Keskkonnavastased süüteod



OÜ XXX R. J. kaudu ja N. J. kaudu ning OÜ XXX koos R. J. ja N. J. juhtisid XXX asuvates liivakarjäärides ajavahemikul XXX kuni XXX kaevandamistegevust, mille käigus väljuti nii horisontaalselt (piiridega külgnevalt) kui ka vertikaalselt (sügavuti) kaevandamislubadega määratud mäeeraldise piiridest, millega tekitasid keskkonnale kahju kokku 126 284 eurot 10 senti, millises ulatuses on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitanud 24.05.2022 kriminaalasjas nr 21940000011 nõudeavalduse keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes. OÜ XXX, R. J. ja N. J. tunnistavad ebaseadusliku kaevandamistegevusega tekitatud keskkonnakahju 126 284 eurot 10 senti (edaspidi: Koguvõlgnevus).







 

OÜ XXX kohustub Eesti Vabariigile tasuma Koguvõlgnevusest 42 094 eurot 70 senti igakuuliste maksetega järgmiselt – alates aprillist 2023 hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasub kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni igakuiselt osamakseid, mis ei ole ühes kuus väiksemad kui 350 eurot 80 senti – selgitusega: „OÜ XXX, vastavalt kompromisskokkuleppele kriminaalasjas nr 21940000011“, viitenumber 2800081654, saaja Rahandusministeerium, arveldusarved: EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE777700771003813400 LHV Pank, EE701700017001577198 Luminor Bank. Juhul kui OÜ XXX ei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, nõuab Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu võlgnevuse 42 094 eurot 70 senti tasumata osa koheselt sisse. R. J. kohustub Eesti Vabariigile tasuma Koguvõlgnevusest 42 094 eurot 70 senti igakuuliste maksetega järgmiselt – alates aprillist 2023 hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasub kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni igakuiselt osamakseid, mis ei ole ühes kuus väiksemad kui 350 eurot 80 senti – selgitusega: „R. J., vastavalt kompromisskokkuleppele kriminaalasjas nr 21940000011“, viitenumber 2800081654, saaja Rahandusministeerium, arveldusarved: EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE777700771003813400 LHV Pank, EE701700017001577198 Luminor Bank. Juhul kui R. J. ei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, nõuab Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu võlgnevuse 42 094 eurot 70 senti tasumata osa koheselt sisse. N. J. kohustub Eesti Vabariigile tasuma Koguvõlgnevusest 42 094 eurot 70 senti igakuuliste maksetega järgmiselt – alates aprillist 2023 hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasub kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni igakuiselt osamakseid, mis ei ole ühes kuus väiksemad kui 350 eurot 80 senti – selgitusega: „N. J., vastavalt kompromisskokkuleppele kriminaalasjas nr 21940000011“, viitenumber 2800081654, saaja Rahandusministeerium, arveldusarved: EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE777700771003813400 LHV Pank, EE701700017001577198 Luminor Bank. Juhul kui N. J. ei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, nõuab Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu võlgnevuse 42 094 eurot 70 senti tasumata osa koheselt sisse. Kompromisskokkuleppe sõlmimise kulud kannab pool, kellel need tekkisid. Kompromisskokkuleppe kinnitamise järgselt puuduvad pooltel teineteise suhtes vastastikused nõuded, välja arvatud üksnes kompromissist tulenevad kohustused.

Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on 29.03.2023.a kompromisskokkuleppest esimene osamakse 350 eurot 80 senti OÜ-l XXX, R. J. ja N. J. Eesti Vabariigile Rahandusministeeriumi arvele ära tasutud:   

19.04.2023 maksekorralduse kohaselt tasus OÜ XXX Eesti Vabariigile 350 eurot 80 senti, 19.04.2023 maksekorralduse kohaselt tasus R. J. Eesti Vabariigile 350 eurot 80 senti, 19.04.2023 maksekorralduse kohaselt tasus N. J. Eesti Vabariigile 350 eurot 80 senti.

Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu kinnitas kohtule 19.04.2023.a kirjas, et OÜ XXX, R. J. ja N. J. on hakanud täitma kompromisskokkulepet ja maksekorraldustest nähtuvad kanded on jõudnud riigi eelarvesse. Käesolevas määruses kajastatud andmed ei kuulu edastamisele karistusregistrile.

Edastada käesolev määrus elektroonselt prokurörile, kannatanule, kahtlustatavatele ja nende kaitsjale. Kahtlustatavatele edastada määrus koos makseinfoga.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 10 alusel ei ole käesolev määrus vaidlustatav ja selle peale ei saa määruskaebust esitada.

PÕHIOSA

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 17.04.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu koostas 17.04.2023.a kriminaalasjas nr 1-23-2465 (kohtueelses menetluses 21940000011) KrMS § 201 lg 1, KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks R. J. ja N. J. esitatud kahtlustustes KarS § 363 lg 2 järgi ning OÜ-le XXX esitatud kahtlustuses KarS § 363 lg 3 järgi. Prokuratuuri taotluse kohaselt seisnevad R. J. ja N. J. KarS § 363 lg 2 järgi ja OÜ-le XXX KarS § 363 lg 3 järgi etteheidetavad kuriteod alljärgnevas. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et R. J. ja N. J. korraldasid OÜ XXX juhatuse liikmetena XXX asuvas XXX liivakarjääris (XXX) OÜ XXX ja AS XXX vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kaevandustegevust. OÜ-l XXX oli kohustus lähtuda XXX liivakarjääris kaevandades maavara kaevandamisloas nimetusega XXX ja maavara kaevandamisloas XXX määratletud nõuetest, sh mäeeraldise piiridest. Osaühingul XXX lasus kohustus vastutada kaevandamise alal ja ajal muuhulgas ka kõigi keskkonnanõuete täitmise eest. On selgunud, et R. J. ja N. J. korraldasid XXX liivakarjääris OÜ XXX esindajatena kaevandustegevust ajavahemikul XXX kuni XXX. R. J. ja N. J. andsid OÜ-s XXX töötavatele ekskavaatori- ja laadurijuhtidele korraldusi XXX liivakarjääri ning XXX liivakarjääri (XXX) piirialal oleva maa-ainese kaevandamiseks, mille käigus väljuti mäeeraldise piiridest sügavuti ning kaevandati 0.39 ha suurusel alal 4303 m3 täiteliiva ning mäeeraldise aktiivse tarbevaru plokist 13, mäeeraldisest väljastpoolt, piiripunktide nr 21 kuni 28 juurest kagu poole, 0,05 ha suuruselt alalt, lubatust rohkem täiteliiva mahuga 616 m3. Maavara kasutusloaga XXX ja maavara kaevandamise loas XXX määratud mäeeraldise piiridest väljudes rikkusid R. J. ja N. J. OÜ XXX esindajatena MaaPS § 42 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt peab kaevandamiseks oleva kaevandamisluba. MaaPS § 8 lõike 1 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue osa. OÜ-l XXX puudus õigus kaevandada eelnimetatud moel ja kohas täiteliiva kogumahuga 4919 m3. MaaPS § 112 lõike 1 punkti 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara ilma nõutava loata. MaaPS § 112 lõike 2 kohaselt arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavara kaevandamisõiguse tasu kümnekordse määra suuruse summana. Keskkonnatasude seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud VV määruse nr 75 (Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad) Lisa 1 kohaselt oli täiteliiva kaevandamise tasumäär XXX. aastal 0,39 eurot kuupmeetri kohta, millest tulenevalt tekitasid R. J., N. J. ja OÜ XXX keskkonnale kahju summas 19 184 eurot ja 10 senti (0,39*4919*10). Kaevandamistegevus pandi toime OÜ XXX huvides, kuivõrd kaevandamine oli seotud OÜ XXX majandustegevusega ning tõi seeläbi OÜ-le XXX majanduslikku tulu. Lisaks on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et R. J. ja N. J. korraldasid OÜ XXX juhatuse liikmetena XXX külas asuval XXX (XXX) ja XXX (XXX) maaüksustel kaevandustegevust, teades, et kaevandamisel tuleb arvestada mäeeraldiste piiridega. OÜ-le XXX oli väljastatud maavara kaevandamisluba nimetusega XXX, millega olid muuhulgas kehtestatud mäeeraldise piirid. R. J. ja N. J. korraldasid OÜ XXX esindajatena ajavahemikul

XXX kuni XXX kaevandustegevust, mille käigus andsid OÜ-s XXX töötavatele ekskavaatori- ja laadurijuhtidele korraldusi kaevandada XXX maaüksusel 24 700 m3 täiteliiva, mille käigus väljuti mäeeraldisest sügavuti. Lisaks teostati kaevandustöid R. J. ja N. J. korraldamisel XXX maaüksusel, piiripunktide 6 ja 7 vahel, kust kaevandati 800 m3 täiteliiva, mille käigus väljuti mäeeraldise piiridest külgnevalt. Maavara kaevandamisloaga XXX määratud mäeeraldise piiridest väljudes rikkusid R. J. ja N. J. OÜ XXX esindajatena MaaPS § 42 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt peab kaevandamiseks oleva kaevandamisluba. MaaPS § 8 lõike 1 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue osa. OÜ-l XXX puudus õigus kaevandada eelnimetatud moel ja kohtades täiteliiva kogumahuga 25 500 m3. MaaPS § 112 lõike 1 punkti 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara ilma nõutava loata. MaaPS § 112 lõike 2 kohaselt arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavara kaevandamisõiguse tasu kümnekordse määra suuruse summana. Keskkonnatasude seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud VV määruse nr 75 (Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad) Lisa 1 kohaselt oli täiteliiva kaevandamise tasumäär 2019.aastal 0,42 eurot kuupmeetri kohta, millest tulenevalt tekitasid R. J., N. J. ja OÜ XXX keskkonnale kahju summas 107 100 eurot (0,42*25500*10). Kaevandamistegevus pandi toime OÜ XXX huvides, kuivõrd kaevandamine oli seotud OÜ XXX majandustegevusega ning tõi seeläbi OÜ-le XXX majanduslikku tulu. Kokkuvõtvalt on kohtueelses menetluses selgunud, et R. J. ja N. J. on toime pannud KarS § 363 lõike 2 ning OÜ XXX KarS § 363 lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör leiab, et R. J., N. J. ja OÜ XXX suhtes tuleks kriminaalmenetlus KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetada. KarS § 363 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegu on teise astme kuritegu, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata kahtlustatavate süü suurust. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada asjaolusid, mis omaksid muidu tähendust karistuse mõistmisel. Prokurör viitab esmalt kahtlustatavate kaitsja vandeadvokaat Tanel Kase (Kask) poolt 28.03.2023 koostatud taotlusele. Taotluses märgitu kohaselt on kahtlustatavad liivakarjääris toimunud ülekaevandamise fakti koheselt peale avastamist omaks võtnud, sh andnud detailseid ütlusi kohtueelses menetluses ning aidanud kaasa asjaolude väljaselgitamisele. Samuti on nad asunud vabatahtlikult tekitatud kahju heastamisele. Lisaks on kahtlustatavad vabatahtlikult valmis võtma endale kohustuse hüvitada keskkonnakahju vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud tsiviilhagile summas 126 284 eurot ja 10 senti. Lisaks märgib kaitsja, et OÜ XXX on rakendanud abinõusid ning täiustanud tööprotsesse, mis peaksid tulevikus välistama ülekaevandamise. Ühtlasi nähtub taotlusest, et kahtlustatavad kahetsevad siiralt toimepandut ning teevad kõik endast oleneva, et selline olukord tulevikus ei korduks. Prokurör on seisukohal, et kahtlustatavate süü suurus on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Karistust ja ka süüd kergendavateks asjaoludeks on kahju vabatahtlik hüvitamine KarS § 57 lõike 1 punkti 2 kohaselt ja puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt. Prokuröri hinnangul on võimalik nii R. J., N. J. ja seeläbi ka OÜ XXX suhtes jaatada süüd vähendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks on võimalik süüd vähendava asjaoluna vaadelda ka süüteo toimepanemise omaksvõttu ning kaasabi asjaolude väljaselgitamisele. Kriminaalmenetluse raames on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitanud kahtlustatavate vastu hagiavalduse summas 126 284 eurot ja 10 senti. Kaitsja taotlusest nähtuvalt on kahtlustatavad nõus vabatahtlikult kahju hüvitama. Kahju vabatahtlikku hüvitamist kinnitab prokuröri hinnangul üheselt ka Keskkonnaameti ning kahtlustatavate vahel sõlmitud kompromisskokkulepe, millega kahtlustatavad võtavad endale kohustuse hüvitada teoga tekitatud kahju vastavalt 29.03.2023 allkirjastatud kompromisskokkuleppele. Olgugi, et tekitatud keskkonnakahju on suur, on käesoleva kaasuse puhul prokuröri hinnangul võimalik siiski rääkida pigem väiksemast teosüüst. Eelnimetatud asjaolud – teo omaksvõtt, asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamine, vabatahtlik kahju hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetus – kaaluvad üles argumendi ehk keskmisest suurema keskkonnakahju, mis muidu annaks aluse rääkida pigem suuremast teosüüst. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isikute karistamine. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, üheltpoolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teisalt garanteeritakse kahju hüvitamine kindlaksmääratud tähtajaks. Järgnevalt tuleb hinnata ka avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamise võib siduda preventsiooniga, mistõttu tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. Kõik kahtlustatavad on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu on prokurör seisukohal, et nende puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust ka eripreventiivsest aspektist lähtudes. Prokurör usub, et tegemist oli episoodilist laadi süüteoga, mistõttu pole alust arvata, et kahtlustatavad võiksid jätkata tulevikus analoogsete tegude toimepanemist. Kahtlustavad on ise kaitsja vandeadvokaat Tanel Kase poolt koostatud taotluses ka märkinud, et on võetud selge suund, mis peaks välistama tulevikus analoogsete sündmuste kordumise. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatavate puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Lisaks pole tegemist sellise keskkonnaalase süüteoga, mille puhul oleks võimalik muudel kaalutlustel jaatada ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel.

kahtlustatavate

suhtes

Nagu eelpool mainitud, on käesolevaks hetkeks kahtlustatavate ja Keskkonnaameti vahel 29.03.2023 sõlmitud kompromisskokkulepe. Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on esitanud taotluse, millega palutakse tulenvalt KrMS § 381 lõikest 6 ja TsMS § 430 lõikest 1 ning TsMS § 428 lõike 1 punktist 4 kinnitada Tartu Maakohtul kohtumäärusega poolte vahel sõlmitud kompromiss. Taotluse on allkirjastanud ka kahtlustatavad, kes samuti taotlevad kohtumäärusega kompromissi kinnitamist. Ühtlasi on kahtlustatavad nende kaitsja Tanel Kase poolt 28.03.2023 koostatud taotluse allkirjastamisega kinnitanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lõike 2 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolek panna talle kohustuse määratud tähtajaks: tasuda kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse. Käesoleval juhul taotlevad Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu ning kahtlustatavad nende vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe kinnitamist kohtumäärusega, mida on võimalik vaadelda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse täitmisena KrMS § 202 mõttes.

Kompromissi kinnitamise korral kohtumäärusega tekib täitedokument TMS § 2 mõttes, mistõttu on kannatanu huvid tagatud. Lisaks tuleks prokuröri hinnangul määrata kahtlustatavatele kohustuseks kindla summa maksmine riigituludesse ning samuti ka menetluskulude hüvitamine. KrMS § 202 lõike 2 punkti 2 alusel tuleks kriminaalmenetluse lõpetamise korral tasuda R. J. ja N. J. kummalgi riigituludesse 750 eurot, lisaks tuleks tasuda riigituludesse 1000 eurot OÜl XXX. Samuti on eelnimetatud kahtlustatavad kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kohtueelses menetluses viidi läbi ekspertiis (I kd, tl 37-51). KrMS § 175 lõike 1 punkti 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Ekspertiisi maksumuseks on 2398 eurot ja 80 senti (I kd, tl 55). Kuivõrd ekspertiisi tegemine puudutas kõiki kahtlustatavaid, tuleks lähtuda loogikast, et tekkinud menetluskulu jaguneb kolme kahtlustatava vahel võrdselt. Seega tuleks R. J., N. J. ja OÜ-l XXX tasuda kõigil KrMS § 202 lõike 2 punkti 1 alusel kriminaalmenetluse kulu summas 799 eurot ja 60 senti. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1 ja p 2 ning lg 3, ringkonnaprokurör taotleb:

kahtlustatavad nõus vabatahtlikult keskkonnakahju hüvitama. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on 29.03.2023.a kompromisskokkuleppest esimene osamakse 350 eurot 80 senti OÜ-l XXX, R. J. ja N. J. 19.04.2023.a Eesti Vabariigile Rahandusministeeriumi arvele ära tasutud. Kannatanu Eesti Vabariik on Keskkonnaameti kaudu taotlenud poolte vahel 29.03.2023.a sõlmitud kompromisskokkuleppe kinnitamist ja jäänud selle kokkuleppe juurde. Neil asjaoludel on alust eeldada õigusrahu saabumist ja avaliku menetlushuvi puudumist. Kahtlustatavate käitumises raskendavaid asjaolusid pole. Kõik kolm kahtlustatavat on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavad on andnud detailseid ütlusi kohtueelses menetluses ning aidanud kaasa kuriteo asjaolude väljaselgitamisele ja toimepandut kahetsenud ning asunud täiustama OÜ XXX tööprotsesse, välistamaks uusi õigusrikkumisi ja nendega keskkonnale kahju põhjustamist. Taolistel asjaoludel ei ole teise astme kuriteoasjas kahtlustatavate süü sedavõrd suur, et see välistaks kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetamise. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kaalukat põhjust, mis välistaks käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel lõpetamise. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.