Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

tõkendit – vahistamine- ja võtta Aleksandr Gubin vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalis vahi alla. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel sõltuvalt selles, kumb asjaolu saabub varem.

SÜÜDISTUS

Aleksandr Gubinit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 5.10.2022 otsusega 1-22-4183 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (episoodid 05.06.2022, 03.06.2022, 20.05.2022, 18.05.2022, 09.05.2022), uuesti, 31.01.2023 kella 12:53 ajal xxxx asuvas S AS-le kuuluvas xxxx kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad: 5 pudelit viina Hlibny Dar väärtusega 7,99 eur/tk koguväärtusega 39,95 eurot, 1 pudeli viina Hlibny Dar väärtusega 12,49 eurot, keefir 2,5% väärtusega 1,49 eurot, viilutatud juust Atleet väärtusega 5,99 eurot, suitsutatud sea esikoot väärtusega 13,18 eurot, rapsiõli väärtusega 6,99 eurot, 2tk dušigeel Deeply väärtusega 6,49 eur/tk koguväärtusega 12,98 eurot, tulemasin väärtusega 1,09 eurot, kabatšokipüree väärtusega 2,79 eurot, Texicana Salsa väärtusega 4,99 eurot, rulldeodorant cool väärtusega 4,49 eurot, kaeraküpsis väärtusega 1,99 eurot, biskviit šokolaadi väärtusega 2,59 eurot, originaal küpsised väärtusega 3,89 eurot, kokku kaupa väärtuses 114,90 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna Aleksandr Gubin peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Seega pani Aleksandr Gubin toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Prokurör leidis, et kvalifikatsiooni üle vaidlust, tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ja taotles A. Gubinit karistada 5 kuulise vangistusega, millest maha arvata 1/3 tulenevalt lühimenetluse sätetest. A. Gubin tunnistas ennast täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinu. Ta nõustus enda süüditunnistamise ja karistamisega, kuid palus mõista prokuröri poolt küsitud karistusest leebem vanglakaristus.

KOHTU SEISUKOHT

A. Gubinile heidetakse ette vargusekatse toimepanemist 31.01.2023. Teo toimepanemist tõendab S AS avaldus nr 2 ( tl 1), mille kohaselt on xxxx aadressil xxxx õigusvastase teo toime pannud isiku juurest leitud maksmata kaupa koguväärtuses 114,90 eurot. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele. Tunnistaja M. U.i ütluste (tl 4-5) kohaselt töötas ta 31.01.2023 turvatöötajana xxxx aadressil xxxx. Nägi kuidas kella 12:52 paiku pani alkoholiosakonnas meesterahvas käru alkoholi täis ja hakkas liikuma kassade poole. Meesterahvas oli umbes 50 aastane, seljas oli sinine jope. Kell 12:53 väljus läbi kaasade ja turvaväravate kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ja viidi turvaruumi. Kaup oli rikkumata, tagastatud kauplusele. Tunnistaja ütlustega riimub asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 9-13), milles on vaadeldud xxxx turvakaamera salvestist. Sellest nähtub, et 31.01.2023 kell 12:46 siseneb xxxx meesterahvas sinise jope ja hallide pükstega kell 12:49 kõnnib meesterahvas ostukäruga xxxx, on näha, et kärus on erinevad esemed. Meesterahvas suundub alkoholi osakonda ja paneb ostukärusse pudeli. Seejärel on näha, et kell 12:53 liigub meesterahvas iseteeninduskassadest mööda ja läbi turvaväravate jättes kauba eest tasumata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli(tl 17-21) kohaselt peeti kinni A. Gubin 31.01.2023 kell 14:11 kahtlustatuna KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et ta 31.01.2023 kell 12:53 xxxx asuvas xxxx üritas varastada kaupa koguväärtuses 114,90 eurot. Indikaatorvaheni kasutamise protokolli (tl 15-16) kohaselt oli A. Gubinil kinnipidamisel joove 0,51 mg/l kohta. A. Gubin on oma süüd tunnistanud (tl 22-23) ja kahetsenud tehtut, kuid ei ole soovinud rohkem ütlusi anda. Eeltooduga on tõendatud, et A. Gubin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. A. Gubini on karistusregistri andmetel teda korduvalt varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemise eest. A. Gubinit karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 05.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-4183 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks sooritab isik süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Seega on A. Gubini poolt toime pandud tegu kvalifitseeritav

süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna tegu jäi katsestaadiumisse tuleb tegu kvalifitseerida vargusekatsena KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi. Kohus on seisukohal, et A. Gubin pani varguse toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kavatsetust varguse toimepanemisel kinnitab turvakaamera salvestis, millest nähtub, et süüdistatav sisenes kauplusesse, võttis ostukäru, ladus ostukäru alkohoolseid jooke täis ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Süüdistatav tegutses teadlikult eesmärgiga panna toime varavastane kuritegu.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurusest, võttes arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on A. Gubini suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus. Varguste toimepanemine iseloomustab A. Gubini rahalist seisu millest saab järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei oleks süüdistatava poolt täidetav. A. Gubinit karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 05.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-4183 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistusega 1 aasta vangistust, mida kohus vähendas lühimenetluse sätete järgi 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 8 päeva (28.29.04.2022; 11.-12.05.2022; 18.-19.05.2022; 20.-21.05.2022) ning ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli A. Gubini kinnipidamise päev 05.06.2022. A. Gubin vabanes karistuse kandmiselt 27.01.2023. Kuivõrd A. Gubinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega ja ta ei ole temale mõistetud karistustest vajalike järeldusi teinud, ei ole antud juhul võimalik kohaldada isiku suhtes karistusest tingimisi vabastamist või karistuse asendamist. Karistuse määra osas arvestab kohus, et eelmisel korral mõisteti A. Gubin süüdi kuues varguse episoodis. Käesoleval juhul on menetluses on üks varguse episoodi, tegu jäi katsestaadiumisse. Kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestab kohus A. Gubini kahetsust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A. Gubinil on 6 kehtivat kriminaalkaristust, millest viimane on määratud varguste toimepanemise eest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (RK otsus 3-1-77-11), iga järgnev karistus samaliigilise süüteo peaks eest olema eelmisest raskem. Siiski, nagu kohus eelnevalt selgitas, võib täna mõistetav karistus olla eelmisel korral mõistetud karistusest mõnevõrra leebem arvestades varguste episoodide arvu. Kohus leiab, et A. Gubinit tuleb karistada KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra mõistes karistusena vangistuse 2 kuud ja 20 päeva. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise lugeda A. Gubini kinnipidamine 31.01.2023.

TÕKEND

Kohtueelses menetluses oli A. Gubin kahtlustatavana kinni peetud 31.01.2023. Eelmise karistuse kandmisest vabanes A. Gubin alles mõned päevad enne uue kuriteo toimepanemist. Seetõttu tuleb A. Gubini suhtes KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 02.02.2023. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi varavastaseid kuritegusid. Seda ennekõike arvestades, et süüdistataval on kuus kehtivat karistust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 31.01.2023 toime pandud varguse katse näitab, et isik teadlikult ja tahtlikult suundus kauplusesse eesmärgiga panna toime vargus. Seega esineb oht, et A. Gubin võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist.

MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot. Kuivõrd asja arutatakse kiirmenetluses kuulub välja mõistmisele 1⁄2 sundrahast, s. o 543,75 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades eeltoodut ning KrMS § 180 lg 3, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid – 1 DVD plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja toimikus- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Martin Tuulik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.