Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-1838 Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on Riina Leppik kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-23-1838

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Riina Leppikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 24.05.2017 kohtuotsusega 1-17-4409 ja milline karistus ei ole kustunud, kasutas uuesti, s.o korduvalt füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et XXX kella 16:00 paiku aadressil XXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus viskas Riina Leppik lauanoa oma XXX V. G. suunas ning nuga tabas kannatanu ninapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas Riina Leppik V. G. füüsilist valu ja vähemalt 2cm pikkuse haava vasakul pool nina. Sellega pani Riina Leppik toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liis Lillemets, süüdistatav Riina Leppik ja tema kaitsja Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Riina Leppik karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Riina Lepiku eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 02.014.01.2023 karistusaja hulka mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Riina Leppiku suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Riina Leppik peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-23-1838 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Riina Leppiku osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. KarS 75 lg 4 alusel võtab Riina Leppik endale kohustuse 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumises registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal (SA Tartu Ülikooli kliinikum, registreeruda üldregistratuuri telefonil 731 9100 alkoholitarvitamise häire ravi teenusele, SA TÜK psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167, Tartu). Menetluskulud kokku on 1295,10 eurot, s.o määratud kaitsja Rainer Objarteli tasu kohtueelses menetluses summas 207,60 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. Riina Leppik avaldas, et tema sissetulek on XXX, mis on umbes XXX, millest kohtutäitur võtab oma osa maha, kätte saab umbes XXX eurot. Võlad on mitme täituri käes, aga ülevaade võlgade suurusest Riina Leppikul puudub. Kui sellest maha arvata eluasemekulud, siis jääb kätte natukene rohkem kui XXX eurot. Sääste Riina Leppikul ei ole. Riina Leppik avaldas, et ta kogu menetluskulude tasumine käib üle tema majanduslike võimaluste ning ta vajab menetluskulude tasumiseks pikemat aega. Riina Leppik taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamist. Riina Leppik palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub sundrahast 600 eurot ja advokaadi tasust 110 eurot, s.o kokku 710 eurot. Ülejäänud summa osa sundrahast 487,50 ja osa advokaadi tasust 97,60 eurot s.o kokku 585,10 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit ja XXX määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Riina Leppik tuleb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ja mõista sõlmitud kokkuleppele vastav karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.