Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-22-5679

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Juri Pilve süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, kasutades ära V Ki tervislikku seisundit, saades enda valdusesse viimase nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades seejärel varalist kahju juriidilisele isikule, st pani toime kelmuse, nimelt: 16.12.2017 Juri Pilve sõitis koos V Kiga xxx AS-ile kuuluvasse xxx kauplusesse, mis asub aadressil xxx, kus V K sõlmis Juri Pilve huvides järelmaksu müügilepingu nr xxx seadme Apple iPad Pro 12,9 (seerianumber xxx) väärtusega 919,99 eurot omandamiseks koos seadme kahjukaitsega PlussG12 (kindlustussertifikaat nr xxx) väärtusega 229,99 eurot. Järelmaksu müügileping nr xxx AS-ilt xxx seadme omandamiseks sõlmiti 16.12.2017 xxx kaupluses, mille finantsteenuse pakkuja (finantseerija) oli xxx AS. Järelmaksu taotlemisel esines Juri Pilve varjatult V Ki nimel tegeliku laenuvõtjana, millega viis xxx AS eksitusse. Eksitusse viimine seisnes selles, et xxx AS oli laenu andes arusaamisel, et taotlejaks on V K ja tal on ka soov järelmaksu tagasi maksta. Kuivõrd tegelikuks laenutaotlejaks ja -saajaks varjatud kujul oli Juri Pilve, siis ei olnud see tehing kooskõlas järelmaksu andva äriühingu tegeliku tahtega, kuivõrd xxx AS tegutses teadmises, et laenuvõtja on V K. Teise isiku nimel järelmaksu taotlemine kandis seda eesmärki, et see andis Juri Pilevele võimaluse võtta enda hüvanguks järelmaksu ja vabaneda tagasimakse kohustuse täitmata jätmise korral vastutusest. Seega sellise tegevusega loodi xxx AS-il teadvalt ebaõige ettekujutus järelmaksulepingu sõlminud isiku vastavusest finantseerimisteenuse taotlejale ja talle esitatavatele nõuetele. Lisaks loodi ebaõige ettekujutus sellest, et võetud rahalised kohustused on kavas tagasi maksta.

1-22-5679 xxx AS-ile ei ole Juri Pilvelt laekunud ühtegi osamakset. Kelmusega tekitas Juri Pilve xxx AS-ile varalist kahju summas 1149,98 eurot. Seega Juri Pilve, varasemalt kelmuse toime pannud isikuna, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kelmuse toimepanemisega on Juri Pilve tekitanud kannatanule xxx AS-ile varalist kahju summas 942,75 eurot, mille osas on kannatanu esindanud ka tsiviilhagi. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Juri Pilve, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus 05.05.2020. a Harju Maakohtu otsusega 1-20-1897 selliselt, et lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 6 kuud vangitust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsusega nr 1-20-1897 mõistetud karistuse kandmise algus, s.o 23.07.2019. Kokkuleppest nähtuvalt tekitas Juri Pilve oma tegevusega kannatanule xxx AS-ile varalist kahju, mille osas on kannatanu esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 942,75 eurot. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 129,60 eurot. Vastavalt Riigikohtu otsusele 3-1-1-24-11 KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse hilisema mõistmise korral olukorras, kus isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Käesoleva kokkuleppega mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel ning eelmise kohtuotsusega on Juri Pilvelt sundraha välja mõistetud, siis sundraha teistkordselt välja ei mõisteta. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde, oli nõus esitatud tsiviilhagiga. Süüdistatav märkis vastates kohtu küsimusele, et ta soovib menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul ositi. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Juri Pilve tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Lisaks tuleb Juri Pilvelt väljamõista tsiviilhagi, mille hüvitamisega Juri Pilve 29.09.2022 toimunud kohtuistungil nõustus. Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulu, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulu suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulu jaotuse ettepanekust. Kuigi kokkuleppest ei nähtu menetluskulu tasumise kokkulepet, märkis süüdistatav kohtuistungil, et kuna ta kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, soovib ta tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul. Antud asjaolule ei vaielnud vastu ka prokurör. Kohus juhindub KrMS § 175, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318, VÕS § 1043, § 1045 ning TsMS § 440 lg-st 1.

1-22-5679 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.