Liiklussüüteod

1-22-5965

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-22-5965

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Kristiine Kullamaad süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.03.2022 ajavahemikus kell 12:45 kuni 12:47 alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mootorsõidukit Honda CR-V riikliku registreerimismärgiga X, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetused, esmalt sõites enda poolt juhitud mootorsõidukiga otsa Pärnu linnas x juurde pargitud sõiduautole Ford Mondeo registreerimismärgiga X ja Hyundai i40 registreerimismärgiga X ning jätkates oma teekonda Pärnu linnas x juurde pargitud sõiduautole Škoda Superb registreerimismärgiga X ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kristiine Kullamaa kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest seerianumber x mõõdeti Kristiine Kullamaa poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,10 mg/l, millega Kristiine Kullamaa rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Kristiine Kullamaa pani oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Kristiine Kullamaa süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Kristiine Kullamaa eelvangistuses viibitud aeg 18.03.2022-19.03.2022, s.o. 2 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetav karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Kristiine Kullamaa ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1–6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Kristiine Kullamaa käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Kristiine Kullamaa kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Kristiine Kullamaa on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas

1-22-5965

e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Kristiine Kullamaa ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Kristiine Kullamaalt menetluskuluna riigituludesse sundraha 981 eurot. Välja mõistetud menetluskulud 981 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Kristiine Kullamaad tasuma igakuiselt 15-daks kuupäevaks 81,75 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.