Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või tema poolt karistuse ärakandmisel tühistada.

•

osaliselt DNA ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 22E-GE1032) summas 1425.- (üks tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot; • osaliselt DNA ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 23E-GE0015) summas 57.- (viiskümmend seitse) eurot; • autotehnilise ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 22E-LA0006) summas 503.- (viissada kolm) eurot;

väikeuluki jahiluba nr xxxx T. K. nimel, mis ei oma väärtust; väikeuluki jahiluba nr xxxx T. K. nimel, mis ei oma väärtust; suuruluki laskekatse tunnistus T. K. nimel pruuni värvi nahast tasku väärtusega vähemalt 30 eurot;

-

jahitunnistus xxxx T. K. nimel väärtusega vähemalt 15 eurot, suuruluki jahiload xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx väärtusega vähemalt 90 eurot; alusel/restil 2 tulirelva padrunit väärtusega vähemalt 4 eurot; sanitizer pudel väärtusega vähemalt 4 eurot; päikeseprillid väärtusega vähemalt 100 eurot; puhastuslapp prillidele väärtusega vähemalt 5 eurot; kaks laadimisjuhet (USB) väärtusega vähemalt 30 eurot; taskulamp väärtusega vähemalt 150 eurot; 1 USB pesaga adapter väärtusega vähemalt 5 eurot; kaks aknasirmi (tagumiste akende katted) väärtusega vähemalt 10 eurot; „Regio“ Atlas väärtusega vähemalt 20 eurot; laadimisjuhe adapteriga väärtusega vähemalt 30 eurot; pakk taskurätikuid väärtusega vähemalt 1 euro; Maxi – Cosi turvatool väärtusega vähemalt 300 eurot; kaks Makita akut väärtusega vähemalt 180 eurot; Xxxx varustuskott (standardpakett) koos asjade mutrite jne, mis kuulub sõiduki lisavarustuse alla ning eraldi väärtust ei oma; neli paari töökindaid väärtusega vähemalt 20 eurot; aknakaabits väärtusega vähemalt 5 eurot, SBS rull (katusematerjal) väärtusega vähemalt 75 eurot; lapse toalett pott väärtusega vähemalt 10 eurot; ohukolmnurk, mis kuulub sõiduki lisavarustuse alla ja eraldi väärtust ei oma; remondikomplekt (Xxxx), mis kuulub sõiduki lisavarustuse alla ja eraldi väärtust ei oma; jahinuga vutlariga väärtusega vähemalt 100 eurot; Würth karbis küünehooldustarvikud väärtusega vähemalt 10 eurot; taskunuga (multi-tools) väärtusega vähemalt 35 eurot; käärid väärtusega vähemalt 5 eurot; kollavest, mis saadud sõiduki ostmisega kaasa, eraldi väärtust ei oma.

Autos olnud esemete maksumus kokku 1234 eurot. Kogukahju 54 904 eurot. Seega pani Giedrius Tilindis oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, s.o KarS § 199 lg 2 p 6, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et menetlusosalised on saavutanud kokkuleppe kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. Nii antakse kohtule teada, et käesolevas kriminaalasjas on 6 tk CD-plaati, 3 tk DVD-plaati ja 4 tk Blu-Ray plaati, millised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäetakse kriminaalasja materjalide juurde. Kohtule on teada, et 31.01.2023 üleandmise - vastuvõtmise aktiga nr 23ATH21956 on Rahumäe tee 6/1, Tallinn asitõendite hoidlasse hoiule antud sim-kaart, 0,35 liitrine rohelisest klaasist tühi pudel sildiga „Jägermeister“, suitsukoni, halli värvi kinnas, mobiiltelefon hallikat lillat värvi Samsung xxxx koos halli Baseus magnetkinnitusega, märkmik purjepaadi pildiga, ruuduline paberileht, sim-kaardi ümbris numbriga xxxx. Kokkuleppele on saadud selles, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Giedrius Tilindisele tagastatakse märkmik purjepaadi pildiga ja mobiiltelefon Samsung koos magnetkinnitusega ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitatakse 0,35 liitrine rohelisest klaasist tühi pudel sildiga „Jägermeister“, suitsukoni, halli värvi kinnas, ruuduline paberileht, sim-kaart ja sim-kaardi ümbris. Giedrius Tilindis mobiiltelefoni Samsung xxxx raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist kustutatakse. Kohtule antakse teada, et kõne all oleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on osad asjad ka tagastatud. Nii on kohtule teada, et 18.11.2022.a on tagastatud kannatanule mootorsõidukis Xxxx registreerimismärgiga xxxx olevad esemed – väikeuluki jahiluba nr xxxx T. K. nimel, väikeuluki jahiluba nr xxxx T. K. nimel, väikeuluki laskekatse tunnistus T. K. nimel, pruuni värvi nahast tasku, jahitunnistus xxxx T. K. nimel, suuruluki jahiload xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, alusel 2 tulirelva padrunit. 01.12.2022.a on tagastatud kannatanule mootorsõiduk Xxxx registreerimismärgiga xxxx ja selles olevad temale kuuluvad esemed – 2 sõiduki Xxxx (xxxx) võtit, 1 sanitizer pudel, 1 päikseprillid, puhastuslapp prillidele, 1 punane laadimisjuhe (USB), taskulamp, 1 USB pesaga adapter, USB laadimisjuhe, telefoni magnetlaadija, 2 aknasirmi, Regio Atlas, laadimisjuhe adapteriga, pakk taskurätikuid, Maxi-Cosi turvatool, 2 Makita akut, Xxxx varustuskott (standardpakett) asjadega, 4 paari töökindaid, aknakaabits, SBS rull, lapse wc-pott, ohukolmnurk, originaal remondikomplekt (Xxxx), jahinuga vutlariga, Würth karbis küünehooldustarvikud, taskunuga multi-tools, käärid, kollavest. 23.11.2022.a on tagastatud Giedrius Tilindisele sularaha summas 150 eurot (1x50 eur ja 1x100 eur). Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb temalt välja mõistmisele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära s.o 1087,50.-.eurot, ekspertiiside teostamisega seotud ekspertiisikulud kogusummas 1958.- eurot, sõiduki teisaldamisega seotud kulud summas 500,64.- eurot ja ning riigi õigusabi kulu (kaitsjatasud) temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse eest summas 999,60.- eurot, millisele lisanduvad kohtumenetluse käigus tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Giedrius Tilindisel temalt välja mõistetud menetluskulud k.a sundraha tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega riigituludesse ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.03.2023.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Giedrius Tilindis selgitas, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, samuti kinnitas viimane, et ta võtab õigeks tema vastu kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 12 685,80.- euro ulatuses ja on nõus selle kannatanule hüvitama. Süüdistatav Giedrius Tilindis kinnitas, et temale on arusaadav lisakaristuse Eesti Vabariigist väljasaatmise ja riiki sissesõidukeelu 5 aastaks kohaldamise põhimõte. Samuti oli süüdistatav nõus temalt välja mõistetavate menetluskulude hüvitamisega riigi tuludesse kokkuleppes märgitud ulatuses ja tingimustel, osaliselt menetluskulude riigi kanda jätimisel. Süüdistatava Giedrius Tilindis kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan asus kohtuistungil seisukohale, et tema klient prokuratuuriga kokkulepet sõlmides on avaldanud oma vaba tahet. Giedrius Tilindis on tunnistanud tema vastu kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, võttes tsiviilhagi omaks ja nõustunud selle hüvitamisega viimasele hagis märgitud ulatuses. Süüdistatav Giedrius Tilindis on aru saanud tema suhtes lisakaristuse s.o Eesti Vabariigist välja saatmise ja sissesõidukeelu 5 aastaks kohaldamise olemusega. Giedrius Tilindis on nõustunud käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude osalise hüvitamisega riigi tuludesse ning osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmisega. Märgitust tulenevalt palus süüdistatava kaitsja kohtul kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar jäi süüdistatava Giedrius Tilindisega sõlmitud kokkuleppe juurde ja paludes kohtult selle kinnitamist taotletud kujul. Samuti taotles ringkonnaprokurör kohtus kannatanu T. K. käesolevas kriminaalajas süüdistatava Giedrius Tilindis vastu esitatud tsiviilhagi summas 12685,80.- euro ulatuses rahuldamist ja süüdistatavalt selle kannatanu kasuks välja mõistmist ning osaliselt kokkuleppes välja toodud ulatuses menetluskulude riigi tuludesse välja mõistmist ja osaliselt riigi kanda jätmist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja kaitsja ning ringkonnaprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Giedrius Tilindis tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p.p 6, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades ja kohaldades KarS § -des 68 lg 1; § 54 lg 1 ja § 55 lg 2 ; VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p.p 5, 7 sätestatut. Süüdistatavalt Giedrius Tilindiselt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50.- eurot, ekspertiisikulud kogusummas 1958.- eurot, sõiduki teisaldamise kulud summas 500,64.- eurot ning riigi õigusabi kulud (kaitsjatasud) kohtueelses menetluse osalemise eest kogusummas 999,60.- eurot k.a kohtus tekkinud riigiõigusabi saamisega seotud kulud riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Giedrius Tilindisel temalt välja mõistetud menetluskulusid (sundraha, ekspertiisikulud, sõiduki teisaldamisega seotud kulud, kaitsjatasud) tasuda võrdses ulatuses ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus selgitab, et teave menetluskulude tasumise kohta (arveldusarvete andmed, makseosade, kulude suurus) tuuakse välja kohtuotsuse makseinfos.

Tsiviilhagi: Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Giedrius Tilindis oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu T. K.le otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud varalise kahju s.o 12685,80.- euro ulatuses, milline on hüvitamata. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu T. K. esitanud Giedrius Tilindis vastu eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes märgitud kahju välja mõistmist süüdlastelt. Giedrius Tilindis on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule. Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud kannatanu käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt Giedrius Tilindiselt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p.p 5, 7. Asitõendid ja konfiskeerimine: KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Käesolevas kriminaalasjas on menetlusosalised kokkulepet sõlmides saavutanud üksmeele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude esemete suhtes kohaldatavate meetmete osas ning kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste vahel kokkulepitu on asjakohane ning kohus kinnitab asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed kokkuleppes välja toodud ja taotletud kujul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.