Kriminaalasi nr 1- 22-2603 08.novembril 2022.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Paavo Lepisto ja Kätlin Kontor-Kirss Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus, Ingrid Oja Prokurör Kelly Kruusimägi Kaitsja Meelis Masso Kannatanu esindaja Kadi Sitska Arutas 02., 05., 06., 19., 20 septembril 2022 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses OLAR KIVIRÄHK isikukood 37902042773, xxx keel, xxx Vabariigi kodanik, x klassi haridus, viimane elukoht xxx, viibib Tallinna Vanglas, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistamata, süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi Olar Kivirähki (Kivirähk) süüdistatakse selles, et tema ründas valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil 05.11.2021 õhtusel ajal ajavahemikul 20.22 kuni 22.00 Tallinnas xxx asuvas toas voodis lamavat J A K, lüües teda korduvalt vähemalt kuus korda rusikatega näkku ja ülakeha piirkonda. J A K hakkas karjuma, üritas ennast kaitsta ja püsti tõusta, misjärel Olar Kivirähk paiskas J A K põrandale pikali maha ning lõi tahtlikult valimatult ja pidurdamatult käte ja jalgadega maas lamavat J A K korduvalt pea ja keha piirkonda seni, kuni kannatanu lõpetas karjumise. Peksmisega põhjustas Olar Kivirähk tahtlikult J A Kle järgmised tervisekahjustused: - peaaju koldeline vigastus (peaajupõrutus), traumaatiline ämblikvõrkkestaalune ja kõvakelmealune verevalum, vasaku näopoole turse ja vasaku silmaümbruse verevalum, mis on eluohtlik tervisekahjustus; - parempoolse II–V roide eesmise otsa murd vähese parempoolse veririnnaga, mis ei ole eluohtlik tervisekahjustus. Sama tegevusega põhjustas Olar Kivirähk tahtlikult J A K tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud, sest ta möönis, et valimatu ja intensiivne peksmine elutähtsate organite piirkonda võib põhjustada üle nelja kuu kestvusega, s.h püsiva, tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani Olar Kivirähk tahtlikult toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus uuris järgmisi tõendeid: -
Häirekeskusesse tehtud kõne asitõendi vaatlusprotokolliga (1/1-3); Häirkeskusesse tehtud kõne asitõendi vaatlusprotokolliga (1/4-10); Tallinna Kiirabi kiirabikaart ( 1/11-15); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart ja väljavõte haigusloost (1/1626); Ekspertiisiakt nr xxx (1/27-36); Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr xxx tsiviilasjas nr xxx (1/37-39 ); Päring Eesti Töötukassasse ja vastus päringule (1/ 40-47); Päring Maksu- ja Tolliametile ning vastus päringule (1/48-53); OÜ Z ja N K vahel sõlmitud hooldusleping (1/54-63); Vaatlusprotokoll (N I mobiiltelefon) (1/164-173); Tallinnas Xxx asuvate turvakaamerate videosalvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (1/64-84); Läbiotsimisprotokoll (Xxx) (1/85-92); Läbiotsimisprotokoll (Xxx-x) (1/93-98); Asitõendi vaatlusprotokoll (Olar Kivirähki riided) (1/132- 139 ); Asitõendi vaatlusprotokoll (M N püksid) (1/121-131); Asitõendi vaatlusprotokoll (J A K T-särk ja M N rannajalatsid) (1/117- 120); Ekspertiisiakt nr xxx (1/140-154); Vaatlusprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll (M N mobiiltelefon Xiaomi) (1/155-163); M.N isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1/99-116); O.Kivirähk isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1/174-187); Harju Maakohtu 17.03.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx J A K eestkoste määramise kohta (1/217- 220 ); Kannatanuks tunnistamise määrus (J. A. K) (1/221); Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus (1/222-224); O. Kivirähki karistusregistri väljatrükk (1/188-189); O. Kivirähki Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi ECRIS väljatrükk (1/190-202); Tõend isiku maksustatava tulu kohta 2020. aastal (1/203); Päring SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (1/204-207); Päring SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (1/ 208-211); Päring SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule (1/212215); Rahvastikuregistri väljatrükk (1/ 216); Asitõenditega seotud dokumendid (1/225-243); Õigusabi dokumendid (2/1-27); Tõkendi dokumendid (2/28-37); Kannatanu esindaja õigusabi dokumendid (2/38-41); OÜ Z e-kiri (2/42); OÜ Z arved (2/43-44); Epikriisid (2/45-49); Kahtlustatava eeluurimisel antud ütlused (2/50-54, kohus avaldas KrMS § 294 p1 ).
Kohus, kuulanud ära kannatanu eestkostja, tunnistajad, prokuröri, kaitsja ja süüdistatava Olar Kivirähki viimase sõna ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:
Süüdistatav O.Kivirähk end süüdi ei tunnistanud ja keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Eeluurimisel on ta samuti süüd eitanud ja väitnud, et kahtlustuse nimetatud meesterahvaid ta ei tunne. Naabrite juures on käinud ainult suitsu või midagi küsimas. Tegu toime pannud ei ole. Tunnistaja U V ütlused kinnitavad, et 2021 november Xxx toas x nägi põrandal meesterahvast. Hindu oli põrandal natuke naabri poole tekk peal. Selili tekk lõua all. Teadis, et isik oli eelmine päev tarvitanud alkoholi ja see päev ei olnud liikunud. Isik mõmises midagi vastu. Põrandal oli lillakas mass. Verejooksu ja väliseid vigastus ei näinud. Isik ei tahtnud eriti rääkida, ütles: „jätke rahule“, isik ei öelnud miks ta lamab. Toakaaslane ütles, et on eile õhtust saadik maas pikali. Kutsuti kiirabi. Palus toakaaslasel x toa ära koristada. Mees oli põranda ära pesnud ja teki viskas voodile. 25.11.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 06.11.2021 kell 20:36 tehti häirekeskusesse kõne Xxx maas lamava meesterahva J K kohta ja kutsuti kiirabi. 25.11.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 18.11.2021 helistati PERHI esimesest intensiivist häirekeskusesse ja teavitati kahtlasest eluohtlikust traumast. Raske ajukahjustus, peatrauma ja rindkere trauma. Kiirabikaart kinnitab, et J A K toimetati seoses pea verevalumitega 06.11.2021 PERH-i EMOsse. Isikul oli vasaku näopool turses, vasaku silma ulatuslik hematoom, suust kuivanud veri. Pt ei mäleta ise juhtunut. Kaebab peavalu, terve vasak näopool palpeerides valulik. Üle keha väiksemaid vanu hematoome. Suust tulnud veri ei tundu olevat oksemass vaid lihtsalt veri. Isik on desorienteeritud. J A K ravidokumentidest nähtub, et tal tuvastati subduraalne traumaatiline hemorraagia, aju koldeine vigastus ja subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia. Patsient on kontaktne ebaadekvaatne, ajas ja kohas ei ole orienteeritud. Ekspertiisiakti nr xxx kohaselt diagnoositi J.A.Kl peaaju koldeline vigastus (peaajupõrutus), traumaatiline ämblikvõrkkestaalune ja kõvakelmealune verevalum, vasaku näopoolse turse ja vasaku silmaümbruse verevalum, parempoolse II-V roide eesmise otsa murd, väike parempoolne verirind. Peatrauma peaajupõrutuse, - kelmealuste verevalumitega põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse kestva teadvusehäire tõttu. Parempoolse II-V roide murd vähese veririnnaga eraldivõetuna eluohtlikku tervisekahjustust ei põhjusta. Vigastused põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. J.A.Kl diagnoositud vigastused võivad olla saadud 05.11-06.11.2021. Vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ning võivad olla saadud löökidest kõrva tömbi esemega (s.h rusikaga, jalaga) või sellele järgnenud kukkumisest vastu kõva tömpi eset või pinda. Kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal oli vigastuste paiknemist arvesse võttes tõenäoliselt ajas muutuv: võis olla nii püstine, istuv kui lamav. Võitlusele viitavate või tüüpiliste enesekaitsevigastuste esinemist J.A.Kl meditsiinidokumentide andmed ei kinnita. J.A.K vajab püsiva iseloomuga haigusnähtude tõttu abi ja juhendamist enesehooldustoimingutes, majapidamistoimingutes ja elukorralduslike küsimuste lahendamisel ning ööpäevaringset jälgimist. J.A.K ei ole terviseseisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungitel. 06.11.2021 kell 21.40 võetud vereproovis oli etanooli sisaldus vereplasmas < 0,1 g/l. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr xxx kohaselt kannatab J A K traumajärgsest ajukahjutusest põhjustatud dementsuse e nõdrameelsuse all, mis avaldub temal mõõdukas kognitiivsete võimete alanemises. Selle raske psüühikahäire tõttu ei ole uuritav kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta vajab eestkoste määramist, et tagada tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve.
Kohtuistungil J.A.K üle ei kuulatud tema tervisliku seisundi tõttu. Eestkostja N K ütlused kinnitavad, et mõtlemise ja mõistusega ei saa isa aru, kus ta on. Viibib hooldekodus. Isa pigem ei saa aru, kus riigis ta on. 5 minutiga unustab ära, lühimälu puudub. Hetkel isal paranemisemärke ei ole, pigem läheb halvemaks. Hooldekodus ei ole taastusravi, isa istub ja ei ole tegevust, see toob taandarengu. Isa on pandud ühesesse tuppa. See tõi kaasa lepingu kallinemise. Isa oli psühhiaatrihaiglas ligi kuu aega, et õpetada uut eluvormi. SA Pärnu Haigla dokumendid kinnitavad, et A J K viibis 06.05.2022- 25.05.2022 Psühhiaatriakliinikus akuutraviüksuses. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad nii eestkostja ütlused kui ekspertiisiakt, et A.J.K ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtus ütlusi andma. Isikut ei ole ka kohtueelses menetluses tema tervisliku seisundi tõttu üle kuulatud. Kriminaalasjas puudub vaidlus A.J.Kle tekitatud tervisekahjustuste raskuse osas. Ravidokumentidest on näha kuidas kannatanu seisund pärast hospitaliseerimist vaatamata arstiabile halvenes ning 08.11.2021 oli ajuturse aina süvenenud. Ekspertiisiakti nr xxx kohaselt diagnoositi J. A. Kl peaaju koldeline vigastus (peaajupõrutus), traumaatiline ämblikvõrkkestaalune ja kõvakelmealune verevalum, mis on eluohtlikud tervisekahjustused kestva teadvusehäire tõttu. Ekspert on sedastanud, et J. A. Kle tekitatud vigastused põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud. Seda, et tervisekahjustused on kestnud üle nelja kuu kinnitab ka asjaolu, et kannatanu viibib tänaseni hooldekodus ja ei ole võimeline oma eluga iseseisvalt toime tulema. J. A. K vajab püsiva iseloomuga haigusnähtude tõttu abi ja juhendamist enesehooldustoimingutes, majapidamis-toimingutes ja elukorralduslike küsimuste lahendamisel ning ööpäevaringset jälgimist. Seega on kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tõendatud nii eluohtlik tervisekahjustus kui ka üle nelja kuu kestusega tervisekahjustus, mis tõendab KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 koosseisu esinemist. Ka kannatanule eestkostja määramine kinnitab, et kannatanu ei ole talle 05.11.2021 tekitatud tervisekahjustuste tõttu ise võimeline igapäevaste toimetustega hakkama saama. Kriminaalasjas on põhiküsimuseks kuidas ja kelle poolt tekitati A.J.Kle kirjeldatud tervisekahjustused. Kannatanu leiti vigastustega Xxx toast nr x 06.11.2021 kella poole üheksa paiku. Tunnistajate U.V ja I.T ütlused kinnitavad, et majja pääsevad ainult selle elanikud ja võõrad majja sisse ei pääse. U.V ja A.K ütlused kinnitavad ka, et aknad on nii kõrgel, et väljastpoolt ei pääse ka akna kaudu keegi majja sisse. Võimalust, et keegi ronis toa nr x akna kaudu sisse ja peksis K, ei kinnita ka ükski teine kriminaalasjas uuritud tõend. Ekspertiisiaktist nähtub, et A.J.K vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ning võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega (s.h rusikaga, jalaga) või sellele järgnenud kukkumisest vastu kõva tömpi eset või pinda. Kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal oli vigastuste paiknemist arvesse võttes tõenäoliselt ajas muutuv: võis olla nii püstine, istuv kui lamav. Seega välistab vigastuste arv ja nende iseloom, et need tekkisid K kui ta ise kukkus voodist maha. 29.11.21 läbiotsimisprotokolli kohaselt olid toas x voodikasti kesk/ülaosas ja voodi metallraami küljel ümmarguse kujuga verekahtlase aine pritsmed, voodikasti vasakus servas ja metallraamil on pritsmed suunaga paremalt vasakule. Voodipõhja madratsiraamil on verekahtlase aine pritsmed, madratsiraami ukse poolses osas on pritsmed suunaga paremalt vasakule. Voodilinal on pritsmed suunaga alt ülesse. Vasaku seina peal voodi kohal verekahtlase aine viibutusjäljed. Tekikotil verekahtlane määrdumine. Kõik need erinevates kohtades tuvastatud verepritsmed ei saanud tekkida üksnes kannatanu voodist maha kukkumise tõttu, mistõttu on tõendatud, et kannatanule tekitati tervisekahjustused löökide tagajärjel.
I.T ütlused kinnitavad, et 05.11 tuli hindu kell 17.10 majja ja puhus 2,75 promilli. Hindu arvas, et talle tehakse ülekohut. Hindu oli rahulik ja tunnistaja lubas tal tuppa minna. Õhtuse ringkäigu ajal veidi peale poolt üheksat istus hindu vasakul oleva voodi äärel ja ütles, et tal ei tule und. Hindu oli siis üksinda toas. Hindu osaks ka eesti keelt, suhtles temaga eesti keeles. 05.11 õhtul hindul vigastusi ei olnud. Tuba oli korras ja mingeid kahtlasi jälgi ei olnud. 07.01.2022 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt toimus Xxx üksuse 1 korrusel 05.11.2021 järgmine liikumine (kuna vaatlusprotokollis kajastatud kellaaeg erineb reaalajast ühe tunni võrra, tuleb õige kellaaja saamiseks 1 tund maha võtta): 04.11.2021 kell 00:02.24 kuni 05.11.2021 kell 18:16:38 peale N ja K keegi tuppa x ei sisenenud. 18:16.47 K liigub toa suunas, kohtub välja liikuva N, suundub tuppa. 18:36 siseneb K kööki ja tal vigastusi näha ei ole, 18:48 lahkub. 18:49:58 K väljub toast x ja näol nähtavad vigastused puuduvad. 18:51 liigub O.Kivirähk oma tuppa. 19:26 väljub K toast ja näos nähtavad vigastused puuduvad., 19:29 läheb tuppa tagasi ja 19:30 väljub uuesti. 19:37 siseneb tuppa. 20:36 siseneb N tuppa x, 20:31 läheb kööki, kus on kuni 20:35, kell 20:43 väljub toast ja läheb kööki. 20:52 siseneb paremas seinas kolmanda toa ukse poole rohelist/halli värvi jopega meesterahvas ja tema järel Olar. 20:55 tuleb kööki Kivirähk ja lahkub sealt 20:56. 21:22-21.24 käib koridoris mapiga meesterahvas.21:32 väljuvad samast toast tumedate riietega meesterahvas ja Kivirähk, suunduvad kööki. 21:33:28 suundub Kivirähk oma tuppa, väljub 21:33:47 ja läheb kööki. 21:38 Kivirähk ja N räägivad omavahel köögis. N žestikuleerib parema käega ja sama teeb Kivirähk, 21:38 Kivirähk imiteerib parema jalaga löögi liigutusi. N istub, Kivirähk seisab tema kõrval vestlevad žestikuleerivad kätega. 21:39 nuusutab Kivirähk oma dressipluusi ja suunab käe külmkapi poole. 21:40 Kivirähk imiteerib käega löögiliigitust. 21:45 vestleb Kivirähk N ja žestikuleerib käega 21:49.17 läheb N köögist tuppa x ja 21:49:49 väljub Kivirähk köögist kruusiga ja suundub tuppa x. 22:07:27 liiguvad N ja Kivirähk toast x tuppa x. 22:08.tuleb N toast x ja liigub WC. 22:08 väljub Kivirähk oma toast ja jääb sama WC kirjaga ruumi uksele, kuhu enne läks N. Kivirähk seisab mõned sekundid ja liigub siis kööki. 22:10.51 liigub N oma tuppa x. Seega kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, et N ja Kivirähk vahel toimus köögis vestlus, peale mida suundusid mõlemad õige kella järgi 20:49 tuppa x, kus viibis kannatanu K. 17 minutit hiljem väljuvad N ja Kivirähk toast. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et peale seda A.J.K enam toast nr x ei väljunud. M.N ütluste kohaselt oli ühiselamus jutt, et kellegi pelmeenid on ära söödud. Kõrvaltoa naaber eestlane (osutab Kivirähk) ütles, et hindu on rott ja talle on vaja peksa anda. See jutt oli köögis. Toanaaber oli sel ajal toas. Kivirähk näitas telefonis hindu fotot, et hindu on varastanud hostellis. Tunnistaja ütles, et ei tea kas tema toakaaslane varastas või mitte. Kivirähk ütles, et annab hindule tänaval korralikult peksa. N ütles, et hindu on räpakas ei võta riietest lahti. Eestlane ütles, et annab hindule õues peksa. Läks tuppa ja istus voodisse. Hindu lamas oma voodis pea ukse poole. Põles laualamp.2 minuti pärast tuli eestlane tuppa ja hakkas hindut peksma. Eestlane läks kohe hindu juurde, rääkis hinduga eesti keeles, tunnistaja ei saanud aru. Nad rääkisid enne peksmist, peksmise ajal. Algul rääkisid agressiivselt. Eestlane hakkas peksma. Eestlane peksis mõlema käega, hindu oli pikali, löökide ajal tõstis käed üles. Eestlane lõi sinna kuhu juhtus, igale poole. Algul nägi lööke näkku, hiljem oli pikali ja ei näinud. Hindu karjus sel ajal. Ei saanud aru, hindu karjus eesti keeles. Tahtis peksmist takistada, läks selja tagant eestlase juurde, et pole vaja, võttis kätega kinni eestlane lükkas kätega ta voodile. Enne sekkumist oli eestlane teinud näkku 10-15 lööki. Nad midagi rääkisid hinduga ja eestlane peksis hindut. Peksmise ajal kukkus hindu põrandale. Hindu lamas põrandal pea ukse poole külili. Nägi, et maas peksmise ajal Kivirähk jalg tõusis. Löögid sattusid igale poole. Lööke oli rohkem
kui üks. Hindu karjus sel ajal. Hindu jäi vaikseks ei hakanud vastu, eestlane istus tunnistaja kõrvale, hindule panid teki peale. Eestlane ütles, siin kaamerat ei ole, kui sa kellelegi ei räägi midagi ei juhtu. Ei lubanud kiirabi kutsuda ja kellelegi midagi öelda. Pidi ütlema, et hindu tuli õuest juba sellises seisukorras. Kartis eestlast, et saab muidu peksta ja ütles, et teeb nii. Eestlane oli agressiivne inimene. Eestlane kutsus oma tuba vaatama, läksid kõrvaltuppa. Toas oli veel keegi. Läks kööki ja siis läks magama. Oma tuppa minnes lamas hindu põrandal teki all. Hommikul tahtis ta üles tõsta, et aitab tal üles tõusta. Hindu vehkis käega mõmises. Hindul olid näos sinikad silma all. Põrandal nägi verd. Õhtul tuli komandant ja ütles, et inimene vajab abi. Hindu oli õhtul samas asendid kui hommikul, oli natuke nihkunud tunnistaja voodi poole. Sinikaid oli veel rohkem näos. Ütles komandandile, et hindu kukkus voodist põrandale, kuna Kivirähk oli käskinud öelda, et tuli sellises seisundis ja kukkus voodist. Ütles naisele I N ja ühele sõbrale L V , et kardab politseile rääkida, et teeb midagi nende lastele või saab tunnistaja ise peksa. Käis mingi päev naise juures kodus ja siis rääkis talle. Eestlane kordas ka hiljem mitu korda, et ära kuskile mine. Kivirähk eitab kannatanu löömist. Tunnistaja I.Ti ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad, et kannatanul puudusid kella poole üheksa ajal vigastused. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab M.N ütlusi selles, et kannatanu peksmine toimus 05.06.2021 ajavahemikul kell 20:49-21.07 ning sel perioodil olid kannatanuga ühes ruumid üksnes M.N ja O.Kivirähk. Tuba nt x oli tunnistaja M.N eluruum, kuid O.Kivirähk viibis võõras ruumis ja puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et toaelanikud oleks O.Kivirähki oma tuppa kutsunud. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja M.N ütlustes kannatanu peksmise asjaolude osas, kuna neid kinnitavad ka teiste tunnistajate ütlused. Samuti on tunnistaja ütlused on olnud ajas järjekindlad ning puudub alus tema ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamiseks. A. K ütlused kinnitavad, et novembris 2021 käis tööl ja ostis pelmeene. Sõi osa ära ja ülejäänud jättis külmkappi. Õhtul töölt tulles olid Kivirähkiga koos köögis, tahtis teha pelmeene, kuid ei olnud. Ütles normaalne, kuhu need kadusid. Kivirähk ütles, et vaja leida rott, kes loata võtab ja selgitada. Kannatanu juuresolekul ei ole pelmeenide kadumisest rääkinud, ei näinud teda. Tunnistaja I P ütlused kinnitavad, et elas sotsiaalmajas Kivirähkiga ühes toas. Sündmuste ajal ei olnud kohal. See toimus kõrvaltoas. Läks oma tuppa ja Kivirähk rääkis telefoniga, et andis kellelegi peksa. See oli samal õhtul toimund. Telefonikõne oli suht öösel, sest tunnistaja tuli hilja koju. Oli andnud peksa, kuna kannatanu oli külmkapist kellegi pelmeeni paki ära võtnud. Kohe ei saanud aru, kes kannatanu oli. Omavahel pärast seda ei rääkinud. Kannatanust sai kellegi teise kaudu teada järgmisel päeval. Hindu elas kõrvaltoas. Hindi ei muutunud ka joobes vägivaldseks, ei tea kellega koos hindi ühikas elas. Sai Kivirähkiga läbi, kes vahel tarbis alkoholi. Käisid jutud, et hindi võttis kellegi pelmeenid, aga ei usu, et hindi neid meelega võttis. Võis kogemata segi ajada. Kui Olaril oli kõne, siis kuulis, et oli pelmeeni paki ära võtnud ja järgmine päev tuli kellegagi juttu. Sai aru, et pelmeenide pärast sai keegi peksa. Seega kinnitavad K ja P ütlused, et pelmeenide ärasöömise teema oli sotsiaalmajas aktuaalne. Tunnistaja V L ütlused kinnitavad, et N ütles, et ühiselamu naaber peksis teist naabrit. Peksmise põhjust ei tea. N ise ei osalenud peksmises. Elasid samas majas samal korrusel. N elas koos kananatanuga. Tema naabrit peksis teine inimene. Kannatanu oli hindu. N on rahulik, alkoholi ei tarvita, käib saunas, vanem inimene 2 last, keda peab toitma. Ei ole kunagi Nt vägivaldsena näinud. Vägivalla puhul astub kõrvale. Peksmisest rääkis telefoni teel. Telefoni kõne ajal oli vist teada, et kiirabi on juba käinud. Ta kartis peksjalt peksa saada. Esimest korda helistas N tunnistajale mõne päeva möödudes.
Tunnistaja N. I ütluste kohaselt teab kaklusest M.N sõnade põhjal. Mees oli purjus kui esimest korda helistas ja ütles, siin oli kaklus, minu sõber eestlane karistas teda korralikult ja ütles, et lamab. Eksmees oli öelnud eestlasele, et see hindu segab teda. Olid eestlasega koos joonud, siis tuli kannatanu et läheb magama, tuld ei tohi põlema panna, siis rääkis pelmeenidest ja siis eestlane hakkas kannatanut peksma. Kui oli 1 löök, kannatanu tõusis ja tahtis end kaitsta ja siis sai veel löögi ja kukkus põrandale. Ja siis eestlane oli hüpanud kannatanu pea peal. Järgmisel päeval kui uuesti helistas, siis rääkis mees mille eest ja küsis mida peab tegema. Mees ütles, et eestlane palus mitte kellelegi öelda, et inimene toibub ise. Seega kinnitavad tunnistajate L ja I ütlused, et peale peksmise vahejuhtumit helistas neile M.N, kes rääkis, et naabertoas elanud eestlane peksis hindut ja ei lubanud Nl politseile sellest rääkida ja N kardab eestlast. Tunnistajate ütlused haakuvad N ütlustega ja tunnistajatele helistamise fakti kinnitavad ka vaatlusprotokollid: M.N kinnipidamisel ära võetud telefoni Xiaomi 30.11.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 06.11.2021 kell 10:42 ja 18.09 helistas N V L nimeline, ning ise helistas N talle kell 17:19. N armsam nimelisele helistas 06.11.2021 kell 19:49 ja 21:56 N.I mobiiltelefoni Samsung Galaxy A40 29.11.2021 vaatlusprotokoll kinnitab, et 05.11.2021 on I helistanud M kell 16:05, 06.11.2021 on M helistanud I kell 21:56, 07.11.21 on M helistanud I 19:12. Seega haakuvad tsiteeritud tõendid N ütlustega selles, kellele ja millal ta rääkis, et eestlane peksis hindut. Tunnistaja I P ütlused kinnitavad, et Kivirähk rääkis telefoniga, et andis kellelegi peksa. Oli andnud peksa, kuna kannatanu oli külmkapist kellegi pelmeeni paki ära võtnud. Sai aru, et pelmeenide pärast sai keegi peksa. KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel tõendiks juhul kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistaja kuulis kuidas Kivirähk tunnistas vahetult peale sündmust peksmist ja arvestades, et Kivirähk on hiljem peksmist eitanud, oli selline omaksvõtt ilmselgelt vastuolus tema edaspidiste huvidega. Seega kinnitavad tunnistaja P ütlused, et Kivirähk on ise vahetult peale sündmust tunnistanud kellelegi telefoni kõnes, et peksis kedagi pelmeenide pärast. Kuna kriminaalasjas puuduvad igasugused muud tõendid selle kohta, et pelmeenide pärast oleks sotsiaalmajas pekstud kedagi teist peal K, on eluliselt usutav ja ilmselge, et Kivirähk rääkis telefoni teel kellelegi just K peksmisest. Kui Kivirähk ei oleks peksnud K, puudunuks tal ka vajadus sellest telefoni teel kellelegi rääkida. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja N ütlustes K peksmise asjaolude kohta, et peksjaks oli Kivirähk ja lööke oli 10-15. 29.11.21 läbiotsimisprotokolli kohaselt andis M.N välja beeži värvi T-särgi (pakend 10), tumesinised rannajalatsid (pakend 11). Lisaks oli vasakus seinas laua ja voodi vahelisel ala maas rohelist värvi õlakoti peal tumesinist värvi kaelusest katki lõigatud T-särk, millel verekahtlane määrdumine (pakend nr 8). T-särki (pakend 8) ja pakendis 11 olevaid rannajalatseid on vaadeldud 02.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis. 29.11.21 läbiotsimisprotokolli kohaselt andis O.Kivirähk välja tumehalli kapuutsiga jope (pakend 1), tumedad rannajalanõud Tommy Hilfiger“ (pakend 2 ja 3), kaasa võeti ka dressipüksid „Adidas“ (pakend 6). Esemeid vaadeldi 02.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (1/132-139). M.N kinnipidamisel võeti ära musta värvi dressipüksid, mida vaadeldi 02.12.2021 (1/99-104, 121-131).
Ekspertiisiakt nr xxx kohaselt kannatanu T-särgil, voodis olnud tekikotil, seinal voodiriiete kastil ja voodi metallraami ristpuu sisemisel küljel saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad J.A. K DNA profiiliga, kuid mitte O.Kivirähk ja M. N DNA-profiilidega. N rannajalatsi sisetallalt kannaosas ja talla välisküljelt saadud segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M.N profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada J.A.K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. O.Kiviähk DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Dressipükste parema sääre esiküljelt, parema jala plätu välisküljelt ja pealselt saadud proovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M.N DNA profiiliga. J.A.K ja O.Kivirähk DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega Kivirähki paremajala rannajalatsi pealmise osa ja tallaosa õmbluse piirkonna välisküljelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev J.A.K DNA profiiliga, kuid mitte O.Kivirähk ja M.N DNA profiilidega. Seega tuvastati O. Kivirähki jalatsitelt kannatanu veri ja on tõendatud, et O. Kivirähk on olnud otseses lähikontaktis kannatanuga. M. N dressipükstelt ja rannajalatsitelt võetud proovide puhul on tegemist M. N enda verega, mitte kannatanu verega. Arvestades vaatlusprotokollis tuvastatud vereplekkide asukohta nii voodikasti kesk/ülaosas ja voodi metallraami küljel, voodikasti vasakus servas ja metallraamil, voodipõhja madratsiraamil, madratsiraami ukse poolses osas, voodilinal kui ka vasaku seina peal voodi kohal ning, et kannatanu nägu oli verine (kiirabikaardist nähtub kuivanud veri) on ilmselge, et kannatanu vere kaudu sai tema DNA sattuda Kivirähki jalanõudele üksnes kannatanu jalaga löömisel Kivirähki poolt. Kui kannatanut oleks jalaga löönud N esineks kannatanu DNA N jalanõudel. Kõik eeltoodud tõendid (tunnistajate ütlused ja vaatlusprotokollid, ekspertiisiakt) koostoimes ja kogumis kinnitavad kohtu hinnangul, et A.J.K peksis O.Kivirähk. Asjaolu, et verejälgi leidub voodi kohal seinalt, kinnitab, N ütlusi, et peksmise alguses oli kannatanu voodis. Samuti näitab see asjaolu, et juba peksmise alguses olid nii intensiivsed löögid, mis tõid kaasa kannatanul sellised vigastused, mis tõid kehapinnale vere. Verepritsmed voodipõhja madratsiraamil kinnitavad, et peksmine jätkus ka siis kui kannatanu oli juba maas pikali. Seinal ja voodiriietel on vähem verd kui põrandal, mis kinnitab N ütlusi selles osas, et algul peksti kannatanut voodi peal ja hiljem jätkas Kivirähk peale kukkumist maaslamava kannatanu peksmist. Seega kinnitavad ka need asjaolud tunnistaja N ütluste usaldusväärsust peksmise asjaolude kohta. Ekspertiisiaktist nähtuvalt kannatanul võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi ei esine. Ka see fakt kinnitab N ütlusi, et K vastu ei hakanud ja löökide ajal tõstis ainult käed üles. Kannatanul esinevate vigastuste arv ja erinevad asukohad (nii peas kui kehatüves), samuti verepritsmete esinemine erinevates kohtades kinnitavad, et kannatanut löödi näo ja kehapiirkonda korduvalt ja neid lööke oli vähemalt 10-15. Kuigi ekspertiisiaktis on märgitud vigastuste tekkemehhanismina löögid või löökidele järgnenud kukkumine, siis isegi kui kannatanu kukkumise tulemusel tekkis vigastus, oli kukkumise algpõhjuseks väline tegur s.o löök, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja mis võis tuua kaasa mõne tuvastatud tervisekahjustuse. Ühest kukkumisest ei saanud tekkida kõiki tuvastatud vigastusi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks rünnanud süüdistatavat ja annaks alust kahtlustada, et süüdistatav tegutses enesekaitses või et oleks toimunud kaklus vastastikusel kokkuleppel. Kohus asub seisukohale, et Olar Kivirähk käitumises ei esinenud õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit KarS § 28 mõistes. Esiteks pole tõendeid selle kohta, et K oli isikuks, kes sõi pelmeenid ära ja temaga oleks üldse olnud vajalik sel teemal rääkida. Teiseks puuduvad tõendid selle kohta, et Kivirähkil oleks palutud pelmeenide teemal K rääkida.
Kolmandaks ei ole tõendeid selle kohta, et N oleks palunud Kivirähkil rääkida K viimase joomise või hügieeni teemal. I.T ütlused kinnitavad, et kuigi K oli 05.11.2021 alkoholi tarvitanud, oli ta rahulik, mistõttu tal lubati sotsiaalmajja siseneda. Samamoodi oli hindu rahulik oma toas kella poole üheksa paiku. Hindul ei onud ka konflikte teiste elanikega. Konflikt toimus kannatanu elukohaks olevas toas ja puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mis õigustaks Kivirähki sisenemist tuppa nr x. Ka N ei kutsunud Kivirähki enda tuppa. Asjaolu, et N rääkis, et hindu on räpakas ja ei luba laelampi kasutada, ei tähenda, et N kutsus Kivirähki oma tuppa K probleeme lahendama. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et K ja Kivirähk vahel oleks eelnevalt mingi tüli või lahkheli olnud. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et pärast seda kui Olar Kivirähk sisenes tuppa nr x, oleks olnud Kivirähki elule ja tervisele ohtu. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks süüdistatavat ähvardanud või mingil muul viisil ohustanud süüdistatava elu või tervist. Asjaolu, et oli kahtlus, et kannatanu sõi pelmeenid ära või, et tal on probleeme hügieeniga või mingeid ebakõlasid toanaabriga, ei tähenda, et voodis pikali olnud kannatanul oli plaan Kivirähki rünnata. Seega hetkel kui Kivirähk lõi K käega peapiirkonda, ei kasutanud kannatanu süüdistatava suhtes mingit vägivalda ja puuduvad tõendid, et kannatanu oleks ka ähvardanud kasutada vägivalda süüdistatava või tunnistaja N suhtes. N ütlused kinnitavad, et K ei osutanud Kivirähkile vastupanu, ning kannatanu käitumises puudusid asjaolud, mis oleks reaalselt süüdistatava või tunnistaja N elu või tervis ohustanud ning nõudnud vastupanu maha surumiseks tugevaid lööke käte ja jalgadega pea ja kehapiirkonda. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval või kellelgi teisel oleks olnud K konflikti, mida oleks pidanud lahendama füüsilise vägivallaga. Vaidlused lambi teemadel oli N K lahendanud ja võimalikku pelmeenide söömist või hügieeniprobleemi ei saa käsitleda ründena, mille eest oli vaja end kaitsta ja asuda inimest peksma. Kannatanu poolt käte enda ette tõstmist ei saa käsitleda ründena süüdistatava suhtes, vaid tegemist on instinktiivse käitumisega olukorras, kus inimene üritab käsi ette pannes end löökide eest kaitsta. Ei ole usutav, et pikali olev ennast löökide eest kaitsev isik, suudab samal ajal kätega vehkides kujutada kellelegi tõsist ohtu. Kõrvalseisjatel on võimalus astuda temast kaugemale, kuid Kivirähk lükkas hoopis eemale teda takistada tahtnud N. Seega oli süüdistatav ise isikuks, kes kasutas ilma põhjuseta füüsilist vägivalda ja sellisel juhul hädakaitsest juttu olla ei saa. Arvestades tuvastatud löökide arvu ja et löödi voodis ja hiljem maaslamavat kannatanut ning põrandal ka jalaga, on välistatud hädakaitse. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi tekitades käte ja jalgadega pähe ja keha piirkonda lüües hädakaitses, sest Olar Kivirähk ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda või tunnistaja N või kellegi kolmanda õigushüvedele. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud kannatanu korduvalt rusikaga näkku ja ülakeha piirkonda löömine süüdistatava poolt ajal kui kannatanu oli voodis ning korduvalt jalgade ja kätega maaslamava kannatanu löömine. Samuti on tõendatud ka asjaolu, et löökide tagajärjena tekitatud tervisekahjustused –peaaju koldeline vigastus (peaajupõrutus), traumaatiline ämblikvõrkkestaalune ja kõvakelmealune verevalum on eluohtlikud tervisekahjustused kestva teadvusehäire tõttu. Ja J. A. Kle tekitatud vigastused põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud. Ka Riigikohus on lugenud pea piirkonna haava eluohtlikuks vigastuseks. Olar Kivirähk on viibinud perioodil 1985-1994 ambulatoorsel psühhiaatri vastuvõtul ja diagnoositi kerge vaimne alaareng psühhopatisatsiooniga, episoodiline alkoholi kuritarvitamine. Kuid see diagnoos ei kinnita, et O.Kivirähk ei saaks aru oma tegude tähendusest ja ei suudaks oma tegusid juhtida ja kontrollida. O. Kivirähkil ei ole mingit vaimset puuet või alaarengut, et ta ei mõistaks, mida tähendab teise inimese tugev ja korduv
löömine pähe. Ta sai väga hästi aru, milline tagajärg võib saabuda, kuid vaatamata sellele keelas kiirabi kutsumise ja abi osutamise kannatanule. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades ning isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida (vt RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Olar Kivirähk objektiivsest käitumisest – lõi korduvalt rusikaga pea ja keha piirkonda (vähemalt 10-15 korda) ning jalaga pea ja keha piirkonda kannatanut, kes ei teinud ühtegi vastu lööki,– nähtub, et Olar Kivirähk soovis A.J.Kle tekitada kehavigastusi, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Peale peksmist ei tundnud Kivirähk huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi. Vastupidi ta keelas ka tunnistajal ähvardustega abi kutsuda. Kohtu hinnangul on Olar Kivirähk süüteo – käe ja jalaga pea ja kehapiirkonda korduva löömise- toime pannud tahtlikult. Näo, pea ja keha piirkonda käe ja jalaga löömine on võimalik ainult tahtlikult. Olar Kivirähk lõi kannatanut korduvalt vähemalt 10-15 korda, tegemist ei ole lihtsalt korra kannatanu lahtise käega vastu pead ja keha löömisega, vaid löökide arvu, asukohta ja nendega tekitatud vigastuste raskust arvestades, on tegemist korduva sihiliku löömisega. Pea on piirkonnaks, mille löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada peas asuvaid organeid ning põhjustada kannatanule raskeid ja eluohtlikke tagajärgi. On üsna tavaline ja ettenähtav, et rusikaga näo piirkonda löömisel võivad isikul tekkida tervisekahjustused. On ilmselge, et ka kolme klassi haridusega inimesele on mõistetav ja teada, et peas asub aju ning löök pähe võib kahjustada aju ja selle toimimist. Kivirähki vanust ja senist elukogemust (on varem Soomes karistatud vägivalla tegude eest) arvestades saab väita, et talle oli teada ja arusaadav, et isiku näo- ja peapiirkonda löömisega võib teisele isikule tekitada peatrauma. Kuigi Olar Kivirähk ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne teo toimepanemist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et kannatanut vähemalt 10-15 korda näo- ja kehapiirkonda lüües ning ka jalaga pea- ja kehapiirkonda lüües võib tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse. Lüües kannatanut korduvalt elutähtsasse piirkonda s.o pähe, suurendas Kivirähk iga löögiga üha raskema tagajärje saabumise tõenäosust. Väide, et kannatanu vigastused võisid tekkida kukkumisest, on ümber lükatud nii toas leitud verepritsmete asukoha kui ka ekspertiisiaktiga. Ainuüksi alkoholijoobes voodist kukkumise tagajärjel ei oleks J.A.Kle tekitatud kõiki ekspertiisiaktis märgitud eluohtlikke tervisekahjustusi. Isik ei saa samal ajal vastu põrandat kukkuda nii kukla kui otse näoga või ka küljega. O.Kivirähk ei lõpetanud kannatanu peksmist isegi siis kui N püüdis vahele minna, vaid lükkas N eemale, mistõttu võib arvata, et alustades kannatanu peksmist löökidega näkku, pulbitses Kivirähkis viha ja soov tekitada Kle suurel määral valu ja tervisekahjustusi ja ta peksis kannatanut täpselt nii kaua kui pidas ise vajalikuks jätkates ka maaslamava kannatanu peksmist. Arvestades löökidega tekitatud tervisekahjustusi (ei olnud tegemist lihtsalt sinise silmaga, vaid vasaku näopoole turse ja peaajupõrutus), pidid süüdistatava löögid olema tugevad, s.t rakendatud oli ilmselgelt olulist ja tugevat jõudu. Lüües kannatanut korduvalt pähe, kus asuvad elutähtsad organid, nähtub, et süüdistatav soovis kannatanule mis tahes, seal hulgas ka raske või eluohtliku tervisekahjustuste, tekitamist. Teadmine, et pea on õrn koht ja pea tömp trauma võib tekkida ka üksnes ühest piisava tugevusega löögist, rääkimata siis korduvatest löökidest, pidi olema Kivirähki vanust arvestades varasema elukogemuse pinnalt talle ettenähtav. Seega oli süüdistatavate teada, et tema löögid võivad tuua kaasa peaajupõrutuse (s.t et väliselt ei pruugi löögi tagajärjel tekitatud sisemist traumat kohe näha). Samas tuli kannatanu näost ja
peapiirkonnast verd juba voodis peksmise ajal, mistõttu pidi Kivirähkile juba peksmise ajal olema selge, et ta on tekitanud kannatanule peapiirkonda sellise raskusega tervisekahjustusi, et vallandunud on nähtav verejooks. Asudes pärast kannatanu maha kukkumist teda ka jalgadega lööma, väljendas Kivirähk oma soovi tekitada kannatanule kindlasti raskeid tagajärgi ja pidas seda ka võimalikuks, kuivõrd jalalöögid on kõigile arusaadavalt tugevamad kui rusikalöögid. Seega sai Kivirähk aru oma käitumise ohtlikkusest ja kuigi ta esialgu peksmist alustades ilmselt otseselt ei kavatsenud K tekitada raskeid tervisekahjustusi, möönis ta selle võimalikkust ning jätkas ka maha kukkunud kannatanu peksmist ja siis juba lisaks jalgadega ka olukorras kus nägi, et kannatanu ei liiguta ja ainult lamab. Kannatanu jäi lamama, ei liikunud, ei häälitsenud. Sellise intensiivse peksmise tagajärjel ei olnud O. Kivirähkil ühtegi objektiivset põhjust arvata, et raskeid tagajärgi ei saabu. Valimatu peksmisega elutähtsatesse piirkondadesse ei ole eluohtliku tervisekahjustuse ja pika paranemisperioodiga (või ka paranematute) vigastuste põhjustamine peksmise ebatüüpiline tagajärg. Pärast maaslamavale kannatanule teki peale panemist ei tundnud süüdistatav huvi kuidas K end tunneb, samuti ei tundnu ta kannatanu seisundi osas huvi järgmisel päeval. Asjaolu, et Kivirähk ei kutsunud ise kannatanule peale peksmist abi ja ei lubanud seda teha ka tunnistaja Nl, näitab Kivirähki äärmist ükskõiksust K saatusesse. Arvestades süüdistatava vanust ja elukogemust, pidi ta aru saama, et korduvate löökidega peapiirkonda tekkivate vigastustega on igasuguse tagajärje saabumine võimalik. Peksmise kavatsetust tõendab köögis tunnistaja M. Nga peetud vestlus pelmeeni varguse teemal ning O. Kivirähki lubadus kannatanule kätte maksta selle eest, et ta on rott ehk varas. Samuti kinnitavad kavatsetust O. Kivirähki žestid köögis toimunud vestluse ajal (videoklipis on näha jalalöögi imiteerimist). Samuti kinnitab kavatsetust asjaolu, et tuppa sisenemise järgselt ründas O. Kivirähk kohe kannatanut, andmata kannatanule võimalust end kaitsta. Korduvate löökide tegemine näkku ja pähe tõendab tahtluse ulatumist ka eluohtlike vigastusteni ja üle 4 kuu kestvate tervisekahjustusteni, ning tervisekahjustuste osas esineb O.Kivirähki käitumises kaudne tahtlus. Eeltoodust tulenevalt tuleb Olar Kivirähki tegevus kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kui teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et
kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad Olar Kivirähk karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Arvestades kuriteo asjaolusid, on tegemist tõsise isikuvastase kuriteoga, mille põhjuseks oli Olar Kivirähki soov ja eesmärk maksta kannatanule kätte väidetava pelmeenide ära söömise eest. Samuti arvestab kohus, et konflikt ei puudutanud O.Kivirähk ennast, ta sekkus teise sotsiaalmaja elaniku probleemidesse, keegi ei palunud tal minna kannatanuga väidetava pelmeenide ära söömise või hügieeni probleemist rääkima. Isegi kui oli konflikt, ei üritanud Olar Kivirähk konflikti lahendada sõnadega, vaid ta lõi kannatanut korduvalt ja tugevalt (kinnitavad tekitatud tervisekahjustused) elutähtsasse piirkonda s.o pähe, ilma et kannatanu oleks osutanud vastupanu. Tunnistaja N ütlused kinnitavad peksmise intensiivsut, et Kivirähk peksis mõlema käega ja hindu oli pikali tõstes käed enese kaitseks. Isegi peale seda kui kannatanu oli kukkunud maha, jätkas Kivirähk jalaga maaslamava, vastupanu mitteosutava kannatanu peksmist. Samuti tõukas Kivirähk eemale, teda takistada püüdnud N. Olar Kivirähk teojärgsest käitumisest nähtub, et olles peksnud kannatanut korduvalt pea piirkonda nii, et kannatanu nägu oli üleni verine, läks ta tagasi oma tuppa, kus rääkis telefoni teel oma teost tuttavale ja keelas kannatanu toakaaslasel Nl abi kutsuda. Kivirähk ei tundnud huvi tekitatud tagajärgede vastu ja ei osutanud ise abi, ega lubanud ka teistel abi kutsuda ajal, mil meditsiinilise abiga oleks olnud võimalik vähendada kannatanule tekitatud tervisekahjustuste püsivaid tagajärgi. Kivirähk suhtus absoluutselt ükskõikselt kannatanu saatusesse näidates sellega ilmselgelt põlgust kaaselanikesse. Kohus arvestab ka asjaolu, et Olar Kivirähk lõi kannatanut rohkem kui 10-15 korda, et tegemist ei olnud ühekordse õnnetu tõukamise või löögiga vaid intensiivse peksmisega pea piirkonda, mis on elutähtis piirkond. Olar Kivirähk süü suurust mõjutab asjaolu, et ta ei ole vigastuste tekitamiseks kasutanud terariistu või muid löögivahendeid, seega võib süüd hinnata keskmiseks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuigi Olar Kivirähkil puuduvad Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalkaristused, on isikul arvukalt kriminaalkaristusi Soome Vabariigis (m.h seoses tulirelvade ja narkootikumine käitlemise, isikuvastaste süütegude ja ähvardamisega), mis näitab isiku suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja soovimatust ühiskonnaelu reeglitest kinni pidada, mistõttu on tema puhul uute kuritegude sooritamise oht suur, kuna isik ei soovi või ei suuda oma käitumist kontrollida ning on oma ettearvamatu käitumisega ühiskonnale ohtlik. Menetlusesemeks oleva kuriteo puhul oli tegemist ründega kannatanu vastu kannatanu elukohaks olnud toas. Kivirähk sisenes võõrasse tuppa ja ründas voodis maganud ja joobes olnud kannatanut, kelle võime end ründe eest kaitsta oli pärsitud. Kannatanu on hetkel küll elus, kuid ta ei saa hakkama igapäeva eluga, tema seisund on järjest halvenenud ja paranemist lootust ei ole. O.Kivirähki on Soome Vabariigis karistatud varasemalt ka vangistusega, seega oli talle teada, et õigusvastane käitumine võib tuua kaasa reaalse vangistuse. Arvestades eeltoodut ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke - hoida Olar Kivirähki edaspidi kuritegusid toime panemast ja anda ühiskonnale selge signaal, et ka võimaliku vargus kahtluse korral teise isiku löömine ning tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja töövõime puudumise põhjustamine ei ole aktsepteeritav, tuleb kohtu arvates Olar Kivirähk karistada sanktsiooni keskmise määrast lähedase vangistusega seitse aastat. Tsiviilhagi J.A.K esindaja on esitanud tsiviilhagi, milles märgib, et J A K kannatab traumajärgsest ajukahjustusest põhjustatud dementsuse e nõdrameelsuse all, mis avaldub temal mõõdukas kognitiivsete võimete alanemises. Selle raske psüühikahäire tõttu ei ole uuritav kestvalt
võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. J A K vajab eestkostet. Eeltoodust nähtuvalt on Olar Kivirähk toime pannud teo, mille tõttu on kannatanu pidanud tundma piinavat valu ning mille tulemusena on tal tekkinud ilmselt eluaegne tervisekahjustus. VÕS § 127 lg 1 ja 6 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. RKTKo 3-2-1-81-02 on asutud seisukohale, et kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning et tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. Samuti rõhutab Riigikohus, et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju on eelkõige kahju, mis tuleneb sellest, et isikul ei ole töövõimetuse tõttu võimalik end vajalikus määras ülalpidada. Kuigi J A K tervisekahjustuse saamise hetkel ei töötanud, siis Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt oli ta enne 05.11.2021 täiesti töövõimeline. Olar Kivirähk ́i teo tagajärjel on aga kannatanul tekkinud puue, mis välistab tal 100%-lise töövõime tulevikus ja täisväärtusliku elu edaspidi. Selle puude paranemist ei ole võimalik eeldada, st tekkinud puue on eluaegne. Seega on välistatud, et J A K saaks elada oma senist harjumuspärast elu, tunda rõõmu kunagi sündivatest lastelastest ning et tulevikus tema majanduslik võimekus võimaldaks tal kunagi ise end ülalpidada ning hankida endale vajalikke abivahendeid ja raviteenuseid. J A K vajab juba praegu igapäevast abi ja raviteenuseid. Alates 26.03.2022 asub kannatanu Z OÜ poolt juhitavas hooldekodus (pansionaat) F aadressil xxx, kus talle on tagatud ööpäevaringne hooldus ja raviteenused. Selleks, et nüüd ja tulevikus oleks tagatud J A K toimetulek vastavalt tema abivajadusele ning vajalike abivahendite ja raviteenuste võimaldamiseks majanduslik võimekus, tuleb VÕS § 128 lg 4 teise lause (kasusaamise võimaluse kaotus) kohaselt lugeda tal teatud suuruses kahju siiski tekkinuks (nn normatiivne kahju) ning VÕS § 127 lg 6 alusel välja mõista õiglane hüvitis. Kannatanu leiab, et mõistlikuks ja õiglaseks hüvitiseks on 200 000 eurot. VÕS § 136 lg 2 näeb ette, et kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Kannatanu huvides on, et kahju hüvitamine toimuks perioodiliste maksetena, sest see tagaks kannatanule stabiilse toetuse toimetulekuks ja võimalike abivahendite soetamiseks ning raviteenuste saamiseks. VÕS 136 lg3 kohaselt, kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kannatanu huvides on, et kahju hüvitamine toimuks igakuiselt 500 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tuleks teostada igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks.
Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 17.03.2022 määrusega on määratud N K J A K eestkostjaks. Eestkoste määramise põhjuseks on asjaolu, et J.A.Kl esinev ajukahjustusest põhjustatud dementsus on püsiva iseloomuga ja ei luba tal kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. J.A.K ei ole suuteline iseiseisvalt oma elu ja vajalikku ravi korraldama ega igapäevase hoolekandeteenuseta iseiseivalt toime tulema. Kohus tuvastas, et J.A.Kle tekitati tervisekahjustused O.Kivirähk õigusvastase käitumisega. Kui O.Kivirähk ei oleks J.A.Kl peaaju koldelist vigastust (peaajupõrutust), traumaatilist ämblikvõrkkestaalust ja kõvakelmealust verevalumit 05.11.2021 tekitanud, ei oleks J.A Kle tekitatud tervisekahjustusi, mis tõid kaasa talle eestkostja määramise ja mis on muutnud võimatuks tema iseiseisva igapäevase toimetuleku. Kuna isik ei tule oma igapäevase eluga iseseisvalt toime ja vajab ööpäevaringset järelevalvet, on tekkinud vajadus paigutada isik hooldekodusse. Seega on O.Kivirähk õigusvastse käitumise ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ja sellest tingitud kahjude tekkimise vahel põhjuslik seos. N K ütlused kinnitavad, et isa saab füüsiliselt hakkama aga muidu nagu 3 aastane laps. Ta vajab 24/7 hooldust, tal ei ole loogilist mõtlemist. Ajus on palju vigastusega kaotanud. Loogika ja mõtlemine puudu. Isa on hooldekodus alates märtsi lõpust. Isa saab töövõimetustoetust. Hetkel isal paranemisemärke ei ole, pigem läheb halvemaks. Hooldekodus ei ole taastusravi. Terviseprobleemide tõttu on isa pandud ühesesse tuppa. See tõi kaasa lepingu kallinemise. Töövõimetustoetus 450 euro kanti läheb ja linn tasub mingi osa 369 eurot hooldustasust. Ise maksab igakuiselt 400 euro kandis, see on väga muutuv. Igakuine arve on 900 pluss kuid mitte üle tuhande. Sõltub kuupäevade arvust ja lisateenustest ja ravimitest. SA Pärnu Haigla epikriiside kohaselt on 06.05.2022 kutsuti J.A K erakorraline arstiabi seoses ägeda ja mööduva psühhootilise episoodiga ja isik viibis psühhiaatrikliinikus kuni 25.05.2022. Algul oli patsient desorienteeritud ajas, kohas ja situatsioonis. Haiglaravifoonil patsiendi seisund paranes. Peab jätkama ravimite võtmist. OÜ Z 26.03.2022 hoolduslepingu nr 626 kohaselt on leping sõlmitud J.A Kle hooldusteenuse osutamiseks. Lepingu p 2.5 kohaselt on teenuse tasu ühele isikule ühe kalendripäeva eest kahetoalises toas 27 eurot. Kliendi esindaja on kohustatud kindlustama kliendi hügieenivahenditega ja hooajale vastavate riiete ja jalatsitega. OÜ Z juhatuse liikme kiri kinnitab, et alates 21.07.2022 koliti J.A.K 1-kohalisse tuppa, mis on tingitud isiku käitumisest. 1-kohalise toa maksumus ööpäevas on 30 eurot. Nii N.K ütlused kui ravidokumendid kinnitavad, et J.A.K vajab ööpäevaringset hooldust ja tema tervislik seisund on selline, mis ei võimalda teda isegi kaheses toas hoida vaid ta vajab eraldi ühest tuba. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline oli J.A.K sissetulek enne 05.11.2021. seega ei saa kohus hinnata J.A.K võimalikku sissetuleku vähenemist. Maksuandmete tõendi kohaselt on J.A. Kle tehtud väljamakseid töötasuna veebruar 2020 ja töötukassast, august september 2020, kuid muude väljamaksete ja sissetulekute kohta andmed puuduvad. Kohus saab juba tekitatud varalise kahju ja tulevikus tekkiva kahju arvestamisel lähtuda eelkõige kohtule esitatud tõenditest, mille täiendamiseks tegi kohus ka kannatanu esindajale ettepaneku. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et tervise kahjustamise korral tuleb VÕS § 136 lg 2 järgi hüvitada kahju üldjuhul perioodiliste rahaliste maksetena (vt Riigikohtu 6. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14, p 10)
Samuti peab väljamõistetav hüvitis olema kooskõlas tegelike kuludega lähiminevikus (nt viimase aasta jooksul) või põhinema piisava täpsusega ette teada olevatele kuludele tulevikus. On ilmselge, et hooldekodu teenusele kulub rohkem raha, kui isiku iseiseivale elamisele. Z OÜ arve kohaselt kuulus perioodi august 2022 eest tasumisele 920.34 eurot ja arvest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse toetus 356.08 eurot. Kohtu arvates on põhjendamatult arvestatud augustikuus juulikuu eest tasumisele kuuluva suma hulka ühekohalise toa tasu 11 päeva eest 330 eurot. Kahekohalises toas on koha maksumus 27 eur ja ühekohalises 30 eurot, siis on vahe 3 eurot päevas ja 11 päeva eest listasu 33 eurot mitte 330 eurot. Juulikuu arve oli juba eelnevalt tasutud arvestusega, et isik viibis kahekohalises toas. Perioodi september eest kuulub tasumisele 569.84, see on summa, mis jäi peale omavalitsuse toetuse mahaarvamist. N.K ütluste kohaselt saab J.A.K ka töövõimetustoetust umbes 450 eurot kuus, mis läheb samuti hooldekodu eest tasumiseks. Eesti Töötukaasa kirjast nähtub, et jaanuaris 2022 maksti J.A Kle töövõimetoetust 469.03 eurot. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kannatanu töötasu oleks olnud enne 05.11.2021 suurem kui talle käesoleval hetkel makstav töövõimetustoetus 469 eurot kuus, puudub kohtul alus mõista välja hüvitisena kannatanu kasuks tervisekahjustuste tõttu tekkinud sissetuleku vähenemisele vastav summa. Arvestades, et kannatanu elas sotsiaalmajas ühes toas, on kohtul põhjendatud alus eeldada ja see on ka eluliselt usutav, et kannatanu sissetulek ei olnud piisav endale iseseisvalt korteri või toa üürimiseks. Arvestades, et peale kohaliku omavalituses osa maha arvamisest tuleb hooldekodu eest maksta veel 569.85, mille katteks läheb 469 eurot töövõimetoetust jääb kannatanu osaks tasuda veel 100.84 eurot. Lepingu kohaselt on kliendi esindaja kohustatud kindlustama kliendi hügieenivahenditega ja hooajale vastavate riiete ja jalatsitega, milleks kohtu hinnangul kulub ca 200 eurot kuus. Kuna klient vajab oma tervisliku seisundi tõttu ka taastusravi, mida eestkostja N.K ütluste ja lepingu kohaselt hooldekodu ei paku ning Pärnu haigla ravidokumentide kohaselt peab J.A K jätkama ravimite võtmist, kulub kohtu hinnangul ravimite ja taastusravi eest veel 100 eurot kuus. Kokku on kannatanu suurenenud kulud, mida ei kata kohaliku omavalitsuse toetus ja töövõimetuspension 400 eurot, kuus, mis tuleb igakuiste maksetena süüdistatavalt välja mõista kohustusega tasuda see jooksva kuu eest ette iga kuu 10ndaks kuupäevaks kannatanu arvelduskontole. Kaitsja taotleb kannatanule ka mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on lugenud ka mittevaraliseks kahjuks isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses (RKTKo 3-2-1-1-01). Riigikohus on oma 13.10.2017 otsuses kriminaalasjas nr 1-16-5540 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele. Eelnevat arvesse võttes ning hinnates käesoleva kriminaalasja olemust, et: Olar Kivirähk ei tunnista oma tegu ega tunne absoluutselt kahetsust oma õigusvastase teo pärast; Olar Kivirähk on tekitanud kannatanule pöördumatu, st eluaegse tervisekahjustuse; Olar Kivirähk on võtnud teiselt inimeselt võimaluse elada täisväärtuslikku elu kuni tema elupäevade lõpuni, leiab kannatanu, et mõistlik mittevaralise kahju hüvitise suurus on 100 000 eurot. Nimetatud summad tuleks VÕS § 136 tulenevalt tasuda ositi, kuid igakuiselt, s.o 200 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Makse tuleks teostada hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama
üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist O.Kivirähk süü KarS § 118 lg 1p1,2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja kriminaalasjas on tõendatud Olar Kivirähk poolt J A Kle tervisekahjustuste tekitamine. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et tegemist oli õigusvastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel ning süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisega. Olar Kivirähk õigusvastase käitumise tulemusena on kannatanu J A K saanud tervisekahjustusi ning kehavigastusi, mis kestavad üle nelja kuu ja on toonud kaasa kannatanu püsiva töövõimetuse ja tema suutmatuse tulla toime igapäeva eluga. Kuna O.Kivirähk poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu ei ole kannatanu enam suuteline tulema iseseisvalt toime igapäeva eluga, on talle määratud eestkostja. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud VÕS § 1045 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus
veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /.../. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et O.Kivirähk süüline käitumine, tekitas kannatanul mittevaralise kahju ning Olar Kivrähk teo ja kannatanule tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Olar Kivirähk põhjustas oma süülise käitumisega J A Kle sellised tervisekahjustused, mis on muutnud kannatanu edasise normaalse elu võimatuks. Kannatanu ei tule iseiseisvalt toime oma igapäevase eluga, langenud on tema tema elukvaliteedi ja heaolu languse. Eesti Töötukassa 08.02.22 otsusega tuvastati J.A.Kl perioodiks 28.12.2021-27.12.2022 puuduv töövõime. Nimetatud asjaolu, kinnitab, et löökide tagajärjel saadud tervisekahjustused mõjutavad kannatanu elukorraldust veel pikemat aega ja ta ei ole võimeline tööl käima. OÜ Z hoolduslepingu nr xxx kohaselt on leping sõlmitud J.A Kle ööpäevaringseks hooldusteenuse osutamiseks. Ka eestkostja N.K ütlused kinnitavad, et isa ei ole suuteline ilma pideva kõrvalise hoolduseta iseiseivalt igapäeva eluga toime tulema. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud nii kannatanul löökide tagajärjel tervisekahjustuse tekkimist kui ka tervisekahjustuste negatiivset mõju senisele elukorraldusele. Asjaolu, et löökide tulemusel tekkinud tervisekahjustuste tõttu määrati kannatanule puuduv töövõime ja ta viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel, kinnitab, et kannatanule tekitati sellised pöördumatud tervisekahjustused, mille paranemise prognoosi ei ole või on vähetõenäoline, mistõttu tema tervislik seisund ei vasta enam keskmisele vanemale meesterahvale esitatavatele nõuetele. On ilmselge ja ka keskmisele inimesele arusaadav, et tervisliku seisundi tõttu puuduva töövõime tuvastamine ja ööpäevaringsel hooldusteenusel viibimine, tähendab ka üldist elukvaliteedi langust võrreldes selle perioodiga, kui kannatanul selliseid tervisekahjustusi ei esinenud. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et kannatanul on kehavigastustest ja tervisekahjust tulenevalt elukvaliteedi oluline langus, sest peatrauma tõttu on välistatud kannatanu iseseisev igapäeva toimetulek. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Samas peavad kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". 2020. aastal tegi Riigikohus „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 20182020“ kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi kohaselt on surmaga lõppenud juhtudel 2018-2020 väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis mediaanarvu järgi 5500 eurot, suurim hüvitis oli 50000 eurot, väiksem oli 5000 eurot ja keskmine 16833 eurot. Viimastel aastatel on tapmiskoosseisu järgi süüdimõistmisel kohtute välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise
määrad jäänud vahemikku 5 000 kuni 20 000 tuhat eurot ühe kannatanu kohta. Selle analüüsi kohaselt oli kõikide menetlusliikide lõikes tervisekahjustuste puhul suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5 214 eurot ja mediaan 3 000 eurot. Suurim hüvitis mõisteti välja üldmenetluse kriminaalasjas 118-7683, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu nõude ja mõistis süüdistatavalt 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks seoses süüdistatava tegevuse tagajärjel löögi saanud silmast nägemise täieliku kaotamise tõttu. Sarnaste asjaoludega olukorras on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-18-8374 mõistnud välja kohtu äranägemisel 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Kuulmislanguse korral on maakohus üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-11144 pidanud mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 1 500 eurot. Osalise halvatusega seoses on maakohus rahuldanud lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-3791 9 500 euro suuruse nõude osaliselt 3 500 euro ulatuses. Nägu oluliselt moonutavate vigastuste korral on maakohus lühimenetluse kriminaalasjas 1-19-465 mõistnud välja ka 23 000 suuruse hüvitise, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mõistliku hüvitise suuruse osas ja mõistis ise välja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju summa määramisel arvestab kohus lisaks senisele kohtupraktikale ka kannatanu J A Kle tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid, tegemist oli süüdistatava poolt teadlikult kannatanu intensiivse peksmisega (mitte ettevaatamatusest juhtunud õnnetusega), ning süüteo raskust, samuti süüdistatava majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et süüdistatava sihilikust tegevusest s.t intensiivset peksmisest tekitatud tervisekahjustuse puhul on samade tervisekahjustuste puhul põhjendatud suurema mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistmine kui ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuse puhul. Kannatanu puhul on tegemist keskeas meesterahvaga, kes peksmise hetkel oli 56 aastane ja kes oli võimeline teenima iseiseivalt elatist ja elama täisväärtuslikku elu. Eestkostja ütlustest nähtub, et kannatanul ei ole enam loogilist mõtlemist. Ajus on palju vigastusega kaotanud. Suudab töid teha ainult kõrvalolekul ja juhendamisel. Isa pigem ei tunne inimesi ära, on 30 aastat tagasi oma teadvuses. Tema mõistuses on laps väikene. Isa pigem ei saa aru, kus riigis ta on. 5 minutiga unustab ära, lühimälu puudub. Seega on tõendatud, et peksmise tagajärjel on välistatud kannatanu igapäevane iseseisev normaalne elu. Kohus leiab, et sellises olukorras peab kannatanule väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis olema oluliselt suurem võrreldes olukorraga, kus tervisekahjustuse mõju ajajooksul taandub ja isik suudab iseseisvalt eluga toime tulla. Kahju suuruse määramisel arvestab kohus ka Kivirähki ükskõikset suhtumist enda poolt kannatanule tekitatud vigastustesse ja ka fakti, et ta ei lasknud ka kõrvalistel isikutel abi kutsuda, mistõttu oli takistatud ka kannatanu õigeaegne arstiabi. Seni kohtupraktikas välja mõistetud summad on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Samad kahjuhüvitamise määrad on aluseks juba ca 15 aastat, kuid inimeste sissetulekud on selle aja jooksul märgatavalt suurenenud. Arvestades viimasel aastal olnud hüppelist inflatsiooni, elukalliduse tõusu ja vajadust ka kohtupraktikas ajaga kaasas käia, leiab kohus, et antud olukorras on J A Kle põhjendatud välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 75000 eurot. Süüdimõistetu puhul on tegemist keskealise meesterahvaga, kellel küll ei ole olnud püsivat sissetulekut, kuid kelle vanus ja tervislik seisund võimaldavad tal töötamist ja piisava sissetuleku hankimist kõigi tema vastu esitatud nõuete hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on Olar Kivirähkilt välja mõista kannatanu J A K kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 75000 eurot. Moraalse kahju iseloomu arvestades on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana ja kui kannatanu on soovi, võib ta pärast kohtuotsuse jõustumist leppida kokku tasumise osamaksete kaupa. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.2. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“ Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-21-132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05). TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 4.68 jätta riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 310,311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Olar Kivirähk KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 29.11.2021. Olar Kivirähk suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Olar Kivirähkilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 2535 eurot, kannatanu määratu kaitsja tasu 1672.80 ja ekspertiisikulu 1908 eurot riigituludesse. Kaitsja sõidukulud summas 4.68 eurot ja ekspertiisikulud summas 2109 eurot jätta riigi kanda. Kohustada Olar Kivirähki tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 645.90 eurot. Sundraha ja menetluskulud kogusummas 7750.80 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti
arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusena võib märkida „Olar Kivirähk, kriminaalasi 1-22-2603, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid: - CD/ DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde; - J.A.K dressipüksid, T-särk ja aluspesu (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada N Kle - voodilina, tekikott (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) - hävitada - M. N rannajalatsid, dressipüksid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas)tagastada M.N - O. Kivirähki jope, rannajalanõud, dressipüksid Adidas (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada O.Kivirähkile - proovid, puuteproovid (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada. Välja mõista Olar Kivirähkilt kannatanu J A K (xxxx Swedbank AS ) kasuks mittevaralise kahju hüvitiseks 75000 euro. Välja mõista Olar Kivirähkilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu J A K nõude 75000 eurot täitmiseni J A K kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 75000 eurot. Välja mõista Olar Kivirähkilt kannatanu J A K (xxx Swedbank AS ) kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest varalise kahju hüvitisena igakuine makse summas 400 eurot, mis tuleb kanda iga kuu kümnendaks kuupäevaks jooksva kuu eest ette. Välja mõista Olar Kivirähkilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest ja osamaksete sissenõutavaks muutumisest kuni kannatanu J A K nõuete täitmiseni J A K kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui võlgnetava nõude suurus. Ülejäänud osas jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 08.11.2022 Kohtunik Liina Pohlak
Rahvakohtunikud
Paavo Lepisto
Kätlin Kontor-Kirss
muudetud RKK 19.01.2023 otsusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.