Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-22-4612

1-22-4612 − määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 538,20 eurot;

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

I.N (I.N) süüdistatakse selles, et 24.06.2021 kell 01.15 Tallinnas Vikerlase tn 19 asuva Vikerlase kaubanduskeskuse hoone ees asuvas parklas võttis ta omavoliliselt oma ajutisse kasutusse seal pargitud, Cle (C) kuuluva ning X valduses ja kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Tiguan registreerimisnumbriga (edaspidi ka lühendatult reg.nr) XXXXXX, VINkood XXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2011, valget värvi, väärtusega 9000 (üheksa tuhat) eurot. Sõiduauto Volkswagen Tiguan reg.nr XXXXXX oli pargitud kaubanduskeskuse ette selle autoga taksoteenust osutava X poolt, kes sõitis 24.06.2021 kell 01 .00 sinna parklasse koos oma kliendi Yga (Y) ja peatus kaubanduskeskuse ees esiosaga kõnnitee poole. Y väljus kell 01.02 autost ja läks kaubanduskeskuse välisküljel paikneva sularahaautomaadi juurde sularaha välja võtma. Kell 01.03 väljus autost ka X, kes ligikaudu viieks minutiks autost eemaldus ning kell 01.08 naasis autosse ja istus juhiistmele. Kell 01.12, nähes sularahaautomaadi juures oleva Y kõrval võõraid inimesi, väljus X autost uuesti ja läks Y juurde, jättes auto lukustamata ja võtmega süütelukus. I.N , kes oli sularahaautomaadi juures olevate võõraste isikute seas, kasutas ära tekkinud olukorra, et võtta kõnealune auto selle seadusliku valdaja ja kasutaja (ning ka omaniku) nõusolekuta oma ajutisse kasutusse, milleks I.N istus kell 01 .15 sõiduauto Volkswagen Tiguan reg.nr XXXXXX juhiistmele (vasakule esiistmele) ning juhtides seda autot alustas liikumist eesmärgiga sõita selle autoga parklast ära ja nimelt tagurdas I.N mitu meetrit keerates ühtlasi paremale, jäi hetkeks seisma ning alustas seejärel liikumist ettepoole, keerates ühtlasi vasakule. Seda näinud X jooksis autole ette, jõudes auto parema esinurga ette hetkel, kui auto liikus juba ettepoole, keerates ühtlasi vasakule. Auto ärasõitmise takistamiseks pani X oma käed auto kapoti peale, karjudes autot juhtinud võõrale meesterahvale ehk I.N-ile , et too seisma jääks. Sellest hoolimata jätkas I.N autoga liikumist ning selle auto omavolilise kasutamise jätkamiseks tarvitas I.N X suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et jätkates autoga liikumist paiskas I.N Xt auto parema esinurgaga kõrvale pikali asfaltteele, riivates kukkuvat Xt ka auto parempoolse küljega (sealhulgas parempoolse tahavaatepeegliga), mille tulemusena tekkisid Xl tervisekahjustused – kriimustus (marrastus) ja

1-22-4612 hematoom paremal käsivarrel ning veritsev kriimustus (marrastus) vasakul kulmul. Nende tervisekahjustuste tagajärjel tundis X ka füüsilist valu ehk temal valutasid vigastatud käsivars ja kulm. Pärast seda, kui auto ärasõitmist takistada üritanud X paiskus asfaltteele, lahkus I.N kõnealust autot juhtides Vikerlase tn 19 asuva Vikerlase kaubanduskeskuse hoone ees asuvast parklast ning jätkas auto kasutamist oma äranägemise järgi, sõites sellega Tallinnas mitte kauem kui üks tund ja kolmkümmend kaks minutit, misjärel parkis auto 24.06.2021 enne kella 02.47 Tallinnas Peterburi tee 101 ja Mahtra tn 50a asuvate hoonete vahelisele alale ning lahkus autost, jättes auto süütevõtme juhiistmele (vasakule esiistmele). Sõites 24.06.2021 kella 01.15 ja 02.47 vahelisel ajal sõiduautoga Volkswagen Tiguan reg.nr XXXXXX, oli I.N teadlik, et see auto on temale võõras ja ta kasutab autot selle seadusliku valdaja, kasutaja ja omaniku nõusolekuta. Jätkates autoga sõitmist hoolimata sellest, et auto seaduslik valdaja ja kasutaja X jooksis auto parema esinurga ette ja pani käed kapoti peale, ning paisates Xt liikuva autoga pikali asfaltteele ja riivates teda auto parempoolse küljega (sealhulgas parempoolse tahavaatepeegliga), andis I.N endale aru (vähemalt pidi võimalikuks ja möönis), et selle tagajärjel võib auto ärasõitmist takistada üritanud X kukkuda asfaltteele ja saada tervisekahjustusi, mis võivad tekitada Xle ka füüsilist valu. I.N pani eelkirjeldatud teo toime ehk kasutas omavoliliselt võõrast autot isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 11.09.2015 kohtuotsusega (jõustunud 12.09.2015) kriminaalasjas nr 1-15-4982 KarS § 199 lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani I.N toime karistusseadustiku § 215 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse (karistusseadustiku § 215 lg 2 p-s 1 sätetatud tegu), ning vägivallaga. Samuti süüdistatakse I.N selles, et 24.06.2021 kella 01.15 ja 02.47 vahelisel ajal Tallinnas Lasnamäe linnaosas, sõites omavoliliselt Cle (C) kuuluva ning X valduses ja kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Tiguan reg.nr XXXXXX (sõit algas 24.06.2021 kell 01.15 Tallinnas Vikerlase tn 19 asuva Vikerlase kaubanduskeskuse ees olevas parklas, lõppes 24.06.2021 enne kella 02.47 Tallinnas Peterburi tee 101 ja Mahtra tn 50a asuvate hoonete vahelisel alal), võttis I.N sellest autost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Xle kuuluvad asjad koguväärtusega vähemalt 361 (kolmsada kuuskümmend üks) eurot ja nimelt: auto keskosas ees paneelil magnethoidja küljes olnud musta värvi mobiiltelefon Samsung väärtusega vähemalt 100 eurot; eelnimetatud telefoni sees olev sim-kaart väärtusega 16 eurot, telefoniümbris väärtusega 10 eurot; Hiinas toodetud väike neljakandiline taksoprinter väärtusega vähemalt 25 eurot, mis oli raadio all riiulis; auto keskel käetoe laekas olnud neli juhet, s.o telefoni laadimiseks mõeldud juhe Samsung, veel üks telefoni laadimiseks mõeldud juhe, üks printeri juhe ja üks makseterminali juhe ning sigaretisüütaja pessa käiv adapter koguväärtusega vähemalt 30 eurot; käigukasti kõrval taskus olnud mündid summas vähemalt 10 eurot ja samas taskus olnud poolik nätsupakk; juhiukse taskus olnud musta värvi nahast meeste rahakott väärtusega vähemalt 50 eurot, milles oli sularaha summas vähemalt 70 eurot, isikutunnistus (ID -kaart) X nimele, mille äravõtmisega on Xle tekitatud varaline kahju uue ID-kaardi väljastamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu ulatuses summas 25 eurot; juhiliba X nimele, mille äravõtmisega on Xle tekitatud varaline kahju uue juhiloa väljastamise taotlemisega seotud kulude ulatuses summas 22 eurot; SEB panga pangakaart X nimele, mille äravõtmisega on Xle tekitatud varaline kahju uue pangakaardi väljastamise eest maksmisele kuuluva tasu ulatuses summas 3 eurot; erinevate poodide (Coop, Selver, Bauhaus, KRauta) kliendikaardid, visiitkaardid. Samuti võttis I.N autost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sõiduauto Volkswagen Tiguan reg.nr XXXXXX registreerimistunnistus, mille äravõtmisega on Cle tekitatud varaline kahju uue registreerimistunnistuse väljastamise eest maksmisele kuuluva riigilõivu ulatuses summas 16 eurot, ning Swedbanki deebetkaardi C nimele. Samuti võttis I.N autost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selle autoga taksoteenust osutava X kliendile Yle (Y) kuuluvad asjad koguväärtusega 1251,82 eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend üks eurot kaheksakümmend kaks senti): beeži värvi naiste käekott väärtusega 70 eurot; krokodillinaha mustriga tumepunast värvi rahakott väärtusega 30 eurot, milles

1-22-4612 oli sularaha summas 100 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD), s.o eurodesse ümberarvutatuna 83,78 eurot Eesti Panga päevakursi järgi 24.06.2021 seisuga ja lisaks sellele sularaha summas vähemalt 15 eurot, elamisloa kaart Y nimele, millega on Yle tekitatud varaline kahju uue elamisloa väljastamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu ulatuses summas 35 eurot, üks Luminor panga deebetkaart Y nimele, üks Luminor panga krediitkaart Y nimele ja Swedbanki pangakaart Y nimele, erinevad kliendikaardid Y nimele; nahast kosmeetikakott, milles oli peegliga karbis puuder Lancome, ripsmetušš Lancome, vähemalt neli huulepulka Christian Dior, jumestuskreem Yves Saint Laurent ja vähemalt kolm huule kontuurpliiatsit koguväärtusega 300 eurot; mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 (IMEI-kood xxxxxxxxxxx) väärtusega vähemalt 190 eurot, telefoni peal olev kaitseklaas väärtusega 15 eurot ja telefoniümbris väärtusega 10 eurot; Y ja tema abikaasa Wi (W) ühisomandis oleva sõiduauto Subaru Forester reg.nr XXXXXX elektrooniline võti väärtusega 447,04 eurot ning auto tehnilise passi (registreerimistunnistuse) musta värvi kaaned väärtusega 10 eurot, mille vahel oli sõiduauto Subaru Forester reg.nr XXXXXX registreerimistunnistus ja juhiluba Y nimele, mille äravõtmisega on Sle tekitatud varaline kahju uue registreerimistunnistuse ja juhiloa väljastamis e eest maksmisele kuuluva riigilõivu ulatuses summas 46 eurot. Varastatu väärtus on kokku vähemalt 1628,82 eurot (üks tuhat kuussada kakskümmend kaheksa eurot kaheksakümmend kaks senti). I.N pani eelkirjeldatud teo toime ehk võttis võõrast autost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid asju isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 11.09.2015 kohtuotsusega (jõustunud 12.09.2015) kriminaalasjas nr 1-15-4982 KarS § 199 lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani I.N toime karistusseadustiku § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Omavolilise kasutamise objektiks olnud auto on tagastatud auto omanikust kannatanule Cle kuriteoeelses seisundis. Vargusega on kannatanule Cle tekitatud varaline kahju summas vähemalt 16 eurot (sõiduauto Volkswagen Tiguan reg.nr XXXXXX uue registreerimistunnistuse väljastamise eest maksmisele kuuluv riigilõiv). Tsiviilhagi kannatanu C esitada ei soovi. Kannatanule Xle on tekitatud mittevaraline kahju (tervisekahjustused, füüsiline valu) ja varaline kahju. 23.03.2022 esitas kannatanu X tsiviilhagi, mille palub mõista süüdistatavalt I.N-ilt tema kasuks välja 661 eurot, milline summa hõlmab varastatud asjade väärtust 361 eurot ning auto äravõtmise tõttu saamata jäänud tulu kolme päeva eest summas 300 eurot. Maksed haginõude katteks tuleb teha X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX pangas SEB Pank AS-is. Kannatanule Yle on tekitatud varaline kahju temalt varastatud asjade väärtuse ulatuses. 18.02.2022 esitas kannatanu Y tsiviilhagi, mille palub mõista süüdistatavalt I.N-ilt tema kasuks välja 1251,82 eurot. Maksed haginõude katteks tuleb teha Y kasutuses olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX pangas Luminor Bank AS-is. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht I.N, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 215 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liidetakse mõistetud üksikk aristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõistetakse I.N-ile liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui I.N ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg

1-22-4612 2 p-des 1, 2, 4 sätestatud kohustusi. I.N katseajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada I.N-i tasuma kannatanutele kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise (haginõuete) katteks alljärgnevad summad alltoodud aja jooksul: Xle 661 (kuussada kuuskümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest X (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), märkides selgitusse I.N-i nime, kriminaalasja numbri ja viite täidetavale kohustusele „tsiviilhagi hüvitamine“; Yle 1251,82 eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend üks eurot kaheksakümmend kaks senti), mis tuleb tasuda 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasutatava arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (Luminor Bank AS), märkides selgitusse I.N-i nime, kriminaalasja numbri ja viite täidetavale kohustusele „tsiviilhagi hüvitamine“. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada I.N käitumiskontrolli nõuete kohaldamise ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada I.N asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada I.N-ile määratud 4 (nelja) aastase 6 (kuue) kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 1635 eurot, kaitsjatasu summas 538,20 eurot ja DNA ekspertiisitasu summas 798 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 247,60 eurot (kakssada nelikümmend eurot kuuskümmend senti). Kokkuleppe kohaselt tuleb vastavalt Riigikohtu seisukohale (vt RKKKm 07.12.2013 nr 3-1-1-120-12, p 6.2) jätta 1254 eurot DNA-ekspertiisi maksumusest riigi kanda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Samuti selgitas süüdistatav, et nõustub esitatud tsiviilhagidega. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Süüdistatav tunnistas hagisid täielikult. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et I.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg-te 1 ja 3 § 248 lg 1 p 5, § 311-313 ning § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.