Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-18-10378
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Tõlk
Natalia Tselikova
Asi
Süüdimõistetu Jevgeni Ljalini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Prokurör
Abiprokurör Alar Häidberg (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult)
Kaitsja
Jevgeni Ljalin isikukood 37405015710; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas Vandeadvokaadi abi Aivar Kello
Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2023
Süüdimõistetu
Jätta Jevgeni Ljalin temale Harju Maakohtu 24.04.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Jevgeni Ljalinilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu kaheksa) eurot riigituludesse.
78 (seitsekümmend
Menetluskulu 78 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700021779 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-1810378). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Jevgeni Ljalin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.04.2019 otsusega KarS § 145-1 lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust, KarS § 178 lg 1-1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab J. Ljalin karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 10.07.2018 ja lõpp 10.03.2025. Tartu Maakohtu 30.11.2021 määrusega jäeti J. Ljalin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 27.01.2022. Tartu Vangla esitas 8.12.2022 Tartu Maakohtule J. Ljalini isikliku toimiku, otsustamaks uuesti tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta J. Ljalini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Ljalin palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et J. Ljalini saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et J. Ljalin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused Jevgeni Ljalin kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. J. Ljalin on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 2 ettenähtud kuue kuu pikkune tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja VangS §-s 76 lg 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Süüdimõistetu on nõustunud lisakohustusena alluma ka KarS §-s 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on
2(5)
kriminaalhooldusametnik kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxx-xxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused ka süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tema allutamiseks elektroonilise valve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. Ljalin tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad J. Ljalini ennetähtaegse vabastamise kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt J. Ljalinil distsiplinaarkaristused puuduvad. J. Ljalin osaleb vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub ema, kellega suhted on head. Aeg-ajalt suhtleb telefoni teel xxxxxxx elava abikaasa ja kasutütrega. Ennetähtaegse vabanemise korral on J. Ljalinil kindel töökoht puudub. 28.11.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis ja tööhõives osalemine, lähedaste ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. 18.01.2023 karistusregistri väljatrükist ja isiklikus toimikus olevast kohtuotsusest nähtuvalt on J. Ljalinil käesoleval ajal üks kehtiv kriminaalkaristus s.o Harju Maakohtu 24.04.2019 otsusega KarS § 145-1 lg 3 järgi ja KarS § 178 lg 1-1 järgi mõistetud karistus. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt J. Ljalin, olles varem karistatud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise eest, 2018. aasta mais katsus käega 13-aastase poisi suguelundit, võttis kannatanu suguelundi endale suhu, mille eest andis kannatanule raha. J. Ljalin pani teo toime kavatsetult. Ta toimetas vaimse alaarenguga lapse üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki, kus teo toime pani. Lisaks hoidis J. Ljalin, olles varem toime pannud KarS §-s 178 ja 179 sätestatud kuriteod, aastatel 2015-2018 oma elukohas välisel kõvakettal viit pildifaili, kus on
3(5)
kujutatud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid pornograafilistes ja erootilistes situatsioonides ning ühe videofaili, kus on kujutatud nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Kuigi J. Ljalinil käesoleval on ainult üks kehtiv kriminaalkaristus, järeldub tema süüdimõistmise aluseks olevate süütegude kvalifikatsioonist, et J. Ljalin ei pannud selliseid kuritegusid toime esmakordselt, vaid ta oli seda teinud ka varem. Seega polnud Harju Maakohtu 24.04.2019 otsuses tuvastatu puhul tegemist J.Ljalini juhuslikku laadi käitumisega. Kaaludes J. Ljalini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis ja tööhõives osalemine, lähedaste ja elukoha olemasolu) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades J. Ljalini varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab J. Ljalin uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Vangla iseloomustuses on märgitud, et J. Ljalin kannab kolmandat vanglakaristust, mida süüdimõistetu kohtuistungil ka ise kinnitas. Kohtul puudub alus arvata, et J. Ljalin korduvalt seksuaalkuritegusid toime pannud ja korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab J. Ljalini tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et J. Ljalini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. J. Ljalini puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemisele pidada suureks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J. Ljalin sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbinud juba ka eelmise vangistuse ajal, mida kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil. Seega ei mõjutanud J. Ljalinit õiguskuulekalt käituma varem kantud vanglakaristus ega läbitud sotsiaalprogramm. J. Ljalin pani toime uue seksuaalkuriteo. J. Ljalin on toimepandud kuritegude tagajärgi hakanud mõistma alles hiljuti. Kohtuotsuse sisust nähtub, et asja arutamise käigus J. Ljalin toime pandud kuritegusid eitas. Veel eelmisel korral, mil kohtus oli arutusel süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise asi, on kohus tuvastanud, et J. Ljalin ei tunne märkimisväärset ohvriempaatiat ega saa aru, milliseid raskeid tagajärgi võis tema käitumine lapsele põhjustada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt J. Ljalin käesoleval ajal kuritegusid kahetseb. Seda kinnitas süüdimõistetu ka ise kohtuistungil. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda positiivselt. Ent kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks J. Ljalin positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. J. Ljalini karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Ka elektrooniline valve ei maanda kõiki süüdimõistetu isikust tulenevaid riske. Harju Maakohtu 24.04.2019 tuvastatu kohaselt pani J.Ljalin KarS §-s 178 lg 1-1 sätestatud kuriteo toime oma elukohas.
4(5)
Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 78 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.