüdistatav kaasa nii kannatanu mobiiltelefoni kui ka rahakoti. Maakohus möönab, et kannatanu kinnitusel ta seda isiklikult ei näinud, kuid leiab, et see on igati seletatav kannatanu seisukorraga antud momendil. Kannatanu oli selleks ajaks saanud süüdistatava poolt rusikalööke vastu nägu, kukkunud vastu plaatidest põrandat, saanud noahaavu ning näinud oma ema vigastusi, mistõttu on eluliselt seletatav, et ta soovis süüdistatava kiiret lahkumist korterist. Kui kannatanu leidis, et kõige kiirem viis selleks on lubadus võtta pangaautomaadist sularaha ja anda see süüdistatavale, siis on mõistetav, et kannatanu tegi mõlema korterist kiireks lahkumiseks kõik endast oleneva ja ei vaadanud ringi/pööranud tähelepanu asjadele enda ümber. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et kavatsetult. Maakohus nõustub selle seisukohaga.

süüdistatav pani

kuriteo

toime

Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteoskoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Maakohus tuvastas käesolevas kriminaalasjas, et kui süüdistatav saabus kannatanu P. K. korterisse, kus oli tol hetkel ka K. K., küsis ta esmalt raha viimaselt. Kui K. K. ütles, et temal raha ei ole ja kogu tema raha on poja arvel, hakkas süüdistatav raha nõudma P. K.lt. Kui mõlemad kannatanud keeldusid süüdistatavale raha andmast, otsustas süüdistatav oma eesmärgi saavutamiseks kasutada füüsilist vägivalda ja relvana kasutatavat kööginuga. Kõigi nimetatu kasutamine oli ilmselgelt suunatud oma eesmärgi, s.o. raha saamise saavutamiseks. Maakohus ei tuvastanud ühtegi muud süüdistatava eesmärki kannatanutele tervisekahjustuste tekitamisel. Süüdistatava kaitsja kohtukõne väidetele on maakohus juba oma põhjendustes vastanud. Küll aga peab maakohus vajalikuks peatuda kaitsja kohtukõne eelviimasel lõigul, milles kaitsja viitab, et süüdistatava ja kannatanute vahel toimus sündmuskohal aktiivne võitlus, mis kinnitab süüdistatava versiooni. Maakohtule jääb kaitsja selline seisukoht arusaamatuks. Süüdistatava enda ütluste kohaselt maakohtu istungil hoidsid mõlemad kannatanud teda kinni ja peksid, süüdistatav püüdis lahti saada ja lahkuda ning mingist aktiivsest võitlusest süüdistatav ei rääkinud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus süüdistatava süüdi mõlemas talle inkrimineeritud kuriteoepisoodis. Aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et Igor Morin on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

lahendist

Vastavalt KarS §63 lg.2 kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS §64 järgi. Seega esmalt mõistab maakohus alljärgnevalt Igor Morinile iga kuriteo toimepanemise eest üksikkaristuse ning seejärel liitkaristuse. Nagu maakohus juba eespool viitas, ei arvesta ta karistuse mõistmisel süüdistatava poolt süü osalist tunnistamist. Seetõttu nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kaitsja väide süü täieliku tunnistamise ja kahetsuse osas ei ole millegagi põhjendatud. Karistuse liigi ja suuruse puhul arvestab maakohus seda, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest enamus on seotud vägivallaga (kehaline väärkohtlemine). Varasemate, s.h. arhiveeritud karistuste arvestamine otsuse tegemisel on põhjendatud ja lubatud vastavalt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile kohtuasjas nr.1-15-1446. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et süüdistatav oli varasemalt allutatud käitumiskontrollile ning vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Eeltoodu näitab, et ka reaalne vangistuse kandmine ei välista antud süüdistatava puhul uute vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. Röövimise episoodis tekitati mõlemale kannatanule kööginoaga lõikehaavad, mille tulemusel tekkis ühel kannatanul verekaotusest teadvusetus. KarS §121 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja §200 lg.2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Ringkonnaprokurör tegi ettepaneku mõista süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ja §200 lg.2 p.8 järgi 10 aastat vangistust. Liitkaristuseks palus ringkonnaprokurör mõista süüdistatavale karistuseks 10 aastat vangistust alates 16.07.2022. Kaitsja palus maakohtu istungil mõista süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi karistus alla keskmise määra ning süüdistuses KarS §200 lg.2 p.8 mõista süüdistatav õigeks. Maakohus leiab, et süüdistatava puhul on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav alates 16.07.2022 vahistatud, ta ei töötanud ka enne seda. Lisaks sellele nähtub mõlemast kuriteoepisoodist, et vaatamata süüdistatava väidetele mitteametlikult töötamisele ja mingile sissetulekule, oli tal probleeme rahaliste vahenditega. Maakohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmisel võib see jääda ebapiisavate vahendite korral tasumata ning sel juhul tunneb süüdistatav end karistamatuna. Nagu maakohus juba eespool märkis, on süüdistatavat varasemalt korduvalt karistatud KarS §121 järgi, s.h. reaalse vangistusega. Olukorras, kus isikut on samalaadse teo toimepanemise eest varem korduvalt karistatud raskemaliigilise karistusega, ei ole põhjendatud talle sellise kuriteo taaskordse toimepanemise korral kergemaliigilise karistuse kohaldamine ehk tema leebem kohtlemine. Maakohus on seisukohal, et karistus peab isikule olema mõjus, mis eeldab, et isik seda koheselt täidab. Rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas kriminaalasjas käesoleva süüdistatava puhul kuidagi põhjendatud ega kooskõlas karistuse eesmärkidega. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi mõista karistuseks vangistus. Keskmine karistusmäär nimetatud sätte eest on 2 aastat 6 kuud vangistust. Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus kõigepealt kasutatud vägivalla iseloomu ja intensiivsust. Tegemist ei olnud ühekordse ja juhusliku vägivallaaktiga, vaid korduvate löökidega nii tabureti kui jalgadega. Löökide tugevust näitab asjaolu, et tabureti jalg murdus. Samuti näitavad löökide tugevust ja intensiivsust kannatanul sedastatud vigastused. Samas arvestab maakohus seda, et korterisse minnes ei olnud süüdistataval mingit plaani ega kavatsust tarvitada kannatanu peal vägivalda, selle kasutamine kujunes välja peale seda, kui kannatanu ei andnud edasi süüdistatavale mõeldud rahasummat. Arvestades eeltoodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isikut, samuti üld- ja eripreventsiooni eesmärke leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmine. Seega mõistab maakohus süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ettenähtud vangistuse keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Hinnates süüdistatava süü suurust röövimise toimepanemisel, tuleb vaadelda nii kasutatud vägivalla olemust kui ka röövitud vara väärtust.

Maakohus möönab, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist kahe kannatanuga, kellele tekitati mõlemale kehavigastused. Samas ei ole tegemist kehavigastustega, mille tagajärjed oleksid olnud rasked ja/või pöördumatud. Mõlemad kannatanud toimetati küll kiirabi poolt erakorralise meditsiini osakonda, kuid haiglasse neid ei jäetud ja peale esmaabi andmist lasti kodusele ravile. Ka puuduvad käesolevas kriminaalasjas andmed selle kohta, et 23.06.2022 saadud vigastused avaldavad kannatanute tervislikule seisundile mõju veel käesoleval ajal. Pangaautomaadist süüdistatav reaalselt raha kannatanu arvelt kätte ei saanud, rahakoti väärtus on 300 €. Kuigi kasutatud vägivald ning äravõetud vara väärtus viitavad süüdistatava süü suurusele, mis peaks jääma pigem minimaalse kui sanktsiooni keskmise lähedale, on praegusel juhul isiku lõpliku süü suuruse määratlemisel olulise tähtsusega ka asjaolu, et ta täitis vaid ühe röövi kvalifitseeriva tunnuse – kuriteo toimepanemine relvana kasutatava esemega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutavad süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Nagu maakohus juba eespool märkis, nähtub süüdistatava Karistusregistri väljavõttest, et tal on 3 kehtivat ja 8 arhiveeritud kriminaalkaristust. Kõik 3 kehtivat kriminaalkaristust on muuhulgas KarS §121 lg.2 järgi. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et varasemalt on süüdistatavale karistuseks mõistetud vangistus tingimisi, mis on hiljem pööratud täitmisele ja asjaolu, et süüdistatav on vangistusest vabastatud tingimisi enne tähtaega. Seega vaatamata reaalse vangistuse kandmisele ja vabanemisele vangistusest tingimisi enne tähtaega on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas kuulub süüdistatav süüdimõistmisele oluliselt raskema kuriteo – röövimise - toimepanemise eest, mille toimepanemisel kasutas ta täiendavalt relvataolist eset. Seega on tema käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning mingeid järeldusi ta temale mõistetud varasematest karistustest teinud ei ole. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Arvestades eeltoodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus süüdistatavale KarS §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis jääb sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra vahele - 6 aastat vangistust. Kuna süüdistatav pani toime kaks erinevat kuritegu, siis vastavalt KarS §63 lg.2 tuleb talle peale iga teo eest eraldi karistuse mõistmist mõista ka liitkaristus vastavalt KarS §64. Vastavalt KarS §64 lg.1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning vastavalt sama paragrahvi lg.3 ei tohi liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega sama seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära.

Käesolevas kriminaalasjas ei pea maakohus põhjendatuks lugeda kergem mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega ja leiab, et põhjendatud on raskeima karistuse osaline suurendamine. Kuigi mõlemad süüdistatava poolt toimepandud kuriteod on seotud vägivalla tarvitamisega, on tegemist erinevate õigushüvede ründamisega. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et süüdistatav on toime pannud korduva kuriteo KarS §121 järgi ning varasemalt selle sätte eest kantud karistused ei ole talle mingit preventiivset mõju avaldanud. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes võib vägivalda tarvitada igal ajal ja põhjendamatult. Käesolevast kriminaalasjast nähtub ka, et süüdistatavapoolne vägivalla tarvitamine ei piirdu sealjuures vaid löögi või paariga, vaid kõik kolm kannatanut vajasid meditsiinilist sekkumist erakorralise meditsiini osakonnas. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et vaid röövimise eest mõistetud üksikkaristus 6 aastat vangistust ei vasta süüdistatava isikule, süü suurustele ja toimepandud kuritegude eripreventiivsusele. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel tuleks mõne kuriteo ebaõiguse arvestamata jäämise vältimiseks pigem karistuste kaetuks lugemist vältida ning toimepandud kuritegude arv on kindlasti selliseks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist (vt. ka Riigikohtu 10.03.2016 lahend kohtuasjas nr3-1-1-20-16 ja 09.03.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-16-11). Eeltoodud põhjendustel mõistab maakohus süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 ja §200 lg.2 p.8 järgi liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel 7 aastat 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 16.07.2022 ning vahistati Viru Maakohtu 17.07.2022 määruse alusel vahistamise algusega 16.07.2022. Eeltoodu alusel on süüdistatava karistuse kandmise algus 16.07.2022. Vastavalt KrMS §316 vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga, jätab maakohus süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas esitati maakohtule koos süüdistusaktiga P. K. tsiviilhagi summas 1729 € Igor Morini vastu seoses temalt äravõetud esemetega: Louis Vuittoni rahakott maksumusega 600 € ja mobiiltelefon iPhone 12 pro 256 GB maksumusega 1129 €. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohtu istungil muutis kannatanu P. K. tsiviilhagi summat ja leidis, et talle tuleb hüvitada vaid rahakoti (portmonee) väärtus summas 300 €. Maakohtu istungil toetas ringkonnaprokurör Paul Pikma kannatanu tsiviilhagi summas 300 €. Ringkonnaprokurör märkis, et Louis Vuittoni rahakottide maksumus algab internetist leitud kirjete põhjal alates 300 €. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin palus tsiviilhagi rahuldamata jätta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011 kohtuasjas nr.3-2-1-19-11 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

Selle, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava röövimise P. K. korteris, on kohus tuvastanud käesolevas otsuses kuriteokoosseisu tuvastamisel. Isiku süüditunnistamisel KarS §200 lg.2 p.8 järgi on süüditunnistamise üheks eelduseks võõra vallasasja äravõtmine. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanule P. K.le tekitati Igor Morini poolt otsest varalist kahju seeläbi, et süüdistatav võttis vägivalda kasutades ära P. K.le kuuluva rahakoti maksumusega 300 €. Seega rikuti kannatanu omandi(õigus)t. Kuna antud juhul ei esine mitte ühtegi VÕS §1045 lg.2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, siis on Igor Morin tekitanud kannatanule kahju õigusvastaselt. Vastavalt VÕS §1050 lg.1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS §127 lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdistatav ei vaidlustanud maakohtu istungil tsiviilhagi summat. Ühtlasi on üldteada, et Louis Vuittoni rahakotid ei ole odavad ja tsiviilhagi summas 300 € on maakohtu jaoks mõistliku suurusega. Seega tuleb P. K. tsiviilhagi summas 300 € süüdistatavalt välja mõista. Summa tuleb kanda P. K. tsiviilhagis näidatud arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma asitõendite osas järgmise ettepaneku: - DVD-plaadid tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde - P. K. riideesemed tuleb talle KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada - DNA-proovid (2 tk), õllepurgid KARL (2 tk) jm 22.07.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud väärtuseta esemed hävitada KrMS §126 lg.3 p.4 alusel - N. M. riideesemed (jope ja kampsun) tuleb talle KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada või juhul, kui ta neid tagasi ei soovi, siis KrMS §126 lg.3 p.4 alusel hävitada.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin palus asitõendite osas kohtul otsustada enda äranägemise järgi. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga osaliselt. Kõnesolevad DVD-plaadid salvestistega on KrMS §160-1 lg.2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732). Nokamüts, spordijakk, tossud ja jope, mis asuvad 22.07.2022 asitõendite üleandmisevastuvõtmise akti nr.22ATH18601 alusel Ida Prefektuuris, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada P. K.le. DNA-puuteproovid (2 tk), õllepurgid KARL (2 tk) ja pudel, mis asuvad 22.07.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH18601 alusel Ida Prefektuuris tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetud esemed. Samuti tuleb hävitada samadel alustel ja sama asitõendite akti alusel Ida Prefektuuris asuv nuga, sest kannatanu P. K. teatas maakohtu istungil, et ta ei soovi seda tagasi saada. Must jope ning lilla ja musta kirju kampsun, mis asuvad 21.04.2022 asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH17226 alusel Ida Prefektuuris, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS §126 lg.3 p.4 alusel, sest kannatanu N. M. teatas maakohtu istungil, et ta ei soovi neid tagasi. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.2 on sama seadustiku §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt KrMS §179 lg.2 kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus Karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub summas 1812,50 €.

Igor

Morinilt

väljamõistmisele

riigituludesse

sundraha

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Igor Morini kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas järgmised taotlused: - 17.07.2022 taotlus summas 397,86 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnimi Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 19.07.2022 määrusega summas 397,86 € - 18.08.2022 taotlus summas 371,04 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 18.08.2022 määrusega summas 371,04 €. Kohtueelses menetluses oli Igor Morini kaitsjaks ka vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman, kes esitas järgmised taotlused: - 30.05.2022 taotlus summas 160,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 31.05.2022 määrusega summas 160,80 € - 31.05.2022 taotlus summas 107,52 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 31.05.2022 määrusega summas 107,52 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud Igor Morinilt välja mõista. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin menetluskulude osas sõna ei võtnud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 1037,22 € tuleb Igor Morinilt välja mõista. Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas 13.09.2022 taotluse summas 284,16 € (ettevalmistus 195 €, kohtuistungil osalemine eest 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 10 €, sõidukulud 4,80 €, käibemaks 47,36 €). Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 13.09.2022 määrusega. 28.03.2023 esitas vandeadvokaadi abi Igor Belugin kaitsjatasu taotluse summas 1458 € (s.h. 13.09.2022 vestlus kaitsealusega 9 €, 28.02.2023 ettevalmistus 20.03.2023 kohtuistungiks 144 €, 07.03.2023 arvamuse esitamine vahistuse põhjendatuse kohta 32 €, 22.03.2023 ettevalmistus kohtuvaidlusteks 52 €, 20.03.2023 kohtuistung 156 € ja 119 €, 21.03.2023 kohtuistung 180 € ja 150 €, 28.03.2023 kohtuistung 138 €, 17.05.2023 kohtuistung 36 €, 28.02.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva Jõhvi 7,50 €, 20.03.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 20 €,

21.03.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 20 €, 28.03.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 20 €, 17.05.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Narva - Jõhvi 10 €, 28.02.2023 sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 14,40 €, 20.03.2023 sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, 21.03.2023 sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, 28.05.2023 sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, 17.05.2023 sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 15,30 €, käibemaks 243 €). Maakohus leiab, et eelnimetatud kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et kaitsjatasud kohtulikus menetluses (v.a. tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud) kokku summas 1485,60 € (koos käibemaksuga) kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. KrMS §180 lg.3 alusel tuleb jätta riigi kanda kaitsjale makstud tasu sõidule kulutatud aja ja sõidukulude eest summas 256,56 € (koos käibemaksuga), sest süüdistatav asub kandma vanglakaristust. Vastavalt KrMS §176 lg.1 p.2 on menetluskulud sundtoomise kulud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vastavalt Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija Valerija Petrova 01.07.2022 määrusele kohaldati Igor Morini suhtes sundtoomist. Vastavalt sundtoomise kulude 16.07.2022 õiendile olid sundtoomise kulud 18,70 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundtoomise kulu summas 18,70 €.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Aivar PAHKA rahvakohtunik

Lauri IRO rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.