Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohtu 10.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1365 tunnistati Valeri Žolnerovitš süüdi KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Valeri Žolnerovitšile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ajavahemikul 18.08-24.09.2020 s.o 1 kuu 6 päeva ja karistuseks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 03.11.2014 otsuse alusel mõistetud ja Viru Maakohtu 15.07.2020 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 26 päeva võrra ja Valeri Žolnerovitšile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 20 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 10.03.2021. Karistusaeg lõppeb 30.03.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Valeri Žolnerovitšile tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Valeri Žolnerovitši tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta samuti süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuigi positiivsete asjaoludena toob prokurör välja ITK täitmise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Valeri Žolnerovitš viibib vangistuses teist korda. Valeri Žolnerovitš vabastati eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaega, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning ta saadeti tagasi karistust kandma. Ka antud ajal on tal vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega Valeri Žolnerovitš ei suuda ei vabaduses ega ka range järelevalveasutuses käituda seaduskuuleka kodanikuna ja jätkab reegleid eiravat käitumist. Talle on omane vägivaldne käitumine. Alkoholi liigtarvitamine on üheks oluliseks põhjuseks uute kuritegude toimepanemisel. Valeri Žolnerovitš selgitas kohtuistungil, et ta on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, mis on olnud väga kasulikud. On teada saanud, kuidas probleeme lahendada, mitte kasutada vägivalda. Piirata tuleb alkoholi tarvitamist, ta on valmis täielikult alkoholist loobuma. On valmis läbima ka vabaduses sotsiaalprogramme. Valdab eesti keelt, on abikoka eriala läbinud. Vabanedes otsib tööd. Ta on avavanglas, ka Tallinnas liikunud iseseisvalt ja rikkumisi ei ole olnud. Alkoholiga ka ei ole probleeme olnud. Ta soovib näidata ühiskonnale, et suudab elada korralikult. Ta on kriminaalhoolduse ajal nõus enda kulul tegema vereproove ja teste ning paigaldama endale samaaegselt ka ampulli. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, kuna ei manustanud õigel ajal rohtu. Kaitsja toetab Valeri Žolnerovitši vabastamist. Kinnipeetav on töötanud vangla tööhõives. Isik on läbinud sotsiaalprogramme, mis on aidanud tal mõista alkoholiprobleemi. Isik kannab karistust avavanglas alates selle aasta jaanuarist. Ta on liikunud iseseisvalt ja rikkumisi ei ole olnud. Käitumine on olnud viisakas ja probleemivaba. Vabanemise korral asub elama Tapa valla poolt antud üürikorterisse. Isik ei suhtle enam vanade tuttavatega ja loobus ka kinnipeetavaga abiellumisest. Tema peamine eesmärk on õiguskuulekas elu ja töötamine. Vangistuse ajal omandas V.Žolnerovitš abikoka kutse. Riigikeelt valdab B2 tasemel, mis tagab kiire töö leidmise. Isikule on määratud puudepension, mis aitab toime tulla vabaduses. Isik soovib paigaldada alkoholivastast ampulli ja on nõus oma kulul tegema teste seoses alkoholi tarvitamisega. See tagab tema seaduskuuleka käitumise.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Valeri Žolnerovitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valeri Žolnerovitš on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab teist reaalset vanglakaristust. Varasemalt süüdi mõistetud tapmise eest, mis oli toime pandud piinaval või julmal viisil ning teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ning kehalise väärkohtlemise eest. Lisaks on kinnipeetav varem kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud kinnipidamisasutuses kaaskinnipeetava suhtes. Käesolevat vangistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise ja tapmise ning tervisekahjustusega ähvardamise eest. Kuritegude muster kordub, kõik toime pandud kuriteod on olnud vägivaldsed. Kuritegude soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, grupi mõju. Positiivsete asjaoludena saab Valeri Žolnerovitši puhul välja tuua sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ osalemise ja lähedaste toetuse. Samuti on positiivne, et kinnipeetav on vanglas osalenud majandustöödel ning viibib jaanuarist avavanglas. Kuigi süüdimõistetu osas saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid, ei saa tähelepanuta jätta tema kriminaalset käitumismustrit ja probleeme alkoholi tarvitamisega. Tunnistab, et minevikus on esinenud joomatsükleid nädala kaupa ning tihedalt. Vabaduses toime pandud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Tunnistab, et alkoholijoobes olles, eriti kanget alkoholi tarvitanuna, ei kontrolli oma käitumist ning reageerib üle, mistõttu on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, sh tapmise. Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise seos alkoholiga kohtu hinnangul kõrge. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et Valeri Žolnerovitš vabastati eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaega, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning vangistus pöörati täitmisele. Lisaks on Valeri Zolnerovitšil vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Tõsi, tegemist on küll kergemat laadi rikkumisega, mille eest karistusena on piirdutud noomitusega, kuid isik, kes soovib enne tähtaega vabaneda karistusest, mis talle on mõistetud katseajal toime pandud kuriteo eest, peaks enesele esmalt teadvustama, kui oluline on kehtestatud normide järgimine. Ja seda ka enda objektiivse käitumisega vangistuses kinnitama. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest

3 (4)

isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava osas esineb ka positiivseid asjaolusid, siis tema varasem elukäik, käitumine vangistuses ja alkoholisõltuvus suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Eeltoodut kogumis arvesse võttes saab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Kuna ka varasemalt ei suutnud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemise järgselt järgida talle kehtestatud reegleid ja pani toime uued vägivallaga seotud kuriteod, siis puudub kohtul veendumus, et Valeri Žolnerovitši suudab seekord vabaduses käituda õiguskuulekalt. Valeri Žolnerovitšil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Valeri Žolnerovitši karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Valeri Žolnerovitši kaitsjana 13.04.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Marina Kelpman. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 168 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 168 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Valeri Žolnerovitšilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.