Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-21-5058 10. november 2022 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv O.K katseaja KarS § 74 lg 4 alusel pikendamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2022. a määrus Tartu Vangla, määruskaebus 12. oktoober 2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2022. a ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2022. a määruse põhiosa, jättes sealt välja põhjenduse, mille kohaselt eeldab KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimisnõude täitmine kriminaalhooldusaluselt sisulist arutelu ja koostööd kriminaalhooldusametnikuga.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2021. a otsusega tunnistati O.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg1 ja § 424 lg1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg- te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui O.K ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab Kar S § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond taotles 13. juuni 2022. a erakorralises ettekandes kohtult KarS § 74 lg4 alusel O.K katseaja pikendamist ühe kuu võrra ehk 14. juulini 2023. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus O.K registreerimisnõu et (KarS § 75 lg 1 p 2), sest ta ilmus 16. mai l2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna.
3.Tartu Maakohtu 21. juuni 2022. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et ehkki O.K oli alkoholijoobes, ei rikkunud ta sellega registreerimisnõuet. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,466 milligrammi alkoholi, tema suust tuli alkoholi lõhna ning t ema reaktsioon id olid häiritud. Samas oli O.K kõne, samuti tema aja- ja kohataju selge,
1-21-5058 tasakaal ning koordinatsioon häireteta. Seega polnud süüdimõistetu seisundis, mis takistanuks sisulist arutelu kriminaalhooldusametnikuga.
4.Maakohtu määruse vaidlustas Tartu Vangla, kes taotles O.K katseaja pikendamist ühe kuu võrra.
5.Tartu Ringkonnakoh us jättis 11. august i 2022. a määrusega kaebuse rahuldamata. Kohtukolleegium leidis, et kuna kohtuotsusega ei määratud O.K-le alkoholi tarvitamise keeldu, saaks tema käitumise lugeda registreerimiskohustuse rikkumiseks vaid juhul, kui alkoholi tarvitamise tõttu ol nuks registreerimistoimingu sisuline tegemine võimatu või oluliselt raskendatud. Pole tuvastatav, et O.K ei olnud koostööks valmis. Seetõttu ei ole tõendatud ka registreerimiskohustuse rikkumine.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas Tartu Vangla, kes taotleb jätkuvalt O.K katsea ja pikendamist ühe kuu võrra. Määruskaebuse esitaja leiab, et registreerimisele tulek alkoholijoobes on registreerimisnõude rikkumine, olenemata joobe raskusest. Hoolduskava elluviimiseks peab kriminaalhooldusalune olema registreerimisel sellises seisundis, et ta suudaks kriminaalhooldajaga sisulist vestlust pidada ja koostööd teha, sh arvamust avalda da ning kaasa tööta da. Selleks on võimeline aga üksnes kaine inimene, sest keskendumis- ja analüüsivõimet vähendab juba väikene alkoholijoove. Joobes inimene ei pruugi registreerimistoimingu käigus kuuldut adekvaatselt hinnata ega sellest aru saada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Menetletavas asjas vaieldakse selle üle, millistel tingimustel on KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõude rikkumisenakäsitatav see, kui käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu ilmub kriminaalhooldusosakonda registreerimisele joobeseisundis. Maa- ja ringkonnakohtu arvates on rikkumisega tegemist siis, kui süüdimõistetu joove on sedavõrd raske, et see takistab tal registreerimistoimingu raames kriminaalhooldajaga arutelusid pidada ja muul moel sisulist koostööd teha. Tartu Vangla leiab aga, et registreerimisele tulek joobeseisundis on alati KarS § 75 lg 1 p 2 rikkumine, kuna joove kahandab igal juhul toimingu tulemuslikkust. Kolleegium ei nõustu kummagi seisukohaga ja märgib, et nii kohtud kui ka vangla on omistanud registreerimisnõudele tunduvalt ulatuslikuma sisu, kui seadus seda võimaldab.
8.KarS § 75 lg1 p 2 näeb ette, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seega piirdub registreerimis nõude sisu sellega, et süüdlane ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal isiklikult kriminaalhooldusosakonda, kus tema tulek fikseeritakse. Kõnesolev säte ei anna seaduslikku alust kohustada süüdimõistetut osalema täiendavalt mingites „ sisulistes registreerimistoimingutes“, mis hõlmaks id lisaks ka nt arutelu kriminaalhooldusametnikuga, temalt juhatuse ja õpetuse saamist, enda arvamuse avaldamist v mt. Vangla ja kohtute vastupidine tõlgendus väljub ilmselgelt KarS§ 75 lg 1 p 2 sõnastuslikest piiridest. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistusõiguses ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda ja karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. mai 2022. a otsus nr 1-20-1599/54, p 30).
9.Seadus eristab süüdlase suhtes käitumiskontrolli ajal kehtivaid a) kontrollnõudeid (KarS §75 lg 1) j a b) kohustusi (KarS § 75 lg-d 2 –4). Kontrollnõuded kehtivad alati ühtmoodi kõigi 2(4)
1-21-5058 käitumiskontrollile allutatu te jaoks. Samas seda, kas üldse ja kui, siis milline täiendav kohustus (kohustused) süüdlasel e käitumiskontrolli ajaks panna , otsustab kohus igal üksikjuhul individualiseeritult, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Osutatu peegeld ab ka erinevust kontrollnõuete ja kohustuste sisus.
10.Kontrollnõuded moodustavad käitumiskontrolli formaalse raamistiku, mille peamine eesmärk on tagada, et vabaduses viibiv süüdimõistetu oleks riigile kättesaadav ja et tema üle saaks teha järelevalvet. KarS § 75 lg 1 ei hõlma aga individualiseeritud tegevusi, mis peaks id kindlustama isiku edasise õiguskuulekust: tegemist ei ole hooldusega, mida reguleerivad sama paragrahvi lõiked 2– 4 (vt järgmine punkt). Ükski Kar S § 75 lg-s 1 sätestatud nõue test ei pane süüdlasele kohustust võtta vastu kriminaalhooldaja poolt n- ö sotsiaaltööna pakutavat abi. Ka KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud nõue esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta tähendab üksnes süüdlase informeerimis- ja tõendamiskohustust (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. märtsi 2021. a otsus nr 5-20-11/9, p 19), mitte aga kohustust saada osa kriminaalhooldaja nõustamisteenusest . Eelmärgitu ei tähenda seda, et kriminaalhooldaja ei oleks õigustatud – ja kriminaalhooldusseaduse (KrHS) §2 6 järgi isegi kohustatud – abistama ning nõustama ka sellist süüdimõistetut, kes on katseajaks allutatud üksnes Kar S§ 75 lg-s 1sätestatud kontrollnõuetele. Sellisel juhul on kõnesoleva abistamise ja nõustamis eeeldus aga süüdimõistetu enda soov. KarS § 75 lg 1 kehtiv sõnastus süüdlast selleks ei kohusta.
11.Kriminaalhoolduse materiaalse sisu moodustavad süüdimõistetule KarS § 75 lg- te2 –4 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustused. Nende hulka võib kuuluda ka kohustus osaleda aktiivselt kriminaalhooldajaga peetavatel nõustamisvestlustel , arutada enda käitumist vmt. Kõnesolev kohustus saab tõhusalt eesmärki teenida aga üksnes juhul, kui süüdimõistetu on avaldanud ise valmisolekut seda täita. Seepärast saab kohus panna süüdlasele kohustuse osaleda aktiivselt kriminaalhooldajaga peetavatel nõustamisvestlustel KarS § 75 lg 4 alusel. Peaks kohus leidma, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades on tarvilik tema aktiivne osalemine kriminaalhooldaja nõustamisel, kuid süüdimõistetu selleks nõusolekut ei anna, tuleb tavaliselt kaaluda KarS § 74 kohaldamisest loobumist ja karistus kohe täitmisele pöörata.
12.Olukorras, kus kohus ei ole süüdimõistetut kohustanud kriminaalhooldajaga nõustamisvestlusi pidama vmt toiminguid tegema, ei saa sellist kohustust tuletada ka määruskaebuse esitaja viidatud hoolduskava st (KrHS § 27). Hoolduskavaga pole võimalik määrata kriminaalhooldusalusele kohustusi, mis ei tulene vahetult seadusest (KarS § 75 lg 1 ) või mida ei ole süüdimõistetule seaduse (KarS § 75 lg-d 2 –4) alusel pannud kohus. KrHS § 27 lg 1 ei anna kriminaalhooldajale volitust asuda hoolduskavaga täiendama süüdimõistetulekohtuotsusega pandud kohustuste ringi. Seda kinnitab seegi, et seadusandja tunnistas alates 1. maist 2004 kehtetuks KrHS § 29. Osutatud säte nägi ette, et kriminaalhooldusalune on kohustatud täitma talle kohtuotsusega määratud kohustusi ja kriminaalhooldaja poolt kohtuotsuse ja hoolduskava alusel antud korraldusi. Kõnesoleva muudatuse ette näinud seaduse (RT I 2004, 27, 176) eelnõu (196 SE – Riigikogu X koosseis) seletuskirjas märgiti muu hulgas, et „[k]riminaalhooldusalune on kohustatud järgima karistusseadustikus toodud nõudeid, hoolduskava alusel antud korralduste järgimise nõuet KarS välja ei too, mistõttu ei saa see olla ka sanktsioonide aluseks.“
13.Menetletavas asjas ilmus O.K selleks ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda ja tema alkoholijoove ei takistanud selle fakti fikseerimist (nt isikusamasuse tuvastamise võimatuse tõttu). Järelikult ei ole ta KarS§ 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet rikkunud. Samuti pole kindlaks tehtud asjaolusid, mis võiksid viidata mõne muu kontrollnõude rikkumisele. Määruskaebuse esitaja väidetud O.K suutmatust osaleda alkoholijoobe tõttu tulemuslikult arutelus
3(4)
1-21-5058 kriminaalhooldajaga ei saa aga süüdimõistetule ette heita, sest kohtuotsusega ei ole talle sellist kohustust pandud.
14.Kolleegium nendib, et ilmudes kriminaalhooldusosakonda registreerimisele joobeseisundis, väljendab kriminaalhooldusalune lugupidamatust kriminaalhooldaja ja laiemalt riigivõimu suhtes. Ehkki selline tegu on taunitav, ei too see juhul, kui kohus ei ole määranud süüdlasele alkoholi tarvitamise keeldu (KarS § 75 lg 2 p 2 ), tavaliselt kaasa õiguslikke tagajärgi.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p- st 3, muudab kolleegium nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse põhiosa, jättes sealt välja eksliku järelduse KarS § 75 lg 1 p 2 sisu kohta. Muus osas jääb ringkonnakohtu – ja seega ka maakohtu – määrus muutmata. Tartu Vangla määruskaebust kolleegium ei rahulda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.