Liiklussüüteod

suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et kohesele kandmisele kuulub 6 kuud ja 1 päev vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o 4 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Simanis ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati Gunnar Simanist katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutati isik elektroonilisele valvele

kuuks tema elukohas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019, s.o 1 päev. Seega alates 22.02.2019 kuulus Gunnar Simanisel kohesele kandmisele 6 kuud vangistust. Pärnu Maakohtu 18.12.2020 kohtumäärusega pöörati Gunnar Simanisele mõistetud kandmata karistus, s.o 4 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust, täitmisele. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Gunnar Simanise karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest Taani Kuningriigis 27.10.2020. Prokurör esitas enda arvamuse Gunnar Simanise tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, tuues välja süüdimõistetu isiku ja kuritegude sooritamise asjaolud, ei toeta Gunnar Simanise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Gunnar Simanis tunnistas kohtuistungil, et tal on probleeme narkootikumidega ja ta soovib enda sõltuvusest lahti saada. Tal on vanglast vabanedes võimalik minna Samaaria keskusesse rehabilitatsiooniprogrammi ja pärast seda jätkaks ta raviga psühhiaatri juures. Vabaduses saaks ta asuda tööle ilusalongi administraatorina. Kehiva distsiplinaarkaristuse kohta selgitas süüdimõistetu, et kuna mustlasrahvusel ei ole kombeks, et mehed koristustöid teevad, keeldus ta sellest. Hilisemalt mõtles ta ümber ja vaatamata enda rahvuse tavadele ta nüüd siiski vanglas tööle asunud ja rohkem probleeme esinenud ei ole. Gunnar Simanise sõnul on ta nõus võtma lisakohustusi, ta on teadlik, mida kujutab endast elektrooniline valve ning ta on valmis kõiki kohustusi täitma. Kaitsja tõi välja, et Gunnar Simanise näol on tegemist narkomaaniga ja sellest on tulenenud ka kõik tema õigusrikkumised. Kinnipeetav tunnistab enda probleemi ja soovib abi saamiseks ravile minna. Tal on vabanedes olemas koht xxxxxxxxxrehabilitatsioonikeskuses, töökoht ja ravi lõppedes elukoht pere juures. Kaitsa leidis, et Gunnar Simanise puhul on näha tahtejõudu ja soovi ennast muuta ning sellest tulenevalt palus kaitsja süüdimõistetu vabastada ja allutada elektroonilisele valvele.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Gunnar Simanis temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis on xxxxxxlinnas asuvxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Turvakodu juhataja on andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna

elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Gunnar Simanise tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Gunnar Simanist on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesolevalt kannab ta neljandat vanglakaristust. Teda on karistatud väga erinevate kuritegude toimepanemise eest, käesolevalt kannab Gunnar Simanis karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise, varguse ja juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise raskusaste ja dünaamika on jäänud varasemate tegudega võrreldes samaks. Kinnipeetava õigusvastast käitumist on soodustanud erinevad asjaolud, sh kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemilahendusoskus, puudulik majanduslik toimetulekuoskus, grupi mõju, sõltuvusprobleemid, oskamatus mõista teiste seisukohti, impulsiivsus. Positiivse asjaoluna saab kinnipeetava puhul välja tuua vabanemisejärgse elukoha olemasolu. Gunnar Simanisel on võimalik elama asuda Samaaria misjon turvakodusse Pärnus. Turvakodus saab ta osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Vangla iseloomustuse ja kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral olemas ka töökoht. Eeltoodust tulenevalt võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi pidada pigem heaks. Paraku eelnevaga positiivsed asjaolud ka piirduvad. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on Gunnar Simanisel hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest. On küll positiivne, et Gunnar Simanis viimasel ajal ei ole enam tööst keeldunud ja seetõttu täiendavaid karistusi varasematele lisandunud ei ole, ei saa hetkel öelda, et muutus tema suhtumises oleks püsiv. Viimane tööst keeldumine oli alles 2022.a maikkus, s.o napilt enam kui pool aastat tagasi. Süüdimõistetu tõi kohtuistungil välja ka, et vabaduses on tal toetus elukaaslase ja laste näol ning pärast Pärnus rehabilitatsiooniprogrammi läbimist on tal võimalik asuda elama elukaaslase juurde Valga linna. Paraku ei erine see keskkond oluliselt varasemast ajast, mil ta kuritegusid toime pani. Gunnar Simanise lähim suhtluskond koosneb valdavalt kriminaalkorras karistatud, temaga sarnaste probleemidega isikutest, mis omakorda tõstab tegelikult riski uute kuritegude toimepanemiseks. Märkimisväärsed riskid tulenevad ka süüdimõistetu sõltuvusprobleemidest. Gunnar Simanisel on diagnoositud narkosõltuvus, millest tingituna on ta ka kuritegusid toime pannud. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et soovib narkootikumidest loobuda ja minna abi saamiseks ravile. Samas selgub vangla iseloomustusest, et vangistuse jooksul ei ole ta ühtegi rehabilitatsiooniprogrammi läbinud. Süüdimõistetu oli määratud osalema sotsiaalprogrammi Jõud muutuda, kuid see katkestati, kuna ta puudus juba teiselt grupikohtumiselt. Enne vangistust avaldas Gunnar Simanis kriminaalhooldusametnikule soovi asuda ravile Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ravi ta ei lõpetanud, põhjendades seda asjaoluga, et sealne ravi talle ei sobi. Kuigi Gunnar Simanisele on antud erinevaid võimalusi enda

sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, siis kõik eelnev viitab sellele, et ta ei ole tegelikult motiveeritud ennast muutma. Väide, et kinnipeetav nüüd mõistab enda sõltuvusprobleemi ja tahab ennast muuta ei ole kohtule usutav ning jääb mulje, et süüdimõistetu on seda avaldanud üksnes selleks, et saada endale positiivne lahend. Vabastamise otsustamisel on oluline ka isiku varasem käitumine, suhtumine õiguskorda ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmisse. Gunnar Simansile anti võimalus kanda käesolevat karistust vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Paraku ei suutnud kinnipeetav neid nõudeid täita. Erinevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tuli kohtule esitada korduvalt erakorralisi ettekandeid, kuid ka siis ei kasutanud ta antud võimalusi, et ennast muuta, vaid jätkas varasemat käitumismustrit. Lõpuks tuli Gunnar Simanis kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta ei viibinud enda elukohas ja oli lahkunud Taani Kuningriiki. Kohtule ei ole teada selliseid asjaolusid, mis annaks põhjust järelduseks, et käesolevaks ajaks kantud vangistust on isikut olulisel määral muutnud ning ta oleks nüüd valmis käitumiskontrollile alluma ja elama ühiskonnas kehtestatud reegleid järgides. Eelnevat kogumis hinnates ei ole Gunnar Simanise tingimis enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka mõni positiivne asjaolusid nagu kindel elukoht vabaduses ja töökoha olemasolu, ei võimalda Gunnar Simanise varasem elukäik, käitumine praeguse vangistuse ajal ja sõltuvusprobleemid tema ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud, vaid Gunnar Simanise puhul esineb jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.