Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-651

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada Lk 2 / 5

1-23-651 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jan Hioväinale on esitatud süüdistus selles, et tema, tema 11.01.2022 kella 20.00 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas xxxxx külas xxxxx talus haaras tahtlikult kinni oma X.Y kätest ning pigistas neid tugevalt, samuti raputas teda ning tõmbas täie jõuga ukse vahelt eemale, astudes samal ajal jõuliselt tema vasaku labajala peale, tekitades X.Y-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemale käsivarrele läbimõõduga 3 cm ja 5 cm, parema jala reiele läbimõõduga 2 cm ja vasakule labajalale läbimõõduga 6 cm ning vasaku labajala turse. Jan Hioväin pani kuriteo toime lähisuhtes st ta kasutas vägivalda endale lähedase inimese suhtes, kellega koos ta elab ja kellest hoolib. Seega pani Jan Hioväin tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jan Hioväina süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.01.2023 kell 23.11 Saare maakonnas Saaremaa vallas xxxxx külas xxxxx talu territooriumil mootorsõidukit M-B V registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Jan Hioväina kontrollimisel mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,97 mg/l. Seega juhtis Jan Hioväin mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. Samuti tema isikuna, kes on 13.01.2023 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis uuesti 29.01.2023 kella 23.20 paiku Saare maakonnas Saaremaa vallas xxxxx külas mootorsõidukit V B registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Jan Hioväina kontrollimisel mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,96 mg/l. Seega juhtis Jan Hioväin mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Jan Hioväin oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Jan Hioväina ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Jan Hioväin süüdi tunnistada ja karistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 (neli) kuud. Lk 3 / 5

1-23-651 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades raskemait karistust, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jan Hioväina karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (J. Hioväin oli kahtlustatavana kinnipeetud 14. – 15.01.2023 ja 29. – 31.02.2023, s.o 5 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada nimetatud karistus üldkasuliku tööga 595 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Jan Hioväin üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Jan Hioväinale lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta Jan Hioväinalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 543,75 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Kersti Põld poolt kriminaalasja eeluurimisel Jan Hioväinale osutatud õigusabi on 214,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 758,55 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates kohustusega Jan Hioväina poolt tasuda need iga kuu 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Lk 4 / 5

1-23-651 Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.