Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
873,15 eurot Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Helina Sild
Menetlusviis
Kostja: S. N. (isikukood xxxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 27.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 113,15 eurot ja intress perioodi 16.02.202415.11.2024 eest 20,72 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 27.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad, uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad krediidi põhiosa tagasimaksed (kokku 607,15 eurot) järgmiselt: 15.02.2025 16,41 eurot 15.03.2025 16,41 eurot 15.04.2025 16,41 eurot 15.05.2025 16,41 eurot 15.06.2025 16,41 eurot 15.07.2025 16,41 eurot 15.08.2025 16,41 eurot 15.09.2025 16,41 eurot 15.10.2025 16,41 eurot 15.11.2025 16,41 eurot 15.12.2025 16,41 eurot
4.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 34,18 euro ulatuses, intressinõue 46,70 euro ulatuses, lepingutasunõue 14,16 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise nõue 15 eurot ja viivisenõue 22,09 eurot.
5.Jätta hageja menetluskulud 84,87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15,13% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 224,91 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled
esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 06.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel 27.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 754,48 eurot, intress 67,42 eurot, lepingutasu 14,16 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise kulu 15 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga (06.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 22,09 eurot.
2.Hageja esitas 29.11.2024 alternatiivse nõude, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 639,97 eurot.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja ja Kostja sõlmisid 27.08.2023 laenulepingu nr xxxx (Laenuleping ja lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 879 eurot, H OÜ-lt kauba ostmiseks. Lepingu p 11 kohaselt loetakse leping sõlmituks alates esilehel märgitud lepingu sõlmimise päevast, kui laenusaajale on väljastatud laenuandja allkirjajäljendiga lepingudokument ja laenuandjani jõuab laenusaaja tahteavaldus, milles väljendub soov olla seotud lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Laenu summa kantakse vastavalt lepingu p 1 laenusaaja soovil üle müüja arveldusarvele vastavalt laenuandja ja müüja vahel sõlmitud lepingule. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2028, vastavalt lepingu p 2 on intressimäär 14,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu p 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 29,00% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,90% aastas, laenutähtpäev 15.02.2028, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Vastavalt lepingu p 2 võib hageja nõuda viivist maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 27.08.2023 summas 100 eurot, 15.09.2023 kuni 15.01.2028 osamaksena summas 24,31 eurot ja 15.02.2028 osamaksena summas 24,02 eurot.
2.2.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 15.11.2023. Alates 15.12.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja saatis 22.02.2024 kostjale hoiatuse, et kui 03.03.2024 ei ole võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Kostja võlga ei tasunud. Kostjal oli tasumata osaliselt või täielikult 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamaksed. Hageja saatis lepingu ülesütlemise avalduse 15.03.2024 kostja e-postile xxxx. Ning samal päeval tähitud kirjana kostja elukoha aadressile Xxxx, millega andis kostjale 2 nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 29.03.2024. Kostja võlga ei tasunud. Kostja tagastamata põhivõla jääk 06.06.2024 seisuga on 754 eurot 48 senti.
2.4.Lepingu punkti 2 kohaselt on hagejal õigus kostjale saata võlgnevuse kohta tasulisi nõudekirju, mis on ette nähtud hageja veebilehel asuvas hinnakirjas. Hageja hinnakirja kohaselt on võlateatise edastamise tasu 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest teated: 29.12.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 6 Võlgnevuse meeldetuletus sms-iga 29.12.2023); 05.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 7 Võlgnevuse meeldetuletuskiri 05.01.2024); 16.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 8 Võlgnevuse meeldetuletuskiri 16.01.2024); 22.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 9 Võlgnevuse meeldetuletuskiri 22.01.2024); 16.02.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 10 Võlgnevuse meeldetuletuskiri 16.02.2024); 22.02.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 11 Võlgnevuse meeldetuletuskiri 22.02.2024). Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot.
2.5.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 14,90% aastas, perioodi eest 16.11.2023 kuni 28.03.2024 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 67 eurot 42 senti.
2.6.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 14,90% aastas ehk 0,040822% päevas, perioodi 16.12.2023 kuni 06.06.2024, suurusega 22 eurot 09 senti.
2.7.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu lepingutasu. Laenulepingul on lepingu p 2 kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 15 eurot. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasutud kuni 15.11.2023. Alates 15.12.2023 on laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 03.07.2024 ning alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus samal viisil 20.12.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrustega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata
anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu 27.08.2023, digiallkirjastatud konteineris on laenuleping nr. xxxx, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esile toonud, et lepingu tingimuste punkti 11 kohaselt loetakse leping sõlmituks alates esilehel märgitud lepingu sõlmimise päevast, kui laenusaajale on väljastatud laenuandja allkirjajäljendiga lepingudokument ja laenuandjani jõuab laenusaaja tahteavaldus, milles väljendub soov olla seotud lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Hageja on tõendanud, et kostja on teinud tahteavalduse. Kohtule esitatud lepingul on ka laenuandja esindaja allkirjajäljend ning kuna kostja on selle digiallkirjastanud, saab öelda, et laenuandja allkirjajäljendiga lepingudokument on kostjani jõudnud. Hageja väitel saab laenusaaja lepingu alla laadida enda seadmesse lepingu allkirjastamisel, samuti on laenusaajal võimalus hageja iseteenindusest leping igal hetkel alla laadida või sellega seal tutvuda. Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 108), et hageja on kandnud H OÜle 31.08.2023 üle 5085 eurot ning selgitanud (dtl 109), et selle summa sees sisaldus ka nõude aluseks oleva lepingu alusel tehtud makse. Hageja väitel oli laenusummaks 879 eurot, ent kohtule esitatud lepingus on väljamakstavaks laenusummaks märgitud 779 eurot (dtl 39). Hageja selgitas vastuseks kohtule, et kostja teostas 28.08.2024 hagejale esimese osamakse 100 eurot, sellest tulenevalt on lepingusse märgitud 779 eurot. Hageja väitel oli lepingujärgne krediidi kulukuse määr 29% aastas. Kohus kontrollis maksegraafikus olevate tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr on arvestatud õigesti ning see jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (50,16%) piiresse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping (see vastas vorminõuetele ega olnud krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühine) ning laen anti kostja kasutusse seeläbi, et kanti lepingu alusel üle kolmanda isiku, müüja, arvele.
5.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused. Kostja esitas 27.08.2023 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 235 eurot. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Pensioniinfo registri päringuga, mille andmetel oli kostja keskmine kuu sissetulek 931,00 eurot. Hageja võttis arvesse Kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 931,00 eurot ning kohustuseks arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot.
5.3.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõenditena esitanud krediiditaotluse (dtl 44), Krediidiinfo päringu vastuse (dtl 45), kogumispensioni päringu (dtl 46) ja krediidimenetluse otsuse (dtl 47). Krediiditaotlusest nähtub, et kostjalt küsiti töökohta ja ametikohta (on märgitud restorani juht), töösuhte kestvust (6-24 kuud), igakuist keskmist sissetulekut (märgitud 1200; ei ole arusaadav, kas küsiti ja vastati bruto või neto), igakuist keskmist finantskohustuste ja majapidamiskulude suurust (235 eurot). Hageja kontrollis seega üksnes sissetuleku suurust (pensioniregistri päringuga). Hageja ei ole ka eristanud laenutaotluses majandamiskulusid ja finantskohustusi, samuti pole küsinud finantskohustuste olemust ja kestvust. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et hageja ei kontrollinud piisavalt kõiki kostjaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täinud vastustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded
6.1.Kohus selgitas hagejale, et hageja esitatu pinnalt ei saa kohus nõustuda, et hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tegi hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt (dtl 88). Kohus selgitas, et sel juhul kostja ei võlgne ka lepingutasu ning kuivõrd lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tuleb ka tagasimaksed uuesti määrata. Tagasimaksete uuesti määramisel peavad jääma samaks tagasimaksete arv ja tähtajad. Uuesti määratud tagasimaksete ja nõude ümberarvestuse järel tuleb hinnata, kas lepingut saab lugeda kehtivalt üles öelduks (st kas ka sel juhul oleks kostja olnud lepingu üles ütlemise ajal võlas vähemalt kolme tagasimaksega). Kui lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda, on hagejal võimalik esitada alternatiivse nõudena tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmise nõue TsMS § 369 kohaselt. Selline nõue tuleb kohtul menetlusse võtta ning kostjale kätte toimetada, andes kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja esitas 15.11.2024 täiendatud hagiavalduse, milles tõi välja, et kostja on tasunud kokku 172,93 eurot ning ümberarvestuse korral loeb hageja täielikult tasutuks põhiosa osamaksed kuni 15.02.2024; 15.03.2024 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 7,18 eurot. Kohus märgib, et selle arvestuse on hageja teinud lepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulba järgi. Hageja toob välja, et intressi summad on arvestatud põhiosa (laenujäägilt) maksete pealt määraga 4% aastas (dtl 124), loeb tasutuks intressi osamaksed kuni 15.02.2024 ning palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 4,0% aastas, perioodi eest 16.02.2024 kuni 15.11.2024 kokku 20,72 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. 27.08.2023 kehtis seadusjärgne intressimäär 4% aastas (0,1% päevas). Kohus märgib, et hageja on laenusummalt 779 eurot arvestanud intressi 15.09.2023 seisuga kuu aja eest, ent laen anti kostja kasutusse 27.08.2023, st intresse saab arvutada 19 päeva eest. Intress 779 eurolt määraga 0,1% päevas 19 päeva eest on 1,66 eurot (hageja arvestatud 2,60 euro asemel). Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 81,27 eurot, edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva põhinõude summas 639,97 eurot ning esitab tagasimaksete tabeli (dtl 125): 39 makset, kuusumma 16,41 (v.a viimane, 16,39), alates 15.12.2024 kuni 15.02.2028. Kohus märgib, et hageja esitatud tagasimaksete tabel kujutab endast tagasimaksete uuesti määramist, sest see erineb lepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulbast (maksegraafikus on ajas suurenevad põhiosamaksed, täiendatud hagis on hageja määranud võrdse suurusega igakuised põhiosamaksed).
6.2.Lepingu maksegraafiku kohaselt peaks laenu viimane tagasimakse olema 15.02.2028. Leping ei ole seega korraliselt lõppenud. Hageja väitel öeldi leping võlgnevuse tõttu üles 29.03.2024, ent kohus selgitas hagejale, et nõude ümberarvestuse korral tuleb hinnata, kas lepingu üles ütlemine kehtiks ka ümberarvestuse korral. Hageja seda ei hinnanud ega selle
kohta midagi ei esitanud. Ent hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral oleks kostjal tasutud põhiosamaksed ja intressimaksed täielikult kuni 15.02.2024 makseni ning osaliselt ka 15.03.2024 makse. Seega ei oleks ümberarvestuse kohaselt kostja üles ütlemise ajal, 29.03.2024, olnud makseviivituses kolme järjestikuse maksega ning üles ütlemine on toimetu.
6.3.Arvestades hageja väidet, et kostja on tasunud kokku 172,93 eurot ning hageja ümberarvestatud seadusjärgse määraga intressiarvestust, loeb kohus, et kostjal on tasutud intress perioodi 27.08.2023-15.02.2024 eest kokku 14,23 eurot ning sama perioodi põhiosamaksed 150,58 eurot ning osaliselt ka 15.03.2024 põhiosamakse, 8,12 euro ulatuses. Lepingu maksegraafiku ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksete alusel on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud: 15.03.2024 põhiosamakse tasumata osas 0,93 eurot + 15.04.2024 - 15.11.2024 lepingu maksegraafikujärgsed põhisaomaksed kokku 79,40 eurot + uuesti määratud põhiosamaksed (dtl 149, detsembri ja jaanuari maksed kumbki 16,41 eurot) kokku 32,82 eurot = 113,15 eurot. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed välja. Hageja sellelt summalt alternatiivse nõudega viivist nõudnud ei ole. Perioodi 16.02.2024-15.11.2024 kohta hageja esitatud seadusjärgse määra alusel intressiarvestuse alusel mõistab kohus välja ka seadusjärgse intressi, kokku 20,72 eurot. Edasise perioodi kohta ei ole hageja intressiarvestust esitanud, st intressimakseid uuesti määranud.
6.4.Kohus leiab, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei täida lepingust tulenevate edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete tasumise kohustust ning seetõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva nõude rahuldamine TsMS § 369 kohaselt. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja hageja poolt uuesti määratud igakuised põhiosamaksed 16,41 eurot alates 15.02.2025 kuni 15.01.2028 ning viimase põhiosamakse 16,39 eurot tähtajaga 15.02.2028 (edasiulatuvalt mõistab kohus välja kokku 607,15 eurot).
6.5.Kuivõrd hageja väidetud meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse kohaselt kostja ei oleks olnud võlgnevuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
6.6.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija muid lepingutasusid ei võlgne, seega jääb rahuldamata hageja lepingutasu nõue.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja toob menetluskulude nimekirjas välja, et hageja menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot, kokku 265 eurot. Need on põhjendatud menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 06.06.2024 esitatud hagi hind oli 873,15 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku 720,30 eurot (113,15 + 607,15) ja intressinõude 20,72 eurot, kokku 741,02 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (873,15 eurot) 84,87%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 84,87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15,13% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 84,87% hageja põhjendatud menetluskuludest (265 eurot), millele vastab summa 224,91 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.