1-23-2117
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2023. a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-2117 (23267000022)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Kriminaalasi Prokurör
Anatoli Rjabtsev süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Hanna Varik
Tõlk Süüdistatav
Eve Heinland-Ots
isikukood: 38603110272; elukoht: XXX; tel: XXX; epost: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: X keel; töökoht: X; karistatus: kriminaalkorras üks kehtiv karistus: - Harju Maakohtu 01.07.2020. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistus aja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmata karistuseks jäi 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Tõkend – ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2022 – 02.01.2023.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
Lk 1 / 5
1-23-2117
Lk 2 / 5
1-23-2117 Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohustada Anatoli Rjabtsevi tasuma menetluskulud 1260,30 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 105 eurot ning viimasel kuul 105,30 eurot hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
täitmiseks
süüdlase
elukoha
järgsele
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Anatoli Rjabtsevit süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 01.07.2020 otsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust uuesti 31.12.2022 kella 21.21 paiku X maakonnas X vallas X linnas X mnt X juures suunaga X mnt X poole mootorsõidukit R, registreerimismärgiga XXX, olles ise alkoholijoobes. Anatoli Rjabtsev kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seeria nr XXX mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,04 mg/l alkoholi. Seega juhtis Anatoli Rjabtsev mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Anatoli Rjabtsev pani oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Anatoli Rjabtsev süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Anatoli Rjabtsevi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (A. Rjabtsev oli kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2022 – 02.01.2023, s.o 3 päeva) ning lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada nimetatud Lk 3 / 5
1-23-2117 karistus üldkasuliku tööga 357 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Anatoli Rjabtsev üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Anatoli Rjabtsevile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Anatoli Rjabtsevit tegema alates neljateistkümnendast päevast pärast kohtuotsuse jõustumist kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Käitumiskontrolli jooksul võib teha vereanalüüs kuni 6 (kuus) korda, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema väiksemad kui 50ng/mL.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1087,50 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 172,80 eurot, kokku 1260,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Anatoli Rjabtsevil tasuda menetluskulud 1260,30 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 105 eurot ning viimasel kuul 105,30 eurot hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 5
1-23-2117
Anu Tammeniit Kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.