1-23-2096/7 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel: 663 7076, epost: [email protected]). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Märt Viili järgima käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Märt Viili käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Märt Viili käitumiskontrolli ajal alluma alkoholisõltuvuse ravile, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Märt Viili käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Märt Viili suhtes lisakaristust, võttes Märt Viililt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Märt Viili suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Märt Viililt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1087 (tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; - määratud kaitsjale Kersti Põld kohtueelsel menetlusel makstud tasu 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; - joobeseisundi tuvastamise kulu 49 (nelikümmend üheksa) eurot; s.o kokku menetluskulu 1396 (tuhat kolmsada üheksakümmend kuus) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul ositi tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Märt Viil, 1-232096, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Märt Viili poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 CD-R plaati sündmuskohtade fotodega (tl 15, 28), DVD-R plaat 25.02.2023 videosalvestisega (tl 45), mis asuvad kriminaaltoimikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Märt Viili süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.10.2022a. kella 08.40 paiku Harju maakonnas Tallinnas Õismäe tee 25 maja juures mootorsõidukit BMW X5 reg-märgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1312T kohaselt tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 3,62+-0,07mg/g, k=2, lõplik tulemus 3,55 mg/g). Samuti tema uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 25.02.2023 kella 18.57 Harjumaal Tallinnas Õismäe tee 73 maja juures, liikudes Õismäe tee 71 poole, juhtis mootorsõidukit BMW X5 3.0D reg-nr YYYYYY, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,45 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,31 mg/l). Sellise tegevusega rikkus M. Viil liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Märt Viil toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.03.2023 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Märt Viil ja tema kaitsja Kersti Põld sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Märt Viil ́ile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /25-26.02.23/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 538 tundi ÜKTd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata Märt Viil üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on M. Viil kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: