Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-20-9456/165
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Kuulutamise aeg: 24.10.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 27 335

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-20-9456/144Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.12.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

MELS GRUPP OÜ11981716

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2022, Tartu

Kriminaalasja number

1-20-9456

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Levan Jefremovi süüdistuses KarS § 316 lg 1, § 263 lg 1 p 1, § 212 lg 1 järgi; MELS GRUPP OÜ süüdistuses KarS § 316 lg 2, § 212 lg 2 järgi üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

23. mai 2022

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Levan Jefremov ning tema ja OÜ MELS GRUPP kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi, ringkonnaprokurör Aro Siinma

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. detsembri 2021 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Levan Jefremov ja tema ning OÜ MELS GRUPP kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi

Prokurör

ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

Süüdistatavad

Levan Jefremov (isikukood: 38011062717) asukoht: Tartu Vangla, kriminaalkorras karistatud OÜ MELS GRUPP (registrikood 11981716; seaduslik esindaja Levan Jefremov)

Kaitsja

asukoht: Raatuse 83-1, Tartu, kriminaalkorras karistamata vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. detsembri 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod

1.Levan Jefremovile on esitatud süüdistus KarS § 316 lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le KarS § 316 lg 2 järgi selles, et L. Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme L. Jefremovi tegevuse läbi kõrvaldas enda poolt kaasatud isikute tegevuse kaudu, kellele pole käesolevas asjas kahtlustust esitatud, tõendi, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu ja muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, mis seisnes alljärgnevas: 06.09.2019 teisaldati Tartust Tähe tn 118 asuvast remonditöökojast Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on L. Jefremov, kuuluv sõiduk Range Rover, registrimärgiga XXX , kuna sõiduki Eestis registreerimiseks antud andmed ning Land Roveri andmebaasist leiduvad andmed ei läinud kokku ning sõidukil esines manipulatsiooni kahtlus. Kirjeldatud asjaolude täpsemaks tuvastamiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 344 lg 1 tunnustel. 20.09.2019 sõitis L. Jefremov Läti Vabariiki, kus palkas 5000 euro eest eeluurimisel tuvastamata isikud süütama Lõuna prefektuuri aiaga piiratud hoovis sõiduki Range Rover, registrimärgiga XXX . L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli hävitada kolmandate isikute vahendusel Mels Grupp OÜle kuuluv sõiduk, et ei oleks võimalik tuvastada sõiduki kerel võltsitud VIN-koode ning kuna uus kriminaalmenetlus võinuks tuua kaasa talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise, mille kandmiselt ta oli tingimusi vabastatud (Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-176063, mille kohaselt jäi 3 aastat vangistust L. Jefremovi suhtes KarS § 74 alusel kohaldamata 3-aastase katseaajaga, mis kehtis kuni 27.08.2020). Tagamaks endale sõiduki süütamise ajaks alibi, läks L. Jefremov 22.09.2019 Venemaale, kust naasis 30.09.2019 Läti Vabariiki ja 01.10.2019 Eestisse. 25.09.2019 kella 20.41 ajal saabusid varastatud dokumendi abil renditud sõidukiga Fiat, registrimärgiga XXX , Läti Vabariigist Valga kaudu Eestisse L. Jefermovi poolt palgatud ja tema huvides tegutsevad kaks isikut, kellele ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud. 26.09.2019 kell 01.10 paiku süütasid nimetatud isikud Tartus Riia 132 asuva Lõuna prefektuuri aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki Range Rover, registrimärgiga XXX , ja lahkusid kohe Eestist. Tulekahju tagajärjel hävis Range Rover, registrimärgiga XXX . Lisaks sai kuuma- ja veekahjustusi Range Roveri kõrval olnud R.U. ile kuuluv mootorsaan Polaris Touring väärtusega 3000 eurot, mis muutus sõidukõlbmatuks ning välja tuli vahetada ka parklat ümbritsevad Riia 130 ja 132 OÜ-le kuuluvad kuumakahjustusi saanud aiapaneelid ja kinnituspoldid ning klambrid, mille kahju oli kokku 480,20 eurot.

9.6.Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka videosalvestis, mis annab objektiivse ülevaate 17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7 Vita ilusalongi juures toimunust. Nimelt V.B. salvestas salongi ees täinaval toimuvat oma mobiiltelefoniga. Videosalvestiselt ja selle alusel koostatud vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas järgnev. Ilusalongi välisukse juurde astub meesterahvas, kes vastab oma välimuselt L. Jefremovile. L. Jefremovi kehakeelest ja video taustal kostuvast kõnest saab järeldada, et mees on vihane. Samuti on kuulda, kuidas L. Jefremov tahab, et ukse peal olev naine, kes välimuse järgi on tuvastatav kui V.M. , tema ees vabandaks. L. Jefremovi kõnest käib sealjuures läbi ka ebatsensuurne solvav väljend V.M. suunas. L. Jefremov ja V.M. lähevad välja, kõnnivad sõidutee suunas ja jäävad selle ääres, näod vastakuti, üksteise lähedusse seisma. Seejuures seisab L. Jefremov V.M. le nii lähedale, samas ka justkui kummardudes tema kohale, et tema peas oleva mütsi nokk on vastu V.M. nägu. Mõlema kehakeelest on tajuda ärritust. Mõne sekundilise suhtluse järel lööb V.M. L. Jefremovi suunas nii, et mehe müts lendab maha. Selle peale teeb L. Jefremov oma parema käega löömisliigutuse V.M. suunas, kuid ei löö, vaid pöördub ja läheb võtab maast oma mütsi. Seejärel tuleb ta V.M. juurde tagasi ning teeb enda parema käega äkilise jõulise liigutuse naise näo suunas, mille tagajärjel paiskub V.M. pea taha kuklasse ja naine ise teeb järsu sammu tahapoole L. Jefremovist eemale. L. Jefremov paneb mütsi pähe tagasi ja hakkab naist oma parema käe nimetissõrmega vastu nägu toksama, tehes seda korduvalt. V.M. astub selg ees sammu või kaks tagasi, kuid pärast järjekordset L. Jefremovi poolt näpuga toksamist, lööb ta lahtise parema käega vastu L. Jefremovi vasakut näopoolt. Selle peale võtab L. Jefremov V.M. l parema käega kuklast kinni ja heidab ta äkilise jõulise liigutusega vastu maad. V.M. kukub külili (parem pool all) vastu asfalti. Pärast seda tõuseb V.M. koheselt püsti, tõmbab vasaku käega läbi oma juuste, mille järel on tema käes näha juuksesalku. Selle peale astub V.M. paar

10.3.Alustatud kriminaalmenetluse raames määrati 27.09.2019 liiklustrassoloogia ekspertiisi läbiviimine. Ajaks, kui ekspert sõidukit üle vaatama asus (s.o 04.10.2019), oli Land Rover juba põlenud. Ekspertiisiakti nr 19E-LT0078, Vene Föderatsiooni ametivõimudelt saadud informatsiooni, ekspertiisiakti nr 20E-DM0019, Leedu Vabariigi ametivõimudelt saadud informatsiooni, Gibraltari ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on veenvalt tõendatud, et Tähe 118, Tartu linnas asuvasse remonditöökotta viidud ja hiljem politseiparklasse toimetatud Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, ei ole selliste andmetega sõiduk, millena on püütud seda registrisse kantud andmete järgi näidata – sõidukil on tehasetähis peale kantud tehaseväliselt, sõiduki registreerimiseks Maanteeametis on esitatud võltsitud Austria registreerimistunnistus. Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, on kasutusel hoopis Leedu Vabariigis. Kaitsja on leidnud, et eelviidatud Leedu ja Gibraltari ametivõimudelt saadud informatsiooni edastus ei ole käsitletavad lubatavate tõenditena, kuna kohtule ei ole esitatud originaalvastuseid, mis välisriikidest on saabunud. Kohus kaitsja vastuväiteid põhjendatuks ei pidanud, kuna vastavasisulist taotlust originaalvastuse väljanõudmiseks või infoedastuse koostanud isikute väljakutsumiseks kohtule ei esitatud. Sealhulgas ei ole seda pidanud vajalikuks ka kaitsja ise. Sealjuures ei ole esitatud väiteid, et kohtule esitatud kirjades olev informatsioon oleks ebaõige või ebaadekvaatne. Ka 07.01.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtteid) järelduvalt on fikseeritud sama registreerimisnumbriga, kuid välimuselt erinevat Land Rover Range Roverit. Kusjuures teine sama registreerimismärki kandev Land Rover on liikunud 2019 valdavalt Leedu, Läti ja Venemaa vahel. Politseiparklas põlenud Land Rover Range Roveri tegelik VIN-kood on XXXXXX, milline sõiduk on Vene Föderatsioonis politsei poolt tagaotsitav alates juulist 2018. Seega on tegemist Venemaalt varastatud sõidukiga, mis on ebaseadusliku päritolu varjamiseks varustatud ebaõigete tehasetähistega.

10.6.Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad asjaolu, et süütajateks olid kaks isikut, kes kasutasid Läti Vabariigist renditud sõidukit Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX (andmed nähtuvad EUCARIS andmebaasi väljatrükist). Samuti järeldub tõenditest, et nimetatud sõiduk saabus Eestisse Valga kaudu 25.09.2019 kella 20.41 ajal ja lahkus Eestist pärast süütamist. Nimetatud asjaolu kinnitavad ennekõike asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõendi täiendav vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud erinevaid turvakaamerate salvestisi ning nende põhjal märgitud sõiduki ja isikute liikumine Maa-ameti kaardi väljatrükkidel. Maakohtu hinnangul on usutav, et välja toodud turvakaamerate salvestistel on tegemist sama sõidukiga, s.o Fiat Punto, ning seda ennekõike arvestades sõiduki poolt läbitud vahemaid ja aega, aga ka erinevate turvakaamerate salvestistelt tajutavat sõiduki välimust ja eritunnuseid (nt registreerimismärk, värvus, tagumiste tulede paiknemine alumise akna joonega samal kõrgusel). Järelduste tegemisel lähtus maakohus ka vahetult turvakaamerate salvestiste vaatlemisel tajutust (mida vaadeldi ka vahetult kohtuistungil), mitte üksnes vaatlusprotokollides toodud fotodest. Eelnimetatud tõendikogumist järeldub veenvalt, et 25.09.2019 kell 20.44.01 Valga linnas EestiLäti riigipiiri ületanud sõiduk Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , liigub Tartu linnas Riia maanteel Tartu politseijaoskonna lähistel 26.09.2019 kell 00.58.28. Sõiduk liigub suunaga Riia ringristmiku poole. Riia tn liikuva sõiduki näol on tegemist sama sõidukiga, kuna salvestiselt on selgelt nähtav nii sõiduki välimus kui ka registreerimismärk. Seega ei nõustunud maakohus kaitsja seisukohaga, justkui ei ole aru saada, kas Tartus Riia tänaval liikuva sõiduki puhul on tegemist ikkagi sõidukiga XXX . Eelviidatud vaatlusprotokollidest nähtub, et 26.09.2019 kell 01.00.27 (s.o kõigest paar minutit hiljem) möödub punast värvi sõiduk (mille tagumiste tulede alumine osa on ukse klaasi alumise osaga samal joonel) Tartu Aardla tn 99 asuvast autoteenindusest ja Tevo Ehituskaup kaupluse lähistelt (asukohaga Riia 140, Tartu). Turvakaamera salvestistelt nähtub, et sõiduk pargib Riia 136A, Tartus asuva MV Spordiklubi ette parklasse. Sõidukist väljub kell 01.07.23 vähemalt üks isik ja kell 01.07.49 suunduvad kaks isikut MV Spordiklubi hoone sissepääsu poole. Sisehoovis liiguvad kaks isikut Tartu politseijaoskonna parkla poole, möödudes Tools 24 kauplusest. 23.11.2020 vaatlusprotokolli kohaselt süttib 26.09.2019 kell 01.10.20 politseiparklas Land Rover, s.o 3 minutit hiljem, kui kahte isikut on nähtud liikumas politseijaoskonna parkla poole. 08.12.2020 asitõendi täiendavast vaatlusprotokollist järelduvalt on 26.09.2019 kell 01.13.06 sõiduk liikunud Riia mnt ringristmiku poole, s.o 3 minutit pärast seda, kui Land Rover põleb suure leegiga ja ringristmikult Valga linna poole viivale maanteele. 26.09.2019 kell 01.53.32 ületab Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , taaskord Eesti-Läti riigipiiri Valgas. Eeltoodust järeldub, et sõiduk Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , on viibinud Eestis lühikest aega ja tõenäoliselt üksnes politseiparklas asuva sõiduki Land Rover süütamisega seoses. Mõnda aega enne süütamist on sõiduk Eestisse saabunud ja vahetult pärast süütamist on sõiduk Eestist lahkunud.

10.9.Maakohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt, et politseiparklas olnud sõiduki süütamise tellis L. Jefremov isikutelt, keda ei ole senini õnnestunud kindlaks teha. Maakohus leidis, et kaitsja esitatud kõiki küsimusi ei olnud võimalik anonüümselt tunnistajalt küsida, kuna tunnistaja suhtes rakendati 14.05.2020 määrusega kriminaalasjas 1-20-3110 anonüümsust ja talle anti leppenimeks U. , pidi tunnistaja anonüümsus olema tagatud ka tema ülekuulamise käigus kohtumenetluses. Seega tuli kohtunikul jätta küsimata kõik küsimused, millele antavate vastuste alusel oleks võimalik kindlaks teha anonüümse tunnistaja isikut. Lisaks ei ole põhjust küsida üheltki tunnistajalt (sh anonüümselt tunnistajalt) asjakohatuid küsimusi. Leppenimega tunnistaja U. e ütluste kohaselt tellis sõiduki süütamise L. Jefremov ja sellega olid ka seotud J.B. ja M.S. Äratundmiseks esitamise protokolli järgi on U. fotodelt ära tundnud M.S. e ja J.B. i. Seda on kinnitanud tunnistaja ka maakohtus antud ütlustes. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohtadega, et kuivõrd tunnistaja on kirjeldanud kohtus antud ütlustes isikuid teistmoodi, on ütlused ebausaldusväärsed. Äratundmiseks esitamise toiming viiakse läbi fotode alusel, kust nähtuvad isikute näod. Kohtunik on kaitsja soovil palunud kohtus U. el kirjeldada J.B. ja M.S. välimust, sh hinnata seda, kui vanad võiksid isikud olla. Seega on igati õigustatud see, et tunnistaja kirjeldab isikute välimust üldiselt (kasv, kaal, juuste värv, vanus, kehaehitus jne) ja sealjuures mitte keskendudes näo piirkonnale. Kaitsja ei soovinud, et kohtunik paluks tunnistajal kirjeldada isikute nägusid või kirjeldada tunnuseid, mille alusel U. kohtueelses menetluses isikud ära tundis. Samuti ei ole võimalik pidada U. e ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et äratundmiseks esitamise protokollis olevalt fotolt ja digitaalse isikutunnistuse taotlusel olevalt fotolt nähtub, et J.B. on tumedamate juustega, aga tunnistaja sõnul on tal heledad juuksed. Tegemist on samade fotodega, mille puhul ei ole teada nende tegemise aega. Samuti ei ole teada, millega võrdluses on U. leidnud, et J.B. i juuksed on heledad. Kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad, et U. e ütlused selle kohta, et M.S. ja J.B. on L. Jefremovi äripartnerid Lätist ning nad olnud seotud sõiduki süütamisega, on usaldusväärsed. Seda põhjusel, et nimetatud asjaolusid kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid ja need on tõendeid kogumis hinnates ka eluliselt usutavad.

10.18.Maakohtu hinnangul viitavad ka kindlustuslepingu sõlmimisega seotud asjaolud (ennekõike kindlustuslepingu sõlmimise aeg ja liik) sellele, et L. Jefremov oli kursis ja teadlik sõiduki süütamisest, st ise tellis selle. Kriminaalasjas koostatud õiendi kohaselt ei olnud sõiduki suhtes sõlmitud kohustuslikku liikluskindlustuse poliisi, seega maanteeameti andmetel ei olnud sõiduk liiklusesse lubatud. 09.07.2020 koostatud vaatlusprotokollist (kus on vaadeldud L. Jefremovi ja erinevate kindlustusandjate töötajate vahelisi telefonikõnesid ning L. Jefremovi poolt saadetud e-kirja) järelduvalt on L. Jefremovi eesmärgiks olnud sõlmida kindlustusleping võimalikult odavalt. Kohustuslik liikluskindlustus on sõidukile olnud kallis, kuna sõiduk on osalenud avariis kevadel 2019. Selleks, et saada kindlustust odavama hinnaga, ei ole L. Jefremov soovinud ärandamise vastu kindlustuskaitset, kuna ta on ka kindel, et tema sõidukeid ei ärandata. Kaskokindlustus on Land Rover Range Roverile sõlmitud 18.09.2019, s.o mõned päevad enne sõiduki süütamist ja L. Jefremovi Eestist lahkumist. Kui L. Jefremovi eesmärgiks oleks olnud sõlmida sõidukile kindlustus tõepoolest eesmärgiga tagada, et politseiparklas sõidukiga midagi ei juhtuks, pidanuks L. Jefremov sõlmima kindlustuslepingu juba oluliselt varem. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et informatsioon selle kohta, et sõiduk on teisaldatud politseiparklasse jõudis L. Jefremovini juba 06.09.2019. Eesti numbrimärgid sai L. Jefremov sõidukile 04.09.2019, kui sõiduk Maanteeametis registreeriti. Seega oleks saanud L. Jefremov sõidukile kindlustuslepingut sõlmida vähemasti alates 04.09.2019, kuid mingil põhjusel tegi ta seda alles 18.09.2019. L. Jefremovi enda ütlustest nähtuvalt tegi ta erinevatesse kindlustusfirmadesse päringud kindlustuste kohta juba mitu nädalat tagasi. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et siis jõuti lepingu sõlmimiseni kindlustusettevõtete tegevuse tõttu alles 18.09.2019. Samas jääb arusaamatuks, mil viisil pidanuks 12 päeva hiljem sõlmitud kindlustusleping kaitsema sõidukit võimalike politsei poolsete kuritarvituste eest. Esiteks puudus Levan Jefremovil ülevaade, millises seisukorras oli sõiduk kindlustuslepingut sõlmides. Teiseks ei kohaldu kindlustusleping tagasiulatuvalt kahjustustele, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist. Seega poleks kindlustusleping täitnud L. Jefremovi eesmärki. Kohtule on esitatud mitmeid teisi If P&C Insurance AS-iga sõlmitud kaskokindlustuse poliise, mis siiski erinevad kindlustuslepingust, mis Mels Grupp OÜ on sõlminud Land Rover Range Roveri suhtes. Nimelt nähtub, et Land Rover kindlustuspoliisis on sõidukil kindlustuskaitse varguse ja röövimise vastu olemas. Eelnevast järeldas maakohus, et kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiks oli sõiduki põlemise tulemusena rahalise kasu saamine. Seda, et sõiduki hävimise tulemusena soovib L. Jefremov saada kindlustushüvitist, kinnitavad ka J.B. i ja tunnistaja U. e ütlused, aga ka asjaolu, et L. Jefremov on pöördunud kahjuteatega kindlustuse poole.

ei ühti jälitustoimingu protokollis 2 kajastatud telefonikõne sisuga L. Jefremovi ja tundmatu isiku vahel, milles räägitakse, kuidas valmistatavad kleebised peaksid olema „maksimaalselt originaalilähedased“ ja on vaja teha nii, et „peale kleepides jääks nii, et poleks näha olnud, et selle all oli veel midagi kleebitud“. Samas on leitud kleebistel märgitud sõiduk ja VIN-koodi number, mis on olnud juba varasemalt politsei poolt kontrollitud ning manipulatsioonitunnuseid ekspertiisiakti nr 20E-LT0020 kohaselt ei tuvastatud, sõiduk on registeeritud, kuid on viitavad tõendid sellele, et ettevalmistavaid tegevusi on L. Jefremov teinud ja selleks vajalikke esemeid on L. Jefremovi valdusest leitud. Lisaks on L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX , läbiotsimisel leitud ja ära võetud OBD- seade, kiibid, BMW logoga võtmed ja sõiduki võti. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja raames teostatud ka sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX , suhtes ekspertiis, kuna Maanteeametile esitatud dokumentide järgi on sõiduk pärit Itaaliast, kuid registreerimisandmete kohaselt on sõiduki kohta andmed üksnes Saksamaal. Ekspertiisiakti nr 20E-LT0054 kohaselt ei tuvastatud aga eelnimetatud sõidukil tehasetähise muutmisele viitavaid tunnuseid ega remonditunnuseid, samuti ei esinenud võltsimistunnuseid sõiduauto mootoril. Kuigi tegemist on tõepoolest seadusliku seadmega, on oluline, et seadeldis võimaldab programmeerida sõidukite võtmeid ka ebaseaduslikel eesmärkidel. Seda, et L. Jefremov plaanis seadet ise ka reaalsete võtmete valmistamiseks kasutada, kinnitavad tema ütlused. Samuti on tähelepanuväärne, et L. Jefremov on varasemalt süüdi tunnistatud sõidukite vargustes, sõidukiga seotud kelmuses ja sõiduki müügilepingu võltsimises (Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-6063). Maakohtu hinnangul kinnitavad kaudsed tõendid ka seda, et L. Jefremov on seotud pettuslike tegudega ja sõidukitega, mille puhul on alust kahtlustada, et tegemist on ebaseaduslikel eesmärkidel kasutatavate sõidukitega. 04.11.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremovi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonist leitud fotofailid kohtumäärusest, mida reaalselt ei eksisteeri. L. Jefremovi ütluste kohaselt saadeti talle see kohtumäärus anonüümse kirjana tema elukoha aadressile. Ta tegi dokumendist fotod, kuna politsei võttis temalt selle auto ära 2 kuud tagasi ja ta viskas originaaldokumendi ära. L. Jefremovi hinnangul oli tegemist provokatsiooniga tema vastu. Maakohtu hinnangul ei ole L. Jefremovi ütlused selles osas eluliselt usutavad. Kuigi L. Jefremov on leidnud, et tegemist on provokatsiooniga tema vastu, ei ole ta kohtus ütlusi andes suutnud selgitada, mis täpsemalt selles kohtumääruses tema jaoks provokatiivset oli. Ei ole usutav, et L. Jefremov võttis saadud kohtumäärust sedavõrd tõsiselt ja isiklikult, et hakkas kohtumäärust hävitama ning omal algatusel nn uurimist läbi viima. Selle asemel, et pöörduda õiguskaitseasutuste poole, sh väidetava kohtumääruse teinud kohtu poole, või advokaadi poole rääkis L. Jefremov enda sõnul sellest olukorrast kõikidele oma tuttavatele ja läks Lätti asja uurima. Selline L. Jefremovi tegevus on täiesti arusaamatu. Samuti on L. Jefremov andnud erinevaid selgitusi selle kohta, kuidas on kohtumäärus tema mobiiltelefoni saanud.

18.2.L. Jefremovi kaitsja on kohtule esitanud taotlused seega õigeaegselt, kuid taotlused alusetu kinnipidamise, alusetult seatud suhtluspiirangute ning väidetava sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna L. Jefremovi suhtes tuleb teha süüdimõistev otsus, ei esine SKHS § 5 lg 1 p-s 1 ja 2 toodud aluseid vahistamise ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. L. Jefremov on käesolevas kriminaalmenetluses kinni peetud ja vahistatud kooskõlas KrMS § 217 ja § 130-1311. Lisaks on kohus järginud KrMS § 275 lg 2 ning kontrollinud omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul L. Jefremovi vahistuse põhjendatust. Samuti puudub ka SKHS § 5 lg 4 toodud kahju hüvitamise alus, kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus L. Jefremovile karistuse, mis ületab tema senist vahi all viibitud aega oluliselt. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et L. Jefremovi suhtes kohaldatud lisapiirangutest tingituna või selle tõttu oleks samuti esinenud SKHS § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise alus – menetleja poolt menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitamine. Lisapiiranguid on kohaldatud seaduses sätestatut järgides, põhjendatust on kontrollinud nii maa- kui ka ringkonnakohus ning maakohus tühistas L. Jefremovile kohaldatud lisapiirangud viivitamatult, kui olid üle kuulatud kõik isikulised tõendiallikad ja oli ära langenud vajadus lisapiirangute edasise rakendamise järele. Kriminaalasja materjalid kaitsja kõnede pealtkuulamist ei kinnita. Seega ei saa selles osas mingil juhul esineda SKHS § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise alust. Kriminaalasjas esitatud jälitusprotokolli kohaselt on salaja pealt kuulatud ja salvestatud üksnes L. Jefremovi kambris toimuvat, mitte L. Jefremovi telefonivestlusi kaitsjaga. Oluline on, et teostatud jälitustoimingu käigus on pealt kuulatud ja salvestatud üksnes L. Jefremovi poolt räägitut – seda, mida rääkis kaitsja, pealt ei kuulatud ega salvestatud.

- nõuda välja jälitustoimik ja kontrollida jälitusloa taotluste JT4191/2020, JT4045/2020 ja jälitusloa pikendamise taotluse nr JT4440/2020 põhjendusi ja nende alusel välja antud Tartu Maakohtu määruste nr KM9662/2020, KM9295/2020 ja KM10239/2020 põhjendatust ja seaduslikkust; - kontrollida 26.09.2019 ja 15.06.2020 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri välja antud sideettevõtjalt andmete nõudmise lubade põhjendatust ja seaduslikkust; - arvestada kohtuotsuse tegemisel kannatanu V.M. , tunnistajate T.J. , J.B. i, A.S. , A.K. i, D.B. i ja süüdistatav L. Jefremovi kohtus antud ütlustega täies ulatuses; - jätta tõendikogumist välja CD plaat, millel on videosalvestis 17.06.2020 Tallinnas Rävala pst 7 V.M. ja L. Jefremovi vahel juhtunust ning selle kohta koostatud 17.06.2020 vaatlusprotokoll; - jätta tõendikogumist välja 17.06.2020 häirekeskusse tehtud kõned ja nende kohta koostatud 23.06.2020 vaatlusprotokoll; - jätta tõendikogumist välja DVD plaat 03.03.2020 vaatlusprotokolli juurde, millel on Valga politseijaoskonna turvakaamera salvestis 22.02.2020 ajavahemikul kell 14-16; - jätta tõendikogumist välja CD plaat ekspertiisiakti nr 20E-IA0008 juurde; - jätta tõendikogumist välja õiend väidetavalt Leedu Vabariigi ametivõimudelt saadud info kohta ning Gibraltari ametivõimudelt saadud info kohta; - tühistada maakohtu otsus L. Jefremovi süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 1, § 316 lg 1 ja § 212 lg 1 ning Mels Grupp OÜ süüditunnistamises KarS § 316 lg 2 ja § 212 lg 2 alusel, samuti menetluskulude süüdistatavate kanda jätmises; - mõista L. Jefremov ja Mels Grupp OÜ neile esitatud süüdistustes õigeks ja jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning samuti rahuldada kaitsja taotlus L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus ja mõista L. Jefremov õigeks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning L. Jefremov ja Mels Grupp OÜ õigeks neile esitatud süüdistuses KarS § 316 lg 1 ja 2 järgi ning kvalifitseerida L. Jefremovile esitatud süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi ümber KarS § 212 lg 1- Kars § 26 lg 1 järgi ning Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 212 lg 2 järgi kvalifitseerida ümber KarS § 212 lg 2- KarS § 26 lg 1 järgi või kergendada oluliselt L. Jefremovile ja Mels Grupp OÜ-le mõistetud karistusi. Olenemata kohtuotsuse resolutsioonist süüdistuse osas, tagastada L. Jefremovile tema elukohas XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud piip ja grinder ning kolm sõiduki Porshe Ag XXXXXX kleepsu ning OÜ-le Mels Grupp Land Rover Range Rover registreerimismärgiga XXX , mis asub politseiparklas. Juhul, kui apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu rikkumisi võimalik kõrvaldada, siis saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

19.2.Jälituslubade andmine ja nende alusel tõendite kogumine ei ole andnud selles menetluses sellist teavet, mille alusel saaks L. Jefremovit süüdi mõista süüdistusaktis märgitud süütegudes. Kaitsja arvates ei pruugi aga loataotlustes märgitud põhjendused antud asjas olla piisavad, kuna viidatud on V.M. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamise protokollile, kus isik on andnud selles ütlusi hoopis kolmanda isiku kohta ja kahtlustuse kohta, mida L. Jefremovile esitatud pole (KarS § 183 lg 1). Lisaks puudutab V.M. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel räägitu üldse 2019 aprillikuud, kuid jälitusluba V.M. ütlustest tulenenud info alusel, küsiti kohtult alles 12.02.2020 ehk ca 9 kuu pärast väidetavat kuriteosündmust. Kohtul palutakse kontrollida, kas on menetlust süüdistatava suhtes alustatud. KarS § 183, § 184 või siis edaspidi sinnajuurde ka rahapesukuriteo kahtlusele viited on olnud vajalikud üksnes seetõttu, et kindlustuskelmuse uurimine oli ummikuse jooksnud ning jälitustoiminguid oli vaja uute niidiotsade jaoks. Ehkki jälitusluba on taotletud vaid L. Jefremovi varjatud jälgimiseks, on loataotlustes (nt 12.02.2020 nr JT3924/2020) lk 3 põhjendatud selle vajalikkust „kahtlustatavate“ osas. Kuivõrd kahtlustatavaid oli üks, mitte mitu, siis on selline põhjendus 12.02.2020 ebaõige. Kaitsja hinnangul mitte ühtegi süüdistusaktis etteheidetud kuritegu ei ole pandud toime jälituslubade taotluste väljaandmise aja vahetus läheduses ning järjestikku loataotluste ja nende alusel väljaantud jälituslubadega alusel kogutud tõenditest ei ole ühelgi juhul saadud infot L. Jefremovi sedavõrd olulise seadust rikkuva käitumise kohta, mis andnuks aluse sedavõrd pika jälitustegevuse teostamiseks. Kaastööteated, on jälituslubades märgituna pigem kontrollimatud ja jälituslubade küsimisel tõendite kogumiseks on tegemist olnud pigem nn õngitsemisega, mis hälbib seaduses sätestatud jälitustegevuse eesmärgist. On täiesti arusaamatu, millise tõendi alusel sai kohus jälituslubasid väljastades olla veendumusel, et uuritakse nn peitkuritegusid, mille puhul saab rääkida kuriteo kõrgest organiseeritusastmest, konspiratiivsusest, variisikute kasutamisest, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate puudumisest Maakohus tugineb oma väidetes ex post järeldustele. Kui uskuda anonüümse tunnistaja ülekuulamise kuupäeva, siis seisuga 08.04.2020 ei saanud isegi anonüümse tunnistaja U. ütlusi olemas olla. Oluline on, et jälituslubade andmise ajaks ja ka hilisemal ajal ei olnud uurimisorgan rahapesukahtlusega seotud kriminaalmenetlust alustanudki ning ka see seab antud jälitusload ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkuse kahtluse alla. Ka Ford Kuga osas välja toodud kahtlustus jäi tagajärjetuks.

21.8.Juhul, kui 17.06.2020 videosalvestis koos vaatlusprotokolliga ning 17.06.2020 kõne häirekeskusele koos 23.06.2020 vaatlusprotokolliga välja arvata, jäävad tõenditeks kannatanu, tunnistajate V.B. ja N.J. d ning süüdistatava ütlused ning kaitsja poolt esitatud tõendid (instagrammi vestlus, kus kannatanu solvab Levani). Maakohus ei tohtinud vastupidiselt kannatanu ütlustele temale omistada füüsilist valu ja sisemisi tundmusi nagu kohtuotsuses kirjapandud on. Kolmandate isikute tajumine sündmusest on olnud pigem selline, et V.B. teadis algusest peale, et tegemist on kannatanu provokatsiooniga ning V.J. ei ole üldse sündmusi pealt näinud. Ähvardust antud juhul väidetud ei ole ja vägivallategu ei ole tõendatud. Kaitsja leiab, et L. Jefremov tuleb talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista, sest ka juhul kui saaks rääkida mingist rikkumisest, siis on tegemist KorS § 54 ja § 55 lg 1 p 1 (st isegi mitte p 2) rikkumisega, mis tähendab, et toime on pandud Kar § 212 sätestatud väärtegu. Lisaks oli kannatanu selleks isikuks, kes alustas avalikus kohas L. Jefremovi verbaalset ja füüsilist ründamist. Kannatanu provotseerimine, solvamine ja löömine viis füüsilise kontaktini ka L. Jefremovi poolt, kuivõrd kannatanu tekitas oma nn kõrvakiiluga L. Jefremovile valu. V.M. provokatsioon ja füüsiline rünne lõpetati alles siis, kui L. Jefremov V.M. maha istuma surus. Isegi kui ründele reageerimine moel, mida tegi L. Jefremov oleks käsitletav vägivallana, siis on tõendatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine ehk kas KarS § 28 lg 1 ja 3 või § 29 sätestatud süüd välistavate asjaolude olemasolu, s.o L. Jefremovi parema näopoole operatsioon 2019 suvel ja ka sügisel. Seega pani vägivallateo toime kannatanu ning tõendatud on ka kannatanu provotseeriv käitumine. See välistab L. Jefremovi kaudse tahtluse. Kui kohus leiab siiski, et L. Jefremov on süüdi, siis palub kaitsja arvestada süüdistatava kahetsusega, et ta üldse sellise solvamise intsidendiga sinna ilusalongi juurde läks.

ära hinnanud samasse suurusjärku. Juhul kui L. Jefremov teadnuks, et tegemist on varastatud või selle osadest kokku ehitatud sõidukiga, siis ilmselgelt ei oleks ta sellist hinda tasuma soostunud, sest oli tegev sõidukite ostu- ja müügiga ning sel põhjusel ilmselt teadlik ka sarnaste sõidukite väärtusest ja turuhindadest. Teiseks, juhul kui tegemist olnuks kohe teadaolevalt manipuleeritud andmetega sõidukiga, olnuks L. Jefremovi kui kriminaalhooldusel viibiva isiku poolt eriliselt rumal selline sõiduk endaga seotud äriühingu nimele osta ja vormistada selleks, et teda siis kasutama hakata, sest Leedu registreerimisnumbritega sõiduki kasutamisel Eesti Vabariigis takistusi ei ole. Tõendatud ei ole, et L. Jefremov oleks soovinud seda sõidukit müüa (näiteks pannud üles müügikuulutused vms), ehk milline tegevus oleks olnud üks võimalik näide sellest, et L. Jefremov oli manipuleeritud sõiduki vahelüliks ja/või soovis selle müügist saada ebaseaduslikku tulu. Lisaks et ekspertiisiakti nr 20E-DM0019 arvamuses on viidatud kriminaalmenetluse nr 19250100002 raames kogutud tõendile ehk ümbrikule nimega M.S. , mille sees oli Austria Vabariigi võltsitud registreerimistunnistus (mitte aga registreerimistunnistused), ei saa tõendada seda, et L. Jefremov oli sõiduki Range Rover manipulatsiooniga seotud või sellest teadlik, sh et ta teadis või pidi teadma selle taga olnud isikute tegevusest mis puudutas seda konkreetset sõidukit. Ka ei kinnitanud seda L. Jefremovi tutvus E.I. ga. Kuna ka A.S. ei ole kohtus kinnitanud, et oli teadlik manipulatsioonist ja muud tunnistajad seda ka väitnud pole, siis puuduvad tõendid tõendamaks L. Jerfemovi teadlikkusest vastava(te)st asjaolu(de)st. Kaitsja arvates on maakohtu järeldus sellest, et kui L. Jefremov kasutas sõidukit juba enne tema soetamist, siis pidanuks talle meenuma ka sõiduki omaniku ehk siis Leedu firma nimi, ei ole asjakohane. Sõiduki puhul on oluline tema tehniline seisund, läbisõit ja see, et tema registrisse vormistamine oleks võimalik mitte aga see, kuipalju omanikke on sõidukil enne viimast omanikku olnud. Praegusel juhul on L. Jefremov selgitanud, et talle sõiduki seisukord ja hind sobisid. L. Jefremovit ei heidutanud spidomeetri 30 000 km tagasikerimine (teatavasti ongi see üsna tavapärane), vaid tema huviks oli, et sõiduki saaks osta seaduslikult ilma probleemideta temale. Erinevalt kohtu poolt märgitust, ei kinnita sideettevõtjatelt saadud andmed L. Jefremovi seotust sõiduki Rakveres registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisel, sest ainuüksi Rakveres või selle lähistel viibimise fakt seda seotust ei saa tõendada. Teisalt ei ole kohtutoimikusse esitatud ainsatki tõendit milline masti aadress oli Rakvere registrikeskuse lähistel ja millest tulenevalt saaks kinnitust prokuröri väide, et L. Jefremov oli sõiduki esmasele registreerimisele näitamise juures. Täiesti asjakohatu ja süüdistusest väljuv on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli L. Jefremovil tahe sõiduk juba varem kui 22.08.2019 Eestis arvele võtta, kuid mis jäi politsei sekkumise ehk dokumentide äravõtmise tõttu ära. Süüdistuses ei ole midagi sellist väidetud. Kahtlus sõiduki andmetes võis L. Jefremovil tekkida alates sellest hetkest, mil sai teada sõiduki teisaldamisest seoses manipulatsioonikahtlusega Tartus Riia tn politseiparklasse. Sellele viitab ka suhtlus kriminaalhooldusametnikuga. Kuna L. Jefremovil oli pooleli kriminaalhooldus, siis on loomulik, et vähimagi kuriteokahtluse puhul võiski L. Jefremovit kui varasema kriminaalse taustaga isikut vallata hirm võimaliku kinnipidamise ees ja ka sellest ei saa tuletada teadmist või osalust sõiduki andmetega manipulatsioonis. Sideandmete järgi ei ole L. Jefremov pärast sõiduki teisaldamist millegi ebatavapärasega tegelenud.

27.L. Jefremov leiab, et ka KarS § 316 koosseis ei ole täidetud. L. Jefremov seab kahtluse alla H.T. i ütluste usaldusväärsuse, kuna süüdistatavale jääb arusaamatuks, kust võttis H.T. info, mida ükski allikas ei kinnita (Gibraltarilt saadud vastus). Maanteeameti töötaja T.T. ütlustest, kes registreeris Range Rover Rakveres, kinnitas, et tema mingeid anomaaliaid ja mittevastavusi ei avastanud. Lisaks palub süüdistatav hinnata anonüümse tunnistaja U. e ütlusi, samuti anonüümsuse kohaldamise põhjendatust II astme asjas (kerged kuriteod). Tekib põhjendatud arvamus, et anonüümsust kohaldati samuti, et advokaat ei saaks võimalust tunnistajat üle kuulata ja välja selgitada tema valet. L. Jefremov leiab, et kohtuniku arvamus ei ole tõendatud ja rajaneb ainult oma siseveendumusele, et kõik L. Jefremovi täiesti seaduslikud tegevused on kindlasti kuriteod. Süüdistatava hinnangul on maakohus lükanud kõrvale süüdistatava ja tunnistajate ütlused, mis kinnitavad süüdistatava sõnu ja annab tegevustele oma täiesit subjektiivse ainult oletustele rajaneva selgituse. Mitte ühtegi tõendit, et J.B. on Land Roveri süütamise organisaator, kaasosaline või vahendaja, ei ole ja ei eksisteeri. On tähtis ja imestamapanev, kuidas maakohus manipuleerib sõnadega siseveendumuse loomisel süüdi olemises. Ei ole õiguspärane täita tõendite puudujääki lähtudes oletustest. Juttu kindlustusraha väljamaksest Land Roveri osas ei saanud olla, sest väljamakset ei olnud. Süüdistatav ei ole rahul ka maakohtu käsitlusega seoses tema liiklemisega. Samuti ei ole süüdistatav väitnud, et auto müüja oli M.S. ja seda kinnitas oma ütlustes A.S. . L. Jefremovi sõnu tõendavad objektiivselt videokaamerate salvestused 16.06.2019, 29.06.2019, 21.07.2019, et rooli taga ei ole tema. Range Roveri numbrimärki ei suutnud meenutada, kuna sel ajal oli tal palju teisi transpordivahendeid, mida kasutas. Ka leiab süüdistatav, et eraisikul ei ole võimalik kontrollida detaile, kui auto soetas. Dokumentide järgi langes kõik kokku ja peremeheks oli A.S. ning ainult temaga süüdistatav sõlmis seadusliku ostu-müügi tehingu, seejuures ei ole tähtis, milline kuupäev seisab lepingus. L. Jefremovi ei ole rahul sideettevõtjatelt saadud andmetega ning märgib, et 21.08.2019 ei ole ta Maanteeameti Rakvere teenindusbüroo lähistel ei peatunud ega teenindusbüroosse sisenenud. Maanteeameti kontroll ja MTA täiendav kontrollimine samuti mingeid anomaaliaid ega mittevastavusi auto minevikus ei leidnud. L. Jefremov leiab, et antud olukorras on kannatajaks pooleks tema, kuna kelmuse ja dokumentide võltsimise teel peteti teda 45 000 euroga. Vestlus, mis on märgitud, kui tõend (väidetav kokkupuude manipuleerimise võimaldavate vahenditega) toimus süüdistatava ja teenenduskeskuse A-Drive esindaja A.T. vahel. Vestlus

48.5.Kaitsja ei ole ka rahul, et asja juurde on võetud asitõendi protokoll kõnest Häirekeskusele. Tegemist on lubamatu tõendiga, kuna kõne ise on venekeelne, protokoll tõlkega ei ole stenogramm, vaid kokkuvõte. Vaatlusprotokoll on mugandus kõnest. Analoogselt on kohaldatav Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-110-04 leitu, et jälituse erandtoimingu puhul on tõendina (ja mitte toimingu protokolli lisana) käsitletav just selle toimingu tulemina saadud tehniline teabesalvestus. Teabesalvestus on esmane tõend, kirjaliku fikseerimise protokollile saab omistada vaid sekundaarse tähenduse (vt RKKK otsused nr 3-1-1-69-00 ja 31-1-25-03). Protokoll ei saa olla tõendist endast tehtud järelduste ümberhindamise aluseks. Seega määrava tähtsusega on siiski Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis. Kaitsja väidab veel, et salongist helistati Häirekeskusesse läbisegi ning kõne tegija vägivalda ei näinud (N.J. d) ning telefon oli üle antud kellelegi V. le. Maakohtu otsusest nähtub, et Häirekeskusesse tehti kõne, et salongi tungis meesterahvas, kes on salongi perenaise endine elukaaslane ja hakkas ebatsensuursete väljenditega solvama ning helistaja selgitas, et mees peksab salongi perenaist ja tõmbab tolle juukseid peast. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, mis käsitleb 17.06.2020 tehtud kõnet nähtub, et helistaja on V.B. . Seejuures on tehtud 2 kõnet ja teine veel teabe saamiseks, millal tuleb politsei, et mees ründab. Ringkonnakohus kuulas samuti Häirekeskuse kõnet ning kaitsja väited nagu kõne oleks tulnud sündmust mitte- näinud isikult, jääb tagajärjetuks. Tunnistajana ütlusi andes N.J. d ütleb, et tema helistas politseisse teistelt saadud info kohaselt. Seejuures on tunnistaja andnud arusaamatuid selgitusi ning lõpetuseks märkinud, et ta andis telefoni V. le ja ei kuulanud edasi. Samas ei näe ringkonnakohus ka põhjust, kuidas peaks asjaolu, kes helistas, muutma sündmuse olematuks. Info edasi andmine ei ole välistatud ka teise isiku poolt. Samas on sündmuse toimumine fikseeritud ka lähisuhtevägivalla infolehega (köide 7, lk 136), mis haakub kõne sisuga.

48.6.Kaitsja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud omistada vastupidiselt kannatanu ütlustele kannatanule füüsilist valu ja sisemisi tundmusi, põhjusel et asja arutatakse süüdistusakti alusel ning kohtul saavad hinnangute andmise aluseks olla vaid menetlusse esitatud tõendid. Arvestades kohtupraktikat ja ka maakohtu poolt väljatoodud valu tekkimist kinnitavaid tõendeid, leiab ringkonnakohus, et kaitsja argumentatsioon jääb edutuks. Süüdistuse kohaselt muuhulgas võttis L. Jefremov kannatanu V.M. juustest kinni ning viskas kannatanu asfaldile, mille tulemusena lõi V.M. kukkudes oma pea vastu kõrval seisvat autot. Sellise tegevusega tekitas L. Jefremov kannatanule füüsilist valu. Maakohus on kirjeldanud juuksepikenduste koos oma juustega ära tulemist ning kannatanu asfaldile heitmist. Kannatanu eitab füüsilist valu kohtuistungil, kuid tema ütlused luges maakohus põhjendatult ebausaldusväärseks, kuna V.M. ei ole osanud selgitada vastuolusid kohtueelses menetluses antud ütlustega ning vastuolu on ka teiste asjas kogutud tõenditega. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse toime mõni 9. ptk 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120–121) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Riigikohus on oma lahendis asjas nr 3-1-1-29-15 märkinud järgmist. KarS § 121 sätestab karistatava teona ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Seetõttu ei eelda süüdlase vastutuselevõtmine KarS § 121 järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb

48.7.Nii süüdistatav ja kaitsja leiavad, et L. Jefremov täitis küll KorS § 54 ja § 55 lg 1 p 1 tunnused, kuid see oleks KarS § 212 mõttes väärtegu. KarS § 212 ei ole väärtegu, aga eelduslikult konteksti arvestades peab kaitsja silmas KarS § 262. Ringkonnakohus, nagu eelnev arutluskäik välja toob, sellega ei nõustu ning leiab, et süüdistatav on kannatanu suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, mis tekitas isikule valu ning maakohus on L. Jefremovi teo õigesti kvalifitseerinud KarS § 263 lg 1 p 1 alusel. Süüdistatav ja kaitsja lähevad sellest veel edasi ja leiavad, et esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud KarS § 28 lg-te 1 ja 3 või § 29 alusel. Esmalt on siin kummaline kaitsja väide, et V.M. provokatsioon ja füüsiline rünne lõpetati alles siis, kui L. Jefremov V.M. maha istuma surus. Videosalvestiselt ei nähtu küll kuidagi, et kannatanu oleks „maas istunud“. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane viide KarS §-le 29 ehk hädaseisundile. Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. Milles oleks pidanud seisnema kannatanust tulenev muu oht kui rünne, jääb ringkonnakohtule teadmata. Ka ei esine käesoleval ajal õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitset KarS § 28 lg-te 1 ega 3 alusel. Seda on oma süüdistuskõnes maakohtus põhjalikult käsitlenud ka prokurör. Kohtuistungiprotokollist nähtub ka kirjeldus, miks ei ole tegemist hädakaitsega – L. Jefremov tormab V.M. töökohta, käitub tema suhtes ründavalt, lõpuks paiskab kannatanu maha. See, et kannatanu lööb süüdistatavat enda kaitseks ja üritab olukorda lõpetada, näitab juba seda, et käesoleval juhul ei ole tegemist hädakaitsega. Süüdistatav on üritanud oma sõnas olukorda veel dramaatilisemaks muuta, tuues välja, et kannatanust ei olnud võimalik süüdistataval kaugemale astuda, sest V.M. korduvalt hüppas tema juurde ning kui ta oleks kätest hoidnud, oleks ta jalgadega löönud. Kui süüdistatav oleks tahtnud kannatanu suhtes füüsilist jõudu kasutada, siis ta ei oleks rääkinud V.M. ga vahetult salongi juures ega kannataks korduvaid lööke vastu nägu. Kannatanu on ka ise tunnistanud, et ta solvas süüdistatavat ja suhtlus oli sõnas intensiivne, kuid ei nähtu, et kannatanu oleks asunud süüdistatavat ründama nii, et oleks olnud põhjendatud tema juustes haaramine ja asfaldile maha surumine. Seega on tegemist üksnes süüdistatava kaitsetaktikalise väitega.

49.1.Kaitsja toob välja, et autoremonditöökojast sõiduki politseisse viimisega võeti sõiduki omanikult Mels Grupp OÜ-lt õigus asja vallata ja käsutada. Seejuures ei ole ainsatki tõendit Mels Grupp OÜ-le ega L. Jefremovile sõiduki äravõtmise asjaolude kohta esitatud. Prokurör esitas tõendina sõiduki teisaldamise, politsei poolt hoiule võtmise protokolli. Protokolli kohaselt (köide 3, lk 39 ja 39p) on 06.09.20219 vormistatud vallasasja hoiule võtmise protokoll Tartu politseijaoskonna patrulltalituse välijuhi T.N. i poolt, meetme kohaldamise alguseks 06.09.2019 kell 12.10 Tähe 118, Tartu remonditöökoda. Vallasasi Range Rover reg.nr XXX allutati meetmele KorS § 52 lg 1 p 5 alusel ning vallasasja hoiule võtmise kohaks Riia 132, Tartu. Meetme kohaldamise juures viibis U.L. , politseiametnik. Täiesti alusetu on kaitsja väide, et politseiametnikud panid toime vargsi käitudes omastamise ja omandi põhiõigusi rikkuvalt on kogutud tõend. Maakohtule vastates on süüdistatav välja toonud, et „Minule keegi ei teatanud, millisel põhjusel auto politseile anti - ei autosalongi töötajad ega politseinikud. Küsisin seda, aga mulle ei vastatud.“ Kohtu küsimusele, kas tegite ühte või teise asutusse mingi kirjaliku päringu, et palun anda kohe teada, et mis on juhtunud sõidukiga, miks sõiduk on äravõetud, vastas L. Jefremov, et „6. kuupäeval helistasin politseisse ja see jutuajamine peab olema lindistatud.“ Kui kohus uurib, kas süüdistatav kirjalikku päringut ei teinud, et „Jah, kirjalikku päringut ma ei teinud, sest telefoni teel mulle juba öeldi, et mis mõte oli pärast teha veel kirjalikku päringut.“ Seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavale tema sõiduki kohta midagi ei öeldud ja süüdistatav lihtsalt info puudumisega leppis. Vallasasja hoiule võtmist kohaldati KorS § 52 lg 1 p 5 alusel, s.o politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule, kui vallasasja on lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi. Seega kokkuvõtlikult ei jaga ringkonnakohus kaitsja seisukohta ning leiab, et ei ole välistatud sõiduki kriminaalmenetluses tõendina kasutamine. Land Rover on käsitatav tõendina. Lisaks tuleneb apellatsiooni punktist 46, et võimalik kahtlus sellest, et tegemist võib olla siiski varastatud sõidukiga või selle osadest kokku pandud sõidukiga, võis L. Jefremovil tekkida alates sellest hetkest, mil sai teada sõiduki teisaldamisest seoses manipulatsioonikahtlusega Tartus Riia tn politseiparklasse, s.o 06.09.2019, kuigi veel 2 päeva enne seda ehk 04.09.2019 oli sõidukile välja antud Eesti registritunnistus ja sõiduk arvele võetud Mels Grupp OÜ nimel. Seega sai süüdistatav auto teisaldamisest teada vahetult ja see tuleb juba apellatsiooni enda teksist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaitsja poolt välja toodud arvukad nimekirjad alust asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale. Nii on selle väite osas maakohus juba seisukoha kujundanud. Nimelt on maakohus leidnud, et L. Jefremov oli täielikult teadlik, et sõiduki hävimisel ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, et sõidukil on võltsitud tehasetähised. Seda, et nimetatud eesmärk oli realistlik, kinnitab ka ekspertiisiakt. Sõiduki hävitamine oli vajalik selleks, et vältida võimalust, et L. Jefremovile mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Tõendi kõrvaldamine võib seisneda kriminaalmenetluses olulist faktilist asjaolu kajastava objekti või teabekandja (nt asitõend, dokument) hävitamises (nt tunnistajana ülekuulamise protokolli katkirebimine, turvakaamera salvestise kustutamine) või hõivamises (asitõendina hoiule võetud sõiduki äraviimine), kriminaaltoimikust eemaldamises, kriminaaltoimikusse lisamata jätmises või asjakohase teabe vormistamata jätmises tõendina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (§ 16 lg 4). Lisaks tahtlusele eeldab koosseis täiendavalt kavatsetust (§ 16 lg 2) tõendi või tõendite kogumi olemuse muutmise suhtes. Sel viisil loodab toimepanija, et see viib tõendi valele hindamisele ja loob väära ettekujutuse tõendamiseseme asjaoludest. Koosseisuline eesmärk ei pea olema ainus, mida isik tõendit kõrvaldades saavutada soovib ning mitme eesmärgi poole püüdlemine ei välista kavatsetust, isegi kui koosseisuline eesmärk ei ole peamine, nt kui isiku käitumise peamiseks motivaatoriks on soov saada tagasi tema valdusest välja läinud ese (põhieesmärk), millega kaasneb ka soov valduse tagasivõitmise kaudu kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust (kõrvaleesmärk). Samuti ei pea isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema tegevus eesmärgini viib, ega omama üksikasjalikku ettekujutust, millise konkreetse tõendamiseseme asjaolu tuvastamist võib tõendi kõrvaldamine takistada (RKKK 1-18-4372/82 p 26).

49.3.Kaitsja leiab, et asjaolu, et sõidukil olev tehasetähis oli võltsing, oli võimalik tõendada maakohtu järgnevalt väljatooduga: Kohtu hinnangul kinnitab sõiduki suhtes läbiviidud ekspertiis seda, et põlengu tagajärjel on hävinenud sõidukil esinevad tunnused, mille kindlakstegemiseks sõiduki suhtes kriminaalmenetlust alustati. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr 19E-LT0078, et parempoolse esiukse avas katuse keskpostile paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud tehasetähis) on põlengu käigus täielikult hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist, mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära põlenud. Kuidas sellest järeldada, et ka pärast põlemist oli võimalik tuvastada võltsing ning tegemist ei ole tõendi hävitamisega, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Süüdistatav leiab, et H.T. i ütlused ei olnud usaldusväärsed, kuna ükski allikas ei kinnita tema kahtluste aluseks olevat infot. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud tunnistaja ütlusi ning ringkonnakohtul sellele etteheiteid ei ole. Nii on tunnistaja loogiliselt seletanud, kuidas tal tekkis kahtlus, et Land Roveri andmetega on manipuleeritud. H.T. on selgitanud, kuidas sõiduk toodi töökotta, see ei kävitunud ja põhjus oli vaja välja selgitada. Tuvastati rike mootori väntvõlli asendi anduril. Tunnistaja H.T. i ütlustest järeldub, et kui ta kontrollis remonditöökotta toodud sõiduki andmeid Land Roveri andmebaasist, tuvastas ta ka sõiduki spidomeetri näidus erinevuse – seda oli keritud vähemaks 33 000 kilomeetrit. H.T. kontrollis sõiduki andmeid Eesti andmebaasist ja võrdles neid Land Roveri andmebaasis olevate andmetega. Andmed olid erinevad – lisaks spidomeetri näidule oli erinevus sõiduki esmases registreerimise ajas ja kohas. Tunnistajas äratas kahtlust seegi, et sõiduk oli juba osaliselt lahti võetud – keskkonsool avatud – ja tellija suhtumine sellesse, et autot korda ei saadud.

49.6.Apellandi argument on, et süüdistataval puudusid võimalused sõiduki kontrolliks. Väide, et süüdistataval puudus võimalus kontrollida sõiduki päritolu, on pigem otsitud. Süüdistatava teopilti iseloomustab ka tema varasem käitumine. Nimel on ta varasemalt süüdi tunnistatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063. Tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ja selle otsuse süüdistuse sisust nähtub, et L. Jefremov on ka varasemalt VINkoodidega sahkerdanud. Nii on asendatud manipuleeritud sõidukil VIN-koodi kleebised L. Jefremovi poolt organiseeritud VIN-koodi kleebistega. Samuti on süüdistatav varasemalt süüdi mõistetud dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et L. Jefremov võltsis dokumendi, eesmärgiga müüa kelmuse teel saadud sõiduk ning mitte seostada ennast selle tehinguga, s.o eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Kaitsja argument on, et T.T. tehtud välisel vaatlusel kõik sõiduki puhul klappis. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja küll välja toonud, et välisel vaatlusel ja dokumentide võrdlus auto välise vaatlusega omavahel kõik klappis, kuid kaitsja on asunud tunnistaja sõnu endale kasulikus suunas tõlgendama. Apellatsioonis tuuakse välja, et konkreetse sõiduki puhul teostas sealne töötaja T.T. kõik ametlikud päringud, sh andmebaasi Eucaris ja mingeid anomaaliaid ei tuvastanud. Kohtukolleegium tutvus T.T. ütlustega maakohtus ning sellest ei nähtu, et tema oleks teinud kõik ametlikud päringud, sh andmebaasi Eucaris. Näiteks on T.T. selgitanud, et tema tööülesannete juurde ei kuulunud mootori numbri kontrollimine kusagilt ja selle jaoks oleks vaja täiendavat päringut. Sõidukile kontrolli tegemise sisu kirjeldamisel on tunnistaja välja toonud, et „Sõiduki kirjeldus on dokumentatsioonis välja toodud. Kõik võimalik, mis on visuaalselt hinnata, on võimalik ka kontrollida.“ Ka selgitab tunnistaja vastates kaitsjale seoses Eucarise andmebaasiga järgmist. Kui kaitsja küsib, et kas see Eucaris raport, kui see akti juurde on pandud, siis selle raporti on tunnistaja mingisuguse programmi või päringu abil ise teinud, et „See on automaatselt genereeritud raport. /.../ Meie sisestame selleks sõiduki ja

Juba maakohtu istungil on maakohus kaitsjale selgitanud, et igasuguste küsimuste küsimine anonüümselt tunnistajalt ei ole võimalik, sest tunnistaja anonüümsus tuleb tagada. Täiesti arusaamatuks jääb kaitsja argumentatsioon selle kohta, milliseid küsimusi võib tunnistajalt küsida. Kaitsja toob välja, et maakohus piiras anonüümsele tunnistajale küsimuste esitamise ringi üksnes tõendamiseseme asjaoludega ja selleski kärpeid tehes ning see on vastuolus KrMS § 288 lõikes 8 sätestatuga, millest tulenevalt ei ole ristküsitluse ese piiratud vaid tõendamiseseme asjaoludega (vrd KrMS § 68 lõikeid 3, 4 ja 6 – ristküsitluses kohaldatakse vaid lõikeid 3 ja 4). KrMS § 288 käsitleb ristküsitlemist ning lõike 8 kohaselt järgitakse ristküsitlemisel KrMS § 66 ning § 68 lõikeid 3 ja 6 (seejuures viitab kaitsja lisaks valedele lõigetele). Seega ei nähtu, et KrMS § 288 kohaselt ei tuleks küsida küsimusi üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. KrMS § 68 lg-d 3 ja 6 käsitlevad vastavalt seda, et tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente ja tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. Seega kaitsja arutluskäik on ebaõige. Kohtus tunnistajate ülekuulamise eesmärk on saada infot toimunud sündmuse kohta, mitte kuulda laialivalguvat teavet maast ja ilmast. Seda käsitleb ka teine KrMS § 288 lg-s 8 viidatud säte – KrMS § 66, mille lõike 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kui lubada küsida anonüümselt tunnistajalt absoluutselt igasuguseid küsimusi, siis kaotab anonüümse tunnistaja instituut oma mõtte. Ringkonnakohtu istungil on kaitsja märkinud, et anonüümse tunnistaja ütlused peaks olema detailselt esitatud, sest me ei saa tema ütlusi muul moel kahtluse alla seada kui läbi selle, mida ta vastab. Seejuures anonüümse tunnistaja isik kaitsjat ei huvita. Ringkonnakohus märgib, et anonüümse tunnistaja vastused sõltuvad kaitsja ja ka prokuröri küsimustest. Kui kaitsja oma küsimust konkreetselt pole esitanud, siis ta ei saa ka eeldada, et tunnistaja vastaks talle kõike seda, mida kaitsja võib-olla eeldab ja tahab teada, aga ei küsi.