Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. detsember 2022, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-5752 (21284000113)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Kerdo Lensment süüdistuses KarS § 148 lg 1 järgi ja Ahto Lensment süüdistuses KarS § 148 lg 1, § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Maiken Mardim
Süüdistatav
Kerdo Lensment (isikukood: 50005134220; elukoht: xxxxxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx; töökoht: xxx xxxxxx xxxxxxxxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)
Süüdistatav
Ahto Lensment (isikukood: 36605164224; elukoht: xxxxxxxx xx xxxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx); karistatus: 21.05.2020 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, karistuseks vangistus 5 kuud KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 10-kuulise katseajaga. Katseaeg lõppes 21.03.2021; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Välja mõista Ahto Lensmendilt 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 77 senti Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (registrikood: 70001975; arvelduarve nr EE322200221065647038 Swedbank AS või EE801010220258056223 AS SEB Pank, maksekorraldusele märkida viitenumber: 10112262200209) kasuks.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.
Süüdistused
73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kerdo Lensment ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2) Ahto Lensment KarS § 148 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistust 5 kuud. KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistust 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-27.04.2021, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 9 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 21.05.2020 mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 447 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Ahto Lensment KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 148 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 213 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. E.E.O on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 418 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Kerdo Lensmendilt ja Ahto Lensmendilt 418 eurot E.E.O kasuks.
Mulgi Vallavalitsus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 160 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Ahto Lensmendilt 160 eurot Mulgi Vallavalitsuse kasuks. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1766,27 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Ahto Lensmendilt 1766,27 eurot Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kerdo Lensmendi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 97,20 eurot. Süüdistatava Ahto Lensmendi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 280,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 745 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna Ahto Lensmendil puudub töövõime ning tema igakuiseks sissetulekuks on ca 500 eurot, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 450 eurot, ülejäänud osa, s.o 531 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Kerdo Lensment: sundraha 981 eurot, ekspertiisitasu 372,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 97,20 eurot; 2) Ahto Lensment: sundraha 450 eurot, ekspertiisitasu 372,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 280,80 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kerdo Lensment on kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.04.2021, seega on Kerdo Lensment viibinud eelvangistuses 3 päeva. Ahto Lensment on kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.04.2021,
seega on Ahto Lensment viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: Ahto Lensmendi ja Kerdo Lensmendi elukohast leitud ja ära võetud esemed: Elisa arved, Elisa dokumendid, Elisa mobiiltelefoni arved, erinevad lepingud, kõnekaardi ümbris, mobiiltelefon Nokia (nuppudega), kohtuarstliku ekspertiisiosakonnast politseile üle antud kile ja lina, aluspüksid, kile 2 tk, lina 1 tk, sokid 2 paari, särk, teksad, 4 DNA proovi, parem- ja vasakpoolse käe küünealuse proovid, mis asuvad Lõuna PP asitõendite hoidlas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. J.Oa Swedbank AS pangakaart, mis asub kriminaalasja materjalide juures, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.