Kriminaalasi nr 1-22-5329
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2022, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number
1-22-5329 (21278001837)
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Lxxx Pxxxxi kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2; § 120 lg 1 järgi
Prokurör
Anneli Hinto
Kahtlustatav
Menetlustoiming
isikukood: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx maakond, telefon:xxxxxxxxx. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine
KrMS § 2031 lg 1, 2, 3 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Lxxx Pxxxxi kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2; § 120 lg 1 järgi. KrMS § 2031 lg 3 kohaselt määrata Lxxx Pxxxxile kohustus kohtumääruse tegemisest 6 (kuus) kuu jooksul täita lepituskokkuleppe tingimusi: - Lxxx Pxxxx ei kasuta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda; - probleemide tekkimisel käitutakse viisakalt ja võimaldatakse privaatsust; - Lxxx Pxxxx jätkab psühholoogi vastuvõtul käimist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 2031 lg 7 alusel on kannatanul õigus esitada kriminaalmenetluse lõpetamise peale määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule. KrMS § 2031 lg 7, KrMS § 385 p 10 alusel puudub teistel isikutel kriminaalmenetluse lõpetamise peale määruskaebuse esitamise õigus.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse Lxxx Pxxxxi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 14.11.2021a kella 11:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeramu köögis tungis kallale oma võõraisale Axxx Lxxxxile (xxxxx, mille käigus lõi Axxx Lxxxxile ühel korral rusikaga vastu pealage, tekitades Axxx Lxxxxile füüsilist valu, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes oleva isiku vastu. Samuti kahtlustatakse Lxxx Pxxxxi KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 18.12.2021a kella 12:30 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eramu köögis pani toime jätkuva teona ähvardamised, mille käigus ütles oma võõrasisa Axxx Lxxxxile, et annab talle nuga ning võttis enda kätte suure kööginoa, mida käes hoides kõndis Axxx Lxxxxi suunas, misjärel Axxx Lxxxx taganes ja seejärel Lxxx Pxxxx liikus sama kööginuga käes hoides oma emaxxxxxxxxxxxxxxxxxx suunas. Olukord rahunes ajutiselt vanema õe Lxxxxxxxxxxxxxxxxxxsekkumise tõttu, kellega koos läks Lxxx Pxxxx oma tuppa, võttis sealt väiksema kööginoa, ütles uuesti Axxx Lxxxxile, et annab talle nuga ja liikus sellega uuesti Axxx Lxxxxi poole. Lxxx Pxxxx pani nende tegudega toime vägivallaga ähvardamise oma võõrasisa Axxx Lxxxxi ja ema Axxx Lxxxxi suhtes, mida oli Axxx Lxxxxil ja Axxx Lxxxxil alust karta seoses Lxxx Pxxxxi varasema vägivaldse käitumise pärast. Lxxx Pxxxxi ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ning kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur saata kahtlustatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava ja kannatanu leppimiseks. 06.09.2022.a. saabusid 31.08.22.a. sõlmitud lepituskokkulepe ja 05.09.22.a. koostatud lepituse käiku kirjeldav aruanne. Aruandest nähtub, et ohvriabi peaspetsialist xxxxxxxxxxxxon vestelnud osapooltega, mõlemad olid nõus lepituskokkuleppe punktidega ja nõus allkirjastama. Kokku on lepitud alljärgnevas:
võimeline tasuma menetluskulusid. Käesoleval ajal on ta arvel töötukassas, kuid tema tervislik seisund raskendab töökoha leidmist. Prokurör olles tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud taotlusega toetab Lxxx Pxxxxi taotlust ja leiab, et on põhjendatud alused menetluskuludest vabastamiseks. Leppimismenetluses on võimalik menetluskulud jätta välja mõistmata vaid kohtu loal. Prokuratuur leiab, et antud olukorras on otstarbekas kohtult taotleda menetluskulude jätmist riigi kanda. Riik ei esita kahtlustatavale süüdistust ja ei astu sellega kohtu ette, seetõttu leiab prokuratuur, et oleks õiglane kaitsjatasu jätta riigi kanda. Prokuratuur ei taotle Lxxx Pxxxxile rahaliste kohustuste panemist ja leiab, et lepitusmenetluses piisab lepituskokkuleppes äratoodud kohustustest. Ülaltoodud asjaoludel saatis prokurör kriminaalasja materjalid kohtusse ja taotleb KrMS § 2031 lg 1, 2, 3 alusel eeluurimiskohtunikult: 1) lõpetada kriminaalasjas 21278001837 kriminaalmenetlus leppimisega. 2) jätta menetluskulud summas 373.68 eurot riigi kanda. 3) kohustada Lxxx Pxxxxi alljärgnevaks: - Lxxx Pxxxx ei kasuta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. - Probleemide tekkimisel käitutakse viisakalt ja võimaldatakse privaatsust. - Lxxx Pxxxx jätkab psühholoogi vastuvõtul käimist. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata: kuus kuud kohtumääruse koostamise kuupäevast alates.
KrMS § 2031 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesoleva kriminaalasjas Lxxx Pxxxxile kahtlustuse järgi etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille toimepanemise asjaolud on selged ning kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Lxxx Pxxxx on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, nad on leppinud ja 31.08.2022 on sõlminud lepituskokkuleppe. Eeltooduga on kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2031 lg 1 sätestatud eeldused täidetud. Menetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. KrMS § 2031 lg 3 alusel saab kohus kahtlustatavat või süüdistatavat kohustada täitma mõningaid või kõiki KrMS § 2032 lg 3 sätestatud lepituskokkuleppe tingimusi. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevaid asjaolusid, leiab kohus, et kokku lepitu, mille kohaselt Lxxx Pxxxx kohustub kannatanu suhtes füüsilist vägivalda mitte kasutama, jätkama psühholoogi juures käimist ja pooled käituvad probleemide tekkimisel viisakalt ja üksteisele võimaldatakse privaatsust, on asjakohane ja võiks tagada edasise normaalse suhtluse kahtlustatava ja kannatanu vahel. Karistamine seda eesmärki esialgu kindlasti ei täidaks, kuna tegemist on lähisuhtes olevate isikutega, kelle edasine omavaheline suhtlus on paratamatu. Nende edasisest konfliktsest käitumisest võivad olla puudutatud ka teised lähedased. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus kriminaalmenetluse leppimisega ja määrab Lxxx Pxxxxile kohustuse täita 6 kuud kohtumääruse koostamise kuupäevast alates lepituskokkuleppe tingimusi: Lxxx Pxxxx ei kasuta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda; Probleemide tekkimisel
käitutakse viisakalt ja võimaldatakse privaatsust ja Lxxx Pxxxx jätkab psühholoogi vastuvõtul käimist. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsja tasu 118,68 eurot ja Lxxx Pxxxxile määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis summas 255 eurot. Prokurör taotleb menetluskulude jätmist riigi kanda. Lxxx Pxxxxil puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Kuna riik ei esita kahtlustatavale süüdistust ja ei astu sellega kohtu ette, leiab prokuratuur, et oleks õiglane jätta kaitsjatasu ja ekspertiisi tasu riigi kanda. Kohus peab prokuröri taotlust selles toodud asjaoludel põhjendatuks ja jätab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tervikuna riigi kanda. KrMS 2031 lg 5 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus juhindub määruse tegemisel KrMS § 2031, 2032, 385 p 10.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.