Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2023, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-5131 (22231701992)
Kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2022 otsus Martin Rego süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 120 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud
Avalduse ese
kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne
Kohtunik
Aivar Hint
Avaldaja
Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Merilyn Enders
Süüdimõistetu
Martin Rego (isikukood: 38710020287; elukoht: xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx)
Asja menetlemine
kirjalikus menetluses
Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 ja KarS § 69 lg 6, kohus määras:
Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
perearsti tõendi ning 09.01.2023 registreerima tulemata jätmist rikkumisena ei käsitletud. Ametnik reageeris 28.12.2022 ja 06.01.2023 registreerimiskohustuse rikkumiste peale hoiatusega, mille isik 20.01.2023 allkirjastas. Alates 18.01.2023 võeti Martin Rego Eesti Töötukassas töötuna ja tööotsijana arvele ning talle määrati töötutoetus perioodiks 18.01.202304.07.2023. 14.02.2023 allkirjastas Martin Rego sotsiaalprogrammis osalemise kokkuleppe, mille alusel nõustus ta osalema sotsiaalprogrammis Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Hooldusalune ei ilmunud 22.02.2023 sotsiaalprogrammi teise tundi ning jättis 23.02.2023 ka registreerimisele tulemata. 03.03.2023 andis isik rikkumiste kohta seletuse, et ta läks 22.02.2023 Tallinnasse töövestlusele ning unustas programmitundi tulla. Kuna isik jäi ööseks Tallinnasse, siis magas ta väidetavalt sisse ega jõudnud rongile, et 23.02.2023 kriminaalhooldaja vastuvõtule jõuda. Ametnik reageeris 23.02.2023 registreerimiskohustuse rikkumise peale hoiatusega, mis 03.03.2023 allkirjastati. Programmi läbiviiv ametnik tuli hooldusalusele vastu ning tegi puuduva tunni järele, et Martin Rego saaks grupiprogrammis osalemist jätkata. Martin Rego ei ilmunud 16.03.2023 kell 13.30 registreerimisele (ei teavitanud mitteilmumisest) ega olnud kättesaadav ka telefoni teel. Samuti ei ilmunud isik 16.03.2023 kell 14.00 sotsiaalprogrammi neljandasse tundi. 17.03.2023 andis Martin Rego eelmainitud rikkumiste kohta seletuse, et magas sellel ajal kui pidi tulema kriminaalhooldusse. Ametniku hinnangul isikul tulemata jätmiseks mõjuv põhjus puudus. Martin Rego arvati programmi osalejate nimekirjast välja, kuna tegemist oli juba teise puudumisega. 22.03.2023 registreerimisel vesteldi isiku rikkumiste ja nende põhjuste üle. Martin Rego sõnul on tal probleeme alkoholi tarvitamisega ning seetõttu ei ole ta jõudnud mitmel korral õigeaegselt kriminaalhooldusesse. Isik avaldas soovi minna ravile ja saada endale kohtu poolt lisakohustus mitte tarvitada alkoholi (esitas taotluse). Senise katseaja jooksul on toimunud 12 registreerimist. Registreerimiskohustust on isik rikkunud neljal korral – 28.12.2022, 06.01.2023, 23.02.2023, 16.03.2023. Ühel korral oli isik haige (09.01.2023) ja esitas vastava tõendi. Programmis osalemise kohustust on isik rikkunud kahel korral 22.02.2023 ja 16.03.2023. Karistusregistri 24.03.2023 väljavõte kohaselt isikul uued süüteod puuduvad. Töötamise registri 24.03.2023 andmetel Martin Regol ametlik töökoht puudub. Martin Rego katseaeg on kestnud 4 kuud ning selle lühikese aja jooksul on isik pannud toime mitmeid rikkumisi. Isik on neljal korral rikkunud registreerimiskohustust ning jätnud kahel korral õigeaegselt programmitundi tulemata. Isiku enda hinnangul on tema alkoholitarvitamise harjumus ja tagasilangused seganud tema kriminaalhooldusesse ilmumist. Ametniku hinnangul on rikkumised olnud tahtlikud ning takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist. Samuti takistab kriminaalhoolduse eesmärgipärast kulgemist ka isiku alkoholi tarvitamine, mille tõttu isik magab pidevat sisse ega suuda kriminaalhooldusse õigeaegselt kohale tulla. Arvestades toimepandud rikkumisi ja nende sagedust teeb ametnik ettepaneku määrata Martin Regole lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda abi saamiseks alkoholitarvitamise häire teenistusse. Ametnik peab mõistlikuks anda Martin Regole veel üks võimalus näidata, et ta suudab enda karistust vabaduses kanda ning käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada.
täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et senise kriminaalhoolduse käigus on Martin Regoga toimunud 12 registreerimist. Registreerimiskohustust on isik rikkunud neljal korral – 28.12.2022, 06.01.2023, 23.02.2023, 16.03.2023. Ühel korral oli isik haige (09.01.2023) ja esitas vastava tõendi. Programmis osalemise kohustust on isik rikkunud kahel korral 22.02.2023 ja 16.03.2023. Registreerimiskohustuse rikkumiste eest 28.12.2022 ja 06.01.2023 on kriminaalhooldusametnik Martin Rego kirjalikult hoiatanud. Samuti on kriminaalhooldusametnik Martin Rego kirjalikult hoiatanud registreerimiskohustuse rikkumise eest 23.02.2023. Kriminaalhooldusametnik on 22.03.2023 toimunud registreerimisel vestelnud Martin Regoga toime pandud rikkumiste ja nende põhjuste üle. Martin Rego on toimunud vestlusel avaldanud, et tal probleeme alkoholi tarvitamisega ning seetõttu ei ole ta jõudnud mitmel korral õigeaegselt kriminaalhooldusesse. Isik avaldas soovi minna ravile ja saada endale kohtu poolt lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning esitas vastava kirjaliku taotluse. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata Martin Regole lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda abi saamiseks alkoholitarvitamise häire teenistusse. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata Martin Regole KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Martin Rego käitumiskontrolli ajal pöörduma alkoholitarvitamise häire teenistusse ja vajadusel alluma sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.