Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Peeter Järvelaht katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18-19.05.2022, 18-19.06.2022, 29-30.08.2022, s.o 6 päeva. Peeter Järvelahe suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Peeter Järvelahelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 151, 20 eurot riigituludesse. Kohustada Peeter Järvelahte tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 94,35 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1132,20 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700030090. Selgitusse võib märkida: „Peeter Järvelaht, kriminaalasi 1-22-5346, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - fooliumkotid (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Peeter Järvelaht, 18.05.2022 kella 16.47 ajal viibides Tallinnas Suur-Sõjamäe tn X asuvas ning X AS-ile kuuluvas kaupluses X, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist 2 meeste jopet HH Pursuit Jacket, maksumusega 139,95 eurot tükk, kokku 279,90 eurot ja 2 meeste jopet TNF Wind Anorak, maksumusega 189,90 tükk, kokku 379,80 eurot, s.o kokku kaupa kogumaksumusega 659,70 eurot ning väljus sellega müügisaalist, jättes

kauba eest tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, sest isik peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud. Samuti tema, 18.06.2022 kella 15.36 paiku viibides aadressil xxx, Tallinn asuvas ning K ASile kuuluvas kaupluses K, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist rahakoti Hugo Boss maksumusega 59,99 eurot ja koti Hugo Boss maksumusega 149,99 eurot, kokku kaupa maksumusega 208,98 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Peeter Järvelahe poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest isik peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud. Samuti tema, 29.08.2022 kella 15.49 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas ning S AS-ile kuuluvas kaupluses S võttis müügisaalist Helly Hansen vihmaparka (kood 53752) maksumusega 199,95 eurot, Helly Hansen vihmaparka (kood 53662) maksumusega 249,95 eurot ja Helly Hansen vihmaparka (kood 53517) maksumusega 219,95 eurot, kokku maksumusega 669,85 eurot ja möödus kassarivist tahtlikult kaupade eest tasumata ning jooksis kaupadega, turvatöötaja nähes kaubanduskeskusest välja ja üle tee. Kuritegu jäi lõpule viimata Peeter Järvelahe tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaia väravate juures kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaubad on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega pani Peeter Järvelaht toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Peeter Järvelahe, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.12.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Peeter Järvelahe süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud. Juhindudes KarS § 68 lg 1 arvata Peeter Järvelahe karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 18-19.05.2022, 1819.06.2022, 29-30.08.2022, s.o 6 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Peeter Järvelahele mõista 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 mitte pöörata karistust täitmisele kui Peeter Järvelaht ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:1. elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata Peeter Järvelahele täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal – otsima endale töökoha, kolme kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; – fooliumkotid (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 151,20 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.