Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-3703 kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Menetluskulu 526,80 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302). Kohustuslik on märkida viitenumber 99922900001065. Makse selgitusse märkida „1-22-3703, XX kriminaalmenetluse lõpetamine“.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

XX on Pärnu Maakohtu 27.06.2022 määrusega antud kohtu alla süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Süüdistusakti järgi süüdistatakse XXut selles, et tema sisenes 24.12.2021 kella 18:00 paiku x x x x x x x x kortermaja ees pargitud sõidukisse x registreerimisnumber xxxxxx. Sõidukis viibis juhikohal YY, kes ootas oma tuttavat. XX istus juhi kõrvalistmele ning lõi seejärel jõuliselt oma peaga vastu YY nägu. Kannatanu YY tundis valu ja talle tekitati löögi tagajärjel näopiirkonda tervisekahjustused, so vigastused huulel, samuti suu limaskestal. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega pani XX toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte vahel on põhiistungi ajana kokku lepitud 13. detsember 2022. 16.11.2022 esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga KrMS § 202 alusel. XX allkirjastas omakäeliselt 15.11.2022 kaitsja juuresolekul nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks, 6 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulude summas 526,80 eurot tasumiseks ning 6 kuu jooksul 60 üldkasuliku töö tunni tegemiseks. XX kinnitas, et on teadlik sellest, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalasja menetlus.

1-22-3703 prokurör on kannatanu YY selgitanud, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on XX võtnud omale kohustuseks hüvitada menetluskulud ja teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Kannatanu arvamuse kohaselt on peaasi see, et „kõik ruttu läbi saaks“.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. KarS § 121 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud, samas süüdistuses etteheidetud tegu ei ole oma olemuselt raske, samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud. XX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik ning ta on võtnud endale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulu 526,80 eurot ning teha 6 kuu jooksul 60 tundi üldkasulikku tööd. Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi ning on avaldanud prokurörile arvamust, et peaasi, et asi kiirelt läbi saaks. Sisuliselt sama seisukohta on kannatanu avaldanud menetluse jooksul ka kohtule. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidele tuginedes võimalik pidada XXu süüd väikeseks. Lisaks on XX nõus hüvitama kriminaalasja menetlemisega kaasnenud kulud ning võtnud endale vabatahtliku kohustuse teha 6 kuu jooksul 60 tundi üldkasulikku tööd, mis kõigi eelduste kohaselt täidab käesoleva kriminaalasja olemust arvesse võttes juba piisavalt eripreventiivset ja karistuslikku mõju. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale

1-22-3703 kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, süüdistatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik avalikkuse silmis. Seega nõustub kohus prokuröriga, et XXule etteheidetud teole ei pea riik kahtlemata kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega reageerima, sest isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt käituda on võimalik ka läbi kohustuste panemise. Seeläbi ei ole otstarbekas edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui XX täidab tähtaegselt temale pandud kohustused. Seega on kohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1, 3 alusel tuleb kriminaalasja menetlus XXu suhtes oportuniteediga lõpetada. XXule määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 6 kuud käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõend, s.o kannatanu ülekuulamise lisa - DVDplaat - tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. XXule kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kohus tühistab mh antud kriminaalasja menetlemiseks määratud kohtuistungi aja. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.