Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja §-dest 306, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada M K süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada M K süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2022 kuni 04.11.2022, s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui M K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu D P (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav M K suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates M K: läheneda D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes D P viibimiskohtades lähemale kui 10 (kümme) meetrit ning suhelda D P nendes kohtades. Kannatanu D P kohtumisel on M K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 (kümme) meetri kaugusele; läheneda D P elukohale aadressil XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit; 2(8)

1-23-1387 läheneda D P õppimiskohale, s.o XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit; võtta D P ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Tunnistada R K süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada R K süüdi KarS § 319 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada R K süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.11.2022 kuni 04.11.2022, s.o 3 (kolm) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui R K ei pane 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu D P (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav R K suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates R K: läheneda D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes D P viibimiskohtades lähemale kui 10 (kümme) meetrit ning suhelda D P nendes kohtades. Kannatanu D P kohtumisel on R K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 (kümme) meetri kaugusele; läheneda D P elukohale aadressil XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit; 3(8)

1-23-1387 läheneda D P õppimiskohale, s.o XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit; võtta D P ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu.

Tsiviilhagid: Rahuldada kannatanu A S tsiviilhagi ning mõista R K ja M K solidaarselt välja kannatanu A S (ik XXX) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju 3384 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) eurot 25 senti ning mittevaraline kahju summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot, mis tuleb kanda A S arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. Rahuldada kannatanu D P tsiviilhagi ning mõista R K ja M K solidaarselt välja kannatanu D P (ik XXX) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb kanda I P arveldusarvele nr XXX, AS Swedbank.

Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M K menetluskulud, s.o sundraha 1087.50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 775.80 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatava õigusabi eest, Eesti Vabariigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R K menetluskulud, s.o sundraha 1087.50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 726 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatava õigusabi eest, Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

1-23-1387 Seega M K süüdistatakse teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti süüdistatakse M K selles, et ta 26.10.2022 kell 10.16 ja kell 20.21 saatis kolmanda isiku vahendusel D P mitu tervisekahjustuse tekitamisega ähvardava sisuga häälteadet, mis sisaldasid fraase nagu „/-/öelge D D kaudu, et las ta valmistab oma tagumikku“ ja „Ütle D, et ma näen teda, siis murran temale näo“. Kuna M K oli eelnevalt olnud kannatanu suhtes füüsiliselt vägivaldne, tundis kannatanu D P reaalset ohtu enda elule ja tervisele, mistõttu kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega M K süüdistatakse tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1-23-1387 Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.09.2022 kohtuotsusega mõisteti A K talle esitatud süüdistuses õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu. Oma tahtliku tegevusega pani R K toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-23-1387 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R K poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 02.11.2022 kuni 04.11.2022. Ärakandmata karistus on 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud kandmata karistus, s.o 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui R K ei pane 2 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt R K on kohustatud: elama kohtu poolt määratud elukohas, s.o XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja kulgemist hakatakse lugema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuleb kohaldada KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kannatanu D P (ik XXX) kaitseks R K kannatanu suhtes lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates R K: läheneda kannatanule D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 10 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; viibida kannatanu D P elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit; võtta kannatanu D P ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu; viibida kannatanu D P õppekohas XXX aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit. Kannatanu D P kohtumisel on R K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 meetri kaugusele. Süüdistatav tunnistab kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid ning on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanute kasuks välja tsiviilhagides märgitud summad. Kannatanute A S ja D P esitatud tsiviilhagid kuuluvad väljamõistmisele R K solidaarselt M K. Pooled leppisid kokku ka selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulud, s.o sundraha 1087.50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 726 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatava õigusabi eest, riigi kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-23-1387 nende kaitsjad kokkulepete protokollilise parandamisega selliselt, et fraas „viibida kannatanu D P elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit“ tuleb ümber sõnastada järgmisel viisil: „ läheneda D P elukohale aadressil XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit“. Samuti tuleb ümber sõnastada fraas „viibida kannatanu D P õppekohas XXX aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit“ ning lugeda õigeks fraas „läheneda D P õppimiskohale, s.o XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit“. Kokkuleppe sisu eeltoodud muudatus ei muuda. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.