Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-22-6427 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot, kokku 1149 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Kristjan Saart süüdistatakse KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et tema pangakontole laekus endise abikaasa A V kasuks 11.05.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-63924 T V välja mõistetud elatisraha ühise lapse ülalpidamiseks, mis täitemenetluse raames kanti alates 03.02.2012 Kristjan Saare arvelduskontole. Pärast 01.01.2015 lahkuminekut A V laekus Kristjan Saare kontole jätkuvalt A lapsele 2 mõeldud elatisraha. 16.11.2016 saatis Kristjan Saar kohtutäiturile e-kirja A V nimel, seda A. V teadmata ja nõusolekuta tema elatisraha edaspidiseks kandmiseks Kristjan Saare uuele arvelduskontole. Sellega lõi Kristjan Saar kohtutäiturile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning kohtutäitur kandiski alates 05.12.2016 elatisraha Kristjan Saare uuele arveldusarvele. Seega ajavahemikul 05.12.2016 – 02.04.2020 on Kristjan Saar kohtutäiturit eksitusse viies saanud endale A V mõeldud elatisraha kogusummas 10234,93 eurot. Seega Kristjan Saar pani oma tahtliku tegevusega toime teisele isikule varalise kahju tekitamise teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

1-22-6427 Süüdistatava Kristjan Saar, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Kristjan Saarele mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kristjan Saar ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 981 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 168 eurot, s.o kokku 1149 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Kristjan Saarel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 95,75 eurot. Uue kokkuleppe sõlmimisega tekkinud kaitsjatasu summas 92,40 eurot, jätta riigi kanda, kuivõrd see kulu ei ole tekkinud süüdistatava tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kristjan Saar KarS § 209 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud ja tsiviilhagi vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.