Liiklussüüteod

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

Markus Kaspar Rooslat süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, omades teadmist, et GBL-i tarvitatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) hoidis tema enda kasutuses olevas sõiduautos Mercedes-Benz C270 r/n XXXXXX kuni 17.01.2022.a kella 18:55-ni, mil Tallinnas Maleva ühistranspordipeatuses teostati antud sõiduki vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära: - kindlalaegast 2tk plastpudelit, millistes oli värvusetu hägune vedelik kogumassiga 223,5 grammi, mis sisaldas 94% gammabutürolaktooni (GBL), vedelikus sisaldus 210 grammi gammabutürolaktooni (GBL); - juhi istme alt 1tk plastpudel, millises oli värvusetu hägune vedelik massiga 18,69 grammi, mis sisaldas 96% gammabutürolaktooni (GBL), vedelikus sisaldus 17,9 grammi gammabutürolaktooni (GBL). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, s.o V nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilisest aine GBL-i puhul tavaliselt 8 grammist, erandkorras 16 grammist narkootilisest ainest.

Seega pani Markus Kaspar Roosla toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-3-

Samuti süüdistatakse Markus Kaspar Roosla selles, et tema juhtis tahtlikult 17.01.2022 kella 18:29 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Maleva tn 1 (Maleva ühistranspordipeatus) juures mootorsõidukit Mercedes-Benz C270 CDi reg.nr-ga XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 132T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: kokaiini metaboliidid, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THCCOOH), GHB-d 595 μg/ml). Eeltoodud tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-st 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis) ja korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 (joobeseisund on alkoholi, narkootiliste või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning § 36 lg 4 p-des 1 ja 2 (joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove) sätestatud nõudeid.

Seega pani Markus Kaspar Roosla toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub

Karistuse liik ja määr:

Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Markus Kaspar Roosla süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 aastat. Samuti taotleb prokurör kohtus Markus Kaspar Roosla süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva vangistust (17.01.2022 18.01.2022) karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Nimetatud karistus jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Markus Kaspar Roosla ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav Markus Kaspar Roosla sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Markus Kaspar Rooslale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Menetluskulusid on Markus Kaspar Roosla võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

-4-

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Markus Kaspar Roosla süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.