Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 3 päeva. Kandmata karistuse 2 aastat 5 kuud 27 päeva alguseks loeti Andrei Šatalovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 25.09.2021. Kinnipeetava karistusaja lõpp 23.03.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Andrei Šatalovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Andrei Šatalovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andrei Šatalovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrei Šatalov avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Vabanedes soovib minna xxxxxxxx keskusesse, sest tal pole muid kohti, kuhu minna. Vanglast pole võimalik tööd leida, vanglas töötas kuu aega, teenis 3 eurot. xxxxxxxx keskuses on võimalik raha teenida. Vangistuses on läbinud programme aga neid saab läbida ka mujal. Viimati oli vabaduses 5 kuud, töötas aga raha ei makstud ja tuli minna vargile. Vangistuses olles on olnud väga palju igasuguseid rikkumisi, neid ei ole võimalik vältida.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Šatalov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Šatalovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta seitsmendat korda. Varasemalt on teda karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest – rööv, joobes juhtimine, vargus, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja vägivald võimuesindaja vastu. Soodusteguriteks on varasemalt olnud majandusliku kasu saamine, impulsiivsus, sõltuvusprobleemid, kuritegelikud hoiakud. Hetkel kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on viimase kuriteo soodustegurid olnud samad, mis varasemalt, lisaks ükskõikne suhtumine ühiskonna normidesse ja reeglitesse. Positiivse asjaoluna saab Andrei Šatalovi osas välja tuua riigikeele õppimise, sotsiaalprogrammi ja struktureeritud vestluste läbimise ning vangla majandustöödel osalemise. Töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Alustas õpingutega 12. klassis, kuid ei

2 (3)

soovinud riigieksamitele registreerida, soovib osaleda üldehitaja baaskursusel. Positiivne on ka, et kinnipeetav on tegelenud enda probleemidega, osalenud struktureeritud vestlustel, sõltuvusteemalistel loengutsüklitel ning sotsiaalprogrammis. Vangla materjalide kohaslet on Andrei Šatalov on tunnistanud iseendale, et ta on sõltlane ning sõltuvusega tuleb tegeleda. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt Andrei Šatalov väljendanud soovi peale tingimisi ennetähtaegse vabanemise tingimuste lõppemist minna ema juurde Hispaaniasse. Kindlat töökohta Andrei Šatalovil vabaduses ei ole. Head suhted on Andrei Šatalovil oma emaga, kes on valmis pojale Hispaanias elukohta pakkuma ning abi elu sisse seadmisel. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et oma korter ning toetavate lähedaste olemasolu oli Andrei Šatalovil ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Andrei Šatalovi vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Andrei Šatalovi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada rahuldavaks. Andrei Šatalov suhtumist kehtestatud reeglitesse iseloomustab ka tema norme eirav käitumine vangistuse ajal. Süüdimõistetul on kohtule esitatud toimiku põhjal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, üks võõras kambris viibimise eest ja teine ravimi mitte nõuetekohase manustamise eest. Vangla iseloomustuses on kirjas veel kaks rikkumist aastast 2022, mille eest on karistuseks määratud kartser, kuid nende kohta toimikus andmeid ei ole. Andrei Šatalov väljendas kohtuistungil, et tal on vanglas olnud palju rikkumisi ja neid pole võimalik vältida, sest iga valvur soovib midagi välja teenida ja otsib põhjusi. Selline suhtumine näitab ilmekalt, et isik õigustab enda käitumist, nähes probleemi hoopis teistes. Seega, kui isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt toime tulla vabaduses viibides. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu perekonna toetus ja kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei ole Andrei Šatalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.