Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
15. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-23-575
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Kriminaalasi
Elari Reili süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kersti Kohal
Süüdistatav
Elari Reili, isikukood: 39201232789; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; e-post: XXX; tel. XXX, töötab XXX kauba väljastajana. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
Menetluskulu
KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Elari Reililt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 218,40 eurot; sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Elari Reilil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1305,90 (üks tuhat kolmsada viis eurot ja
üheksakümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 108,83 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 108,77 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99923700005820 ning selgituse “Elari Reili, otsus nr 1-23-575, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus Elari Reili ́t süüdistatakse selles, et tema XXX ajavahemikul kell 21.00-22.00 Tartu linnas aadressil XXX asuva XXX Bussijaama juures ähvardas enda endist XXX K.K. tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et Elari Reili ütles K.K-le, et annab talle lõuga. Seda kuuldes tundis K.K. hirmu ja reaalset ohtu enda tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist Elari Reili poolt, kuna Elari Reili on varasemalt olnud vägivaldne K. K. suhtes. Sellega pani Elari Reili toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Elari Reilile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Elari Reili ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on vandeadvokaat Anu Vilt ́i poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 88,80 eurot ja vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses 129,60 (97,20+32,40) eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kokku on 1305,90 eurot.
Elari Reili avaldas, et tema sissetulek kuus on umbes X eurot, millest tuleb tasuda üüri ja kommunaalide eest kuus kokku umbes X eurot. Isikul on ka kaks alaealist ülalpeetavat, kellele maksab igakuiselt alimente X eurot kuus. Kohtutäituri juures on üleval võlanõue X euro ulatuses. Säästud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda ühe kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Elari Reili väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Elari Reili aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Elari Reili süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Elari Reili menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kokku 218,40 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates 1. jaanuarist 2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1305,90 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Elari Reili avaldas, et tema töötasu on umbes X eurot kuus, millest tuleb maksta elamiskulud ja elatist oma kahele alaealisele lapsele. Lisaks on tal kohtutäituri juures täitmisel võlanõue. Sääste tal ei ole. Eeltoodud põhjusel taotleb ta menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Elari Reilile ilmselgelt üle jõu. Elari Reili kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiseid makseid. Seega, võttes arvesse Elari
Reili varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud anda Elari Reilile menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Elari Reililt sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu 218,40 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1305,90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.