Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist.

Süüdistus Vassili Savka on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsusega kohtuasjas nr.1-2126/01 süüdi mõistetud KrK §101 p.3, 8 järgi ja olles seega KarS §121 lg.2 p.3 täheldatud isikuks, pani 01.10.2020 kell 11.29 Viru Vanglas toime kehalise väärkohtlemise – lõi Viru Vangla tootmishoone metallitsehhis ühel korral parema käega vastu kannatanu T. V.i vasaku rinnanäärme all olevat piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi mõõtmetega 7,5 x 5 cm. Sellega pani Vassili Savka tahtlikult toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Vassili Savka end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et kannatanut ta ei rünnanud. Kannatanu kutsus ta enda töökohta kontrollima toote kvaliteeti. Kui süüdistatav kinnitas, et toode ei ole praak, hakkas kannatanu teda ebatsensuursete sõnadega solvama. Samuti kartis süüdistatav, et kannatanu hakkab teda erinevate tööriistadega loopima. Seepärast tõukas ta kannatanut lahtise käega umbes õlavarre piirkonda, täpsemat kohta, mida ta tabas, süüdistatav enam ei mäleta. Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa leidis maakohtu istungil, et seisukoha süüdistuse põhjendatuse osas saab välja selgitada alles peale tõendite uurimist. Tunnistaja A. Š. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas inspektor – korrapidajana ja tema tööülesannete hulka kuulub fotografeerimine, kui toimub intsident kinnipeetavate vahel või vangla vara suhtes. Kannatanu vigastustest tegi fotod tema 05.10.2020. Tunnistaja kinnitas, et ta ainult fikseeris vigastused, nende põhjust ei küsinud. Tunnistaja J. J. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas inspektor – korrapidaja abina. 01.10.2020 oli ta teenistuses, tootmishoones oli kahe kinnipeetava vahel konflikt, nad viidi eraldi meditsiiniosakonda ning tunnistaja käis seal neid fotografeerimas. Fotodel on kehaosadel punetavad alad, mis viitavad löögile, need olid fotografeeritud. Tunnistajale ei meenu muid vigastusi, ta fotografeerib need vigastused, mida näeb. Käed on fotografeeritud selleks, et näha, kas nukid on vigastatud, s.t. kas ta lõi ise ka. Tunnistaja ei mäleta, kas ta küsis kannatanult, mis juhtus või mida kannatanu vastas ja rääkis. Konfliktide puhul fotografeeritakse see osapool, kellel on vigastused, kakluse puhul kõik osapooled, kellel on vigastused. Tunnistaja I. O.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta tunneb, nad kandsid koos karistust Viru Vanglas, nendevahelised suhted olid halvad, peale tunnistaja vabanemist vanglast 28.02.2022 nende vahel suhteid ei ole. Tunnistaja seletas, et tema töötas vanglas metallitsehhis ja keevitas ahjusid, kannatanu pidi

nendele uksed ette panema. Oktoobris 2020 ütles kannatanu talle, et pind ei ole ühel tema poolt toodetud ahjul sile ja ta ei saa ust paigaldada. Tunnistaja kutsus süüdistatava ja näitas joonlauaga, et pind on tasane, seejärel läksid nad koos kannatanu juurde. Süüdistatav ütles kannatanule, et pind on tasane, kannatanu viskas ketaslõikuri eemale, tõukas süüdistatavat ja jooksis juhtkonna juurde. Süüdistatav kannatanut ei puutunud. Kannatanu vigastusi ja kaamera salvestust tunnistaja ei näinud. Tunnistaja L. P.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas vanemvalvurina. Süüdistatav ja kannatanu töötasid mõlemad metallitsehhis, nendevahelisest konfliktist kuulis ta R. B.i käest. Tunnistaja tööülesannete hulka kuulub väljaselgitamine, kes on kannatanu ja vigastuste fikseerimine. Tunnistaja tegi selle kindlaks video põhjal ja vigastuste järgi, mis tuvastati meditsiiniosakonnas. Süüdistataval vigastusi ei olnud, kannatanul oli mingi punetus. Kaamera salvestiselt nägi tunnistaja selgelt, et süüdistatav läks kannatanu juurde ja tõukas teda, kannatanu taganes, füüsiline kontakt oli hästi näha. Kannatanu T. V. keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest ja loobus õigusest osaleda kohtuistungitel. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Viru Vangla poolt 01.10.2020 kell 12.40 kannatanu suhtes teostatud terviseseisundi kontroll. Kontrolli tulemused: 01.10.2020 kell 12.14 toodi meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks T. V. Välisel vaatlusel tuvastati vasakul rinnanäärme piirkonnas punetav ala mõõtmetega 8 x 6 cm. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid vigastusi ei olnud ja esmaabi ei vajanud - Viru Vangla poolt 05.10.2020 kell 16.30 kannatanu suhtes teostatud terviseseisundi kontroll. Kontrolli tulemused: 05.10.2020 kell 16.20 toodi meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks T. V. (korduv). Välisel vaatlusel tuvastati vasakul rinnanäärme piirkonnas tumedat värvi hematoom mõõtmetega 7,5 x 5 cm. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid vigastusi ei olnud ja esmaabi ei vajanud - Fototabelid kannatanu T. V.ist ja tema vigastusest 05.10.2020 - Kannatanu T. V.i 07.10.2020 ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta kannab Viru Vanglas karistust ja töötab AS Eesti Vanglatööstus keevitajana, paigaldades saunaahjudele uksi. 01.10.2020 oli ta tööl ja avastas enne lõunat, et 3 saunaahju ei vastanud nõuetele. Sellisel juhul tuleb ahjud saata tagasi isikule, kes oli need keevitanud. I. O.ile ei meeldinud, et tema tehtud ahi saadeti ümbertegemisele. Kell 11.30 tuli süüdistatav kannatanuga selle ahju teemal rääkima, kannatanu sai aru, et tõlkimiseks, kuna kannatanu ei räägi vene keelt. Süüdistatavaga oli kaasas ka I. O. Süüdistatav ei olnud rahumeelne, käskival ja ärritaval toonil küsis ta, mis sellel ahjul viga on. Kannatanu näitas ja seletas, kust oli ahi kõver ja kust oli vajalik lihvida. I. O. ja süüdistatav nende selgitustega ei nõustunud ning süüdistatav läks aina rohkem närvi ja hakkas kannatanut vene keeles sõimama. Kui kannatanu läks tagasi oma töölaua juurde, nägi ta silmanurgast, et keegi liigub tema suunas ja kohe tundis ta lööki vasakpoolse rinnakorvi all. Löök oli sedavõrd tugev, et selle mõjul astus kannatanu sammu tagasi. Kannatanu sai aru, et süüdistatav lõi teda rusikaga. Kannatanu tundis selle tõttu valu ja löögi kohta tekkis suur sinikas. Juhataja juures ütles süüdistatav, et ei löönud kannatanut, vaid ainult tõukas. Kannatanu kinnitas, et tegemist ei olnud lihtsa

-

-

-

-

tõukamisega, vaid tugeva löögiga, mille tõttu astus ta tagasi ja tundis löögikohas valu. 10 minutit hiljem viidi kannatanu meditsiiniosakonda kontrolli, mille käigus tuvastati löögikohas punetus, mis oli valulik. Sama päeva õhtul oli sellest punetusest tekkinud suur sinikas ja 05.10.2020 viidi ta korduvfikseerimiseks uuesti meditsiiniosakonda. Mõlemal korral vigastused fotografeeriti Asitõendi 04.11.2020 vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadi ja fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla tootmishoone esimesel korrusel metallitsehhis ja AS Eesti Vanglatööstus juhataja kontori ees olevas vahekoridoris paiknevate valvekaamerate 01.10.2020 videosalvestist ajavahemikul 11.20.28 – 11.30.19. Nimetatud Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas, et kell 11.24.04 liigub T. V. hetkeks esemetevirna taha ja seejärel enda tööplatsile tagasi. T. V.ile järgneb Vassili Savka ja nad vaatlevad T. V.i tööplatsil asuvat saunaahju. Kell 11.29.14 pani Vassili Savka paremas käes oleva ukseraami vasakusse kätte ning liikus T. V.i suunas, hoides samal ajal paremat kätt kõverdatud asendis. Seejärel sooritas Vassili Savka liikumise pealt löögi T. V.i vasakpoolse rinnanäärme all olevasse piirkonda. Selle löögi jõul taganeb T. V. sammu võrra Karistusregistri väljavõte Vassili Savka kohta, millest nähtub, et süüdistatav on kriminaalkorras karistatud ühel korral Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsus, mille kohaselt süüdistatav mõisteti süüdi KrK §101 p.3, 8 ja §199-1 järgi ja karistati eluaegse vangistusega, mille kandmise algus oli 08.09.2000. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2004 otsusega Riigikohtu 18.12.2003 otsus Tõend isikule tehtud väljamaksete kohta, mille kohaselt oli süüdistatava 2019 aastasissetuleku suurus 5738 € Viru Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Ave Arnimi 13.01.2021 määrus riigi õigusabi määramiseks Vassili Savkale 13.01.2021 teavitus Riigi õigusabi infosüsteemist, et sisestatud tellimus on vastu võetud vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Vandeadvokaat Kaido Kooga 13.04.2021 Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 97,20 € Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liisa Nuudi 13.04.2021 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, millega vandeadvokaadi taotlus rahuldati ja kulu summas 97,20 € hüvitati Tunnistaja R. B.i 04.01.2021 ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et ta töötas AS Eesti Vanglatööstus Jõhvi osakonna juhatajana ja tema töökabinet asus Viru Vangla tootmishoone esimesel korrusel. 01.10.2020 lõuna paiku tuli tunnistaja kabinetti T. V. ning teavitas, et teda rünnati ja Vassili Savka lõi talle kõhtu. Sel hetkel astus T. V.i kõrvale Vassili Savka ja hakkas emotsionaalselt kätega vehkides rääkima. Tunnistaja andis mõlemale korralduse väljuda kabinetist ning teavitas juhtunust tootmishoone valvurit. Kõigile töölistele on antud suunis, et kui nad märkavad toodetel praake, siis sellest tuleb märku anda ning lõpliku hinnangu toote kvaliteedi kohta annab meister. Ükski kinnipeetav ei saa selle kohta teisele kinnipeetavast töölisele suuniseid anda. T. V. oli keevitaja ja Vassili Savka valmistoodangu laohoidja ehk tegeles laotöödega Fototabelid T. V.ist ja tema vigastusest 01.10.2020.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Vassili Savkale on esitatud süüdistus selles, et ta lõi 01.10.2020 kell 11.29 Viru Vangla tootmishoone metallitsehhis ühel korral parema käega vastu T. V.i vasaku rinnanäärme all olevat piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi mõõtmetega 7,5 x 5 cm, millega pani toime KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS §121 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et nii kannatanu kui ka süüdistatav kandsid 01.10.2020 karistust Viru Vanglas ning töötasid sel ajal ühtlasi ka metallitsehhis. Kannatanu tööülesannete hulka kuulus valminud saunaahjudele uste paigaldamine, süüdistatav tegeles tunnistaja R. B.i ütluste kohaselt laotöödega. Viimase ütlustest nähtub ka, et ükski kinnipeetav ei saa toodangu kvaliteedi kohta teisele kinnipeetavale suuniseid anda, selles osas teeb otsuse meister, kellele tuleb praaktoodangust teada anda. Samuti ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et 01.10.2020 hommikul tekkis valmistoodangu üle konflikt kannatanu ja kinnipeetav I. O.i vahel. Väidetavalt vajas kinnipeetav I. O.i poolt valmistatud saunaahi teatud kohtadest lihvimist, kuna muidu ei olnud kannatanul võimalik sellele ust ette panna. Kinnipeetav I. O. selle seisukohaga ei nõustunud ning kutsus olukorda väidetavalt lahendama süüdistatava. Järgnev konflikt toimuski kannatanu ja süüdistatava vahel. Ka selle füüsilise kontakti toimumise osas puudub antud juhul vaidlus. Esmalt hindab maakohus seda, kas väidetava ründe puhul ei olnud tegemist provokatsiooniga kannatanu poolt, s.t. kas kannatanu ise ei kutsunud tema vastu suunatud ründe oma õigusvastase käitumisega esile meelega ja eesmärgipäraselt. Maakohus leiab, et seda asjaolu ei ole antud juhul võimalik jaatada. Teoprovokatsiooni instituut näeb ette olukorra, kus isik kutsub enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt või põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe lihtsalt õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, mis võib muuhulgas avalduda ka pikaajalises ning süstemaatilises käitumises (vt. ka Riigikohtu 05.10.2021 lahend kohtuasjas nr.1-20-3046). Asitõendi 04.11.2020 vaatlusprotokollist (nelja valvekaamera salvestused tootmishoonest 01.10.2020) nähtub, et 01.10.2020 alates kell 11.20.28 on kaamerapildis näha Viru Vangla tootmishoones asuvat metallitsehhi ja kannatanut, kes täidab oma tööülesandeid – mõõdab kummulikeeratud saunaahju suuosa nurgikuga, samuti asetab peale ukseraami. Kannatanu on oma töökohal ja liigub saunaahjude ning töölaua piirkonnas. Seejärel nähtub salvestiselt, et kannatanu ja tema töökoha juures viibib tunnistaja I. O. ning kell 11.24.04 on seal nähtav ka süüdistatav, kes vaatleb saunaahju koos kannatanuga, seejärel jätkab kannatanu oma

tööülesannete täitmist. Süüdistatav vaatleb koos teise töölisega jätkuvalt saunaahju, kannatanu juurde on vestlema läinud I. O. Seejärel jätkab kannatanu endiselt oma tööülesannete täitmist ja käib vahepeal mitu korda nurgikuga ahjusuud mõõtmas, mille juures viibivad ka süüdistatav ja I. O. Süüdistatava kehakeelest on aru saada, et ta ei ole rahul ning kell 11.29.14 liigub ta kannatanu suunas ja sooritab liikumise pealt löögi kannatanu vasaku rinnanäärme all olevasse külge. Antud tõendist ei nähtu kuidagi kannatanupoolne füüsilise konflikti provotseerimine. Seda ei kinnita ka ükski teine maakohtule esitatud tõend. Süüdistatava ütluste kohaselt ei nõustunud tema kannatanu järeldusega I. O.i poolt valmistatud saunaahju kvaliteedi osas, sama kinnitas tunnistaja I. O. Eelviidatud kaamerasalvestiselt nähtub, et kannatanu käis küll mitu korda süüdistatava ja tunnistaja juures ahjusuud mõõtmas, kuid jätkas vahepeal teiste tööülesannete täitmist. Maakohus möönab küll, et kõikide sellist laadi valmistoodangu üle tekkivate vaidluste puhul oleks kannatanu pidanud pöörduma meistri poole, kelle tööülesannete hulka kuulus ka otsustamine valmistoodangu kvaliteedi üle, kuid mittepöördumine ei välista antud juhul kuidagi süüdistatava süüd. Kaitsekõnes viitas kaitsja sellele, et tegemist oli provotseeritud hädakaitsega, kus kannatanu lõi ise olukorra, et süüdistatav teda ründaks. Sellele väitega maakohus ei nõustu ja vastas sellele eespool. Kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tõukas kannatanut kuskile õla piirkonda. Tunnistaja I. O.i ütluste kohaselt tõukas hoopis kannatanu süüdistatavat ning tunnistaja L. P.i ütluste kohaselt oli kaamerasalvestiselt tema arvates näha, kuidas süüdistatav tõukas kannatanut. Maakohus leiab, et selliste erinevate seisukohtade puhul tuleb taaskord pöörduda asitõendi vaatlusprotokolli juurde, s.t. vaadelda salvestisi metallitsehhis asuvatest kaameratest. Asitõendi vaatlusprotokollis toodut 01.10.2020 alates kell 11.20.28 on maakohus juba käesolevas kohtuotsuses kirjeldanud ülevalpool ja ei pea seda vajalikuks siinkohal korrata. Nimetatud vaatlusprotokollist on üheselt arusaadav, et kell 11.29.03 liikus kannatanu süüdistatava ja tunnistaja I. O.i juurest eemale ja suundus oma töölaua juurde; kell 11.29.09 alustas kannatanu suunas liikumist süüdistatav ning kell 11.29.14 võttis süüdistatav paremas käes oleva ukseraami vasakusse kätte, hoidis paremat kätt kõverdatud asendis ja sooritas liikumise pealt löögi kannatanule vasakule poolele, mille tagajärjel kannatanu taganes. Viru Vangla terviseseisundi kontrolli andmetest nähtub, et 01.10.2020 kell 12.40 toodi kannatanu meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks ja tuvastati vasakul rinnanäärmepiirkonnas punetav ala mõõtmetega 8 x 6 cm. Korduskontrollis 05.10.2020 kell 16.30 tuvastati kannatanul vasakul rinnanäärmepiirkonnas tumedat värvi hematoom mõõtmetega 7,5 x 5 cm. Nimetatud hematoom on selgelt nähtav ka fototabelitel, mis olid koheselt tehtud kannatanust. Tunnistaja A. Š. ütlustest nähtub, et tema tegi kannatanust fotod 05.10.2020 ja tunnistaja J. J. ütlustest, et tema tegi kannatanust fotod 01.10.2020, punetav ala viitas tunnistaja arvates löögile.

Maakohus leiab, et eelnimetatud tõendid ühtivad ja on kooskõlas ning viitavad üheselt sellele, et süüdistatav lõi kannatanut. Kannatanul tuvastatud punetava ala ja hilisema hematoomi asukoht, paiknemine ja suurus vastavad eluliselt teise isiku poolt vasakult käega löögi tekitamise mehhanismile. Seega on eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist kannatanu väärkohtlemine süüdistatava poolt ja kannatanule tervisekahjustuse tekitamine. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tundis kannatanu sellest löögist ka valu. Maakohus leiab, et need kannatanu ütlused on tähelepanu väärivad. Valu iseenesest on organismi kaitsefunktsioon ja käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamisega seotud ebameeldiva tundeelamusena. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis on erinevatel inimestel erinev ja sõltub muuhulgas erinevatest subjektiivsetest asjaoludest. Arvestades seda, et maakohtule esitatud fototabelite kohaselt oli kohe peale lööki 01.10.2020 selgelt tuvastatav punetav piirkonda kannatanu vasakul küljel ja veel 05.10.2020 oli seal selgelt näha tumepunane hematoom, leiab maakohus, et süüdistatava poolt sooritatud löök oli kõrge intensiivsusega ja tugev. Maakohtul puudub igasugune alus arvata, et saades ootamatult, enda kaitsmise võimaluseta ja küljelt tugeva löögi, ei võinud kannatanu sealjuures valu tunda. Vastupidi, maakohtu arvates tekitas selline löök kannatanule kindlasti valu. Seega on eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist süüdistatava poolt kannatanule valu tekitamine. Maakohtu istungil selgitas süüdistatav, et ta ei löönud kannatanut, vaid tõukas ja püüdis lükata eemale kannatanu kätt, kuna kartis, et kannatanu asub kätega tegutsema või tööriistadega loopima. Süüdistatav väitis, et tundis ennast ohustatuna ja tegutses ennetavalt. Sellised süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas ühegi teise maakohtule esitatud tõendiga. Nagu maakohus juba eespool kirjeldas, on kaamerasalvestiselt korduvalt näha, et peale ahjusuu mõõtmist ja ukseraami proovimist läheb kannatanu korduvalt tagasi oma töökoha juurde ja jätkab seal oma tööülesannete täitmist. Kannatanu käitumisest ja kehakeelest ei nähtu mingit agressiivsust või ohtu süüdistatava suhtes, löögi saamise hetkel oli kannatanu süüdistatava poole küljega ja tegeles töölaua juures. Ka peale löögi saamist ei nähtu kannatanu käitumisest ja kehakeelest mingit vastupanu või samaga vastamist, vastupidi, et vältida konflikti jätkumist, astus kannatanu tagasi. Salvestiselt ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes teinud kätega mingeid ohustavaid liigutusi, samuti ei nähtu, et kannatanu oleks visanud süüdistatava suunas tööriistadega. Tunnistaja I. O.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et hoopis kannatanu tõukas süüdistatavat ja jooksis seejärel juhtkonna juurde. Ka need tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas ühegi teise maakohtule esitatud tõendiga. Sellist füüsilise kontaktiga tõukamist kannatanu poolt ei ole kinnitanud ka süüdistatav.

Eeltoodu alusel peab maakohus süüdistatava ja tunnistaja I. O.i ütluseid maakohtu istungil ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kuidagi kooskõlas teiste maakohtule esitatud tõenditega. Kaitsekõnes märkis kaitsja, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks ja kohus ei saa neile tugineda, kuna kannatanu ja süüdistatava jutt ei kattu ja tõendid kogumis ei kinnita kannatanu ütlusi. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja kordab eelpoolväljendatud seisukohta, et maakohtule esitatud tõendid on kannatanu ütlustega kooskõlas ja ei ühti kuidagi süüdistatava ütlustega. Kaitsekõnes märkis kaitsja ka, et süüdistatava ja tunnistaja I. O.i ütlused kattuvad. Maakohus nõustub, et laiemas pildis on see tõesti nii – mõlemad olid seisukohal, et tunnistaja poolt valmistatud saunaahi oli kvaliteetne ja sellele oleks saanud ukse ette panna. Samas ei kattu süüdistatava ja nimetatud tunnistaja ütlused selles osas, mil viisil toimus füüsiline kontakt. Tunnistaja väidab, et kannatanu tõukas süüdistatavat ja jooksis juhtkonna juurde, süüdistatav seda ei kinnita. Tunnistaja usaldusväärsust hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaitsekõnes märkis kaitsja, et tunnistaja L. P.i ütlused kinnitavad, et kannatanu võis ise endale duši all vigastuse tekitada. Maakohus selle väitega ei nõustu. Salvestiselt nähtub ja seda kinnitasid ka kannatanu, süüdistatav ja tunnistaja I. O., et vahetult peale füüsilist kontakti läks kannatanu otse juhtkonna juurde. Tunnistaja R. B.i ütlustest nähtub, et kannatanu teatas talle koheselt, et süüdistatav lõi teda. Asjaolu, et kannatanul võimaldati enne meditsiiniosakonda minekut ennast pesta ja vahetada tööriided puhaste vastu, ei ole kuidagi taunitav. Tõendeid selle kohta, et kannatanu tekitas käesolevas kriminaalasjas menetletava tervisekahjustuse endale duši all ise, ei ole maakohtule esitatud ja maakohus ei pea seda kuidagi eluliselt usutavaks. Maakohus toetub siinkohal eelkõige kaamerate salvestistele. Samuti hindab maakohus tervisekahjustuse asukohta, suurust ja selle välimust veel 4 päeva hiljem, mis maakohtu arvates viitab eelkõige tekitamise intensiivsusele. Maakohus nõustub eriasjade prokuröri seisukohaga selles osas, et süüteokoosseisu objektiivne külg on leidnud tõendamist. Kuna Karistusregistri väljavõtte ja Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsuse kohaselt on süüdistatav varem karistatud muuhulgas KrK §101 p.3, 5, 8 järgi, on käesoleval juhul kuritegu kvalifitseeritud KarS §121 lg.2 p.3 järgi õigesti. Kohtukõnes leidis eriasjade prokurör, et süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Maakohus leiab, et vabastades parema käe, liginedes külje pealt kannatanule ja sooritades liikumise pealt löögi vastu kannatanu vasakut külge, oli see ilmselgelt süüdistatava eesmärk. Süüdistatav pidas kindlasti võimalikuks, et selliselt tegutsedes saab ta kindlasti eesmärgi täidetud ning kannatanu ei jõua reageerida ja vastupanu osutada. Nagu maakohus juba korduvalt märkis, täitis kannatanu löögi saamise hetkel oma töökohal tööülesandeid, ei ohustanud ega provotseerinud süüdistatavat kuidagi ning oli süüdistatava poole küljega. Lisaks ülalloetletud isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele uuris maakohus kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid- ja asitõendeid, millele on viidatud ja mida kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü on leidnud tõendamist ja süüdistatav on täitnud KarS §121 lg.2 p.3 sätestatud kuriteokoosseisu. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §121 lg.2 p.3 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas kuriteokoosseisus.

on

süüdistatav

süüdi

ühes

II

raskusastme

Eriasjade prokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Kaitsja selles osas kaitsekõnes oma seisukohta ei väljendanud. Maakohus nõustub eriasjade prokuröri seisukohaga. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus järgmisi asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ja kannab käesoleval ajal eluaegset vangistust. Seega on ta uue kuriteo toime pannud vangistuse kandmise ajal. Lisaks sellele arvestab maakohus ka kuriteo toimepanemise järel saabunud tagajärge. Kannatanule ei tekitatud püsivalt või pikaajaliselt mingeid jäädavaid tervisekahjustusi, tekitatud valu ja hematoom on sellised, mis aja jooksul mööduvad ilma sekkumiseta. Ka Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendist nähtub, et meditsiinilist abi ei vajanud kannatanu ei 01.10.2020 ega ka mitte 05.10.2020. Arvestades kõike eeltoodut nõustub maakohus eriasjade prokuröriga selles osas, et käesoleval ajal kantav reaalne vangistus ei ole süüdistatavale piisavat mõju avaldanud ja ta jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdistatav süü suurust hindab maakohus keskmiseks. KarS §121 lg.2 p.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega näeb eelnimetatud sanktsioon leebeima karistuse liigina ette rahalise karistuse. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes kannab alates 08.09.2000 eluaegset vangistust. Maakohtule on küll esitatud Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Gerli Mändoja poolt 07.01.2021 koostatud tõend isikule tehtud väljamaksete kohta ning teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, kuid keskmise päevasissetuleku suurus on selles teatises märkimata. Samas möönab maakohus, et vaid antud asjaolu ei anna alust jätta süüdistatavale rahaline karistus mõistmata. Eelkõige arvestab maakohus karistuse liigi määramisel seda, et süüdistatav kannab eluaegset vangistust ning pani uue, taaskord isikuvastase kuriteo toime vangistuses. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei

avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Lisaks sellele kuuluvad süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Seega on olemas reaalne oht, et rahalise karistuse summa jääb süüdistatava poolt piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata, mistõttu tunneb ta end karistamata. Kohtukõnes leidis eriasjade prokurör, et süüdistatavale tuleb KarS §121 lg.2 p.3 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tagajärgi, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut ning asjaolu, et nimetatud karistuse määr on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt madalam, leiab maakohus, et eriasjade prokuröri ettepanek karistuse suuruse osas on põhjendatud. Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides §64 lg.2, 4, 5 sätestatut. Vastavalt KarS §64 lg.4 kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi 01.10.2020 toimepandud kuriteo eest karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna süüdistatav on Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsusega süüdi mõistetud KrK §101 p.3, 5, 8 ja §199-1 järgi ning karistatud eluaegse vangistusega, siis tulenevalt KarS §64 lg.4 mõistab maakohus süüdistatavale liitkaristuseks eluaegse vangistuse. Süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algus on alates 24.01.2023 (vt. ka Riigikohtu 10.06.2022 lahend kohtuasjas nr.1-20-8746). Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Riigikohtu 16.11.2010 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-83-10 p.28 märgitule tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja KarS §5 sundraha väljamõistmisel kohaldatav ei ole. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka 30.06.2014 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-14-14 p.1073.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub summas 1087,50 €.

süüdistatavalt

väljamõistmisele

riigituludesse

sundraha

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas 13.04.2021 taotluse summas 97,20 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liisa Nuudi Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 13.04.2021 määrusega summas 97,20 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 97,20 €. Süüdistatava kaitsjaks kohtulikus menetluses oli vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa, kes esitas 17.06.2022 järgmise kaitsekulude taotluse: - ettevalmistamine kohtuistungiks 108 € - kohtuistungil 17.06.2022 osalemine 149 € - tasu sõidule kulutatud aja eest 12,50 € - sõidukulud 20,25 € - käibemaks 57,95 €. Maakohus peab seda taotlust kokku summas 347,70 € põhjendatuks. Vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa poolt 31.03.2022 esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 793,80 € on rahuldatud Viru Maakohtu 04.04.2022 määrusega samas summas. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 1141,50 €. Maakohtu istungil taotles eriasjade prokurör asitõenditena lisatud DVD-plaadi jätmist kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsja selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub eriasjade prokuröri seisukohaga ning leiab, et DVD-plaat salvestisega tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.