Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 2.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 15.02.2023. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus Joel Almarit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on 18.02.2020 Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 13.08.2022 kell 02.10 ajal viibides xxx linnas xxx asuva xxx ees, omavahelise sõnavahetuse pinnalt tekkinud tüli käigus lõi parema käe rusikaga vastu K. M.i näo piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus K. M. nägu ees vastu asfalti. Kannatanu tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse (otsmikul kaks ca 4 cm läbimõõduga veritsevat haava, kinnine ülalõualuu murd). Valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, samuti teise inimese tervise kahjustamisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani Joel Almar toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Joel Almari, tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilti ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: Karistuse liik ja määr: KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Joel Almarile karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Joel Almar 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Joel Almar peab: • • • • • •

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Välja mõista Joel Almarilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Joel Almar süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 981 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb võimaldada menetluskulud tasuda süüdistaval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.