Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Marko Monest süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 31.08.2018. a otsusega nr 1-18-6972 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti XXX kella 09:52 paiku XXX külas XXX tankla juures XXX 156. km-l mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,29 mg alkoholi. M. Mones rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks puudus M. Monesel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta põhjustas liiklusõnnetuse, sõites teega külgnevalt alalt peateele ette mootorsõidukile XXX registreerimisnumbriga XXX ja tekitades varalise kahju. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo, süüdistatav Marko Mones ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Mones tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. Monese eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.05.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja KarS § 424 lg 4 p 1 alusel määrata kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 28 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Mones ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 ja lg-s 4 sätestatud kohustusi osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis ning teha 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt

kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) määramisest, ja esitada vastav vereanalüüsi vastus kriminaalhooldusametnikule. Vereanalüüsi vastus peab kinnitama, et M. Mones ei kuritarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kui esmase laboratoorse vereanalüüsi kohaselt on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad tulemused olema normi piires ehk CDT näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema jätkuvalt normi piires. Mõista M. Moneselt välja riigieelarve tuludesse ekspertiisi tegemise kulu 95 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 397,20 eurot ja sundraha 543,75 eurot, s.o menetluskulud kokku 1035,95 eurot. KarS § 180 lg 3 alusel jätta välja mõistmata sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada M. Monesel tasuda menetluskulud summas 1035,95 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 23.01.2023 on alkohol liigtarvitamisele viitava patoloogia ehk CDT piirmäär kui 1,8%. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.