1-23-1194
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Pärnu Maakohus 6. märts 2023, Pärnu kohtumaja 1-23-1194 (22267000914)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Katariina Šalda
Prokurör
abiprokurör Liisi Kisler
Kriminaalasi Süüdistatav
A.T süüdistuses KarS kokkuleppemenetluse korras A.T
§
lg
järgi
Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: XXX Karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus Pärnu Maakohtu 23.05.2018 otsusega nr 1-18-3549 karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 1 aasta, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga Tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 06.11.2022-08.11.2022.
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Lk 1 / 4
1-23-1194 KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga 417 (nelisada seitseteist) tundi ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on A.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on A.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi.
1-23-1194 osas ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
A.T süüdistatakse selles, et tema olles 23.05.2018 karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 18.06.2022 kella 17.18 ajal Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas Sadama-Haigla tee 2 km-l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. A.T kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARDM-0087 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,54 mg/l kohta. Seega juhtis A.T mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja lg 4 p 1, 2 nõudeid. Samuti tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis tahtlikult 06.11.2022. a kella 16:41 ajal Pärnumaal Kihnu vallas Linakülas Järve-Haigla tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx. A.T kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLE-0012 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,50 mg/l kohta. Seega juhtis A.T mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 ja lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani A.T oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri Lk 3 / 4
1-23-1194 poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta, 1 kuu ja 27 päeva vangistust, milline asendatakse üldkasuliku tööga 417 tundi ning mille tegemiseks on aega 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Teinis A.T kohustatud alluma käitumiskontrollile ja mitte tarvitama alkoholi. A.T-le kuuluv sõiduk konfiskeeritakse.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb A.T-lt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 108 eurot, kokku 1195,50 eurot. Menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, Siseministeeriumile ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.