Liiklussüüteod

1-22-4780

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-22-4780

kella 09.37 ajal xxx juures mootorsõidukit Peugeot Partner reg.märgiga X. Martin Priidik kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr x mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,86 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Martin Priidik mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega Martin Priidik, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Martin Priidik süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 30.04.2022-01.05.2022 so 2 päeva, seega on kandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus Martin Priidik nõusolekul 358 tunni üldkasuliku töö tegemisega 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Töö tegemise ajal on Martin Priidik kohustatud järgima ja täitma kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (KarS § 75 lg 1 p 2); - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (KarS § 75 lg 1 p 3); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (KarS § 75 lg 1 p 4); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (KarS § 75 lg 1 p 5); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (KarS § 75 lg 1 p 6). - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi; - KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile- pöörduda 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule või enda poolt valitud erialaspetsialisti poole ja läbida alkoholivastane ravi, esitades kriminaalhooldajale ravi läbimise/erialaspetsialisti arvamuse kohta tõendi; - KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

1-22-4780

menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust.

selgitatud

KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Martin Priidikult menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 98,40 eurot, asitõendi saatekulu 75 eurot ja sundraha 981 eurot, kokku 1251.60 eurot. Välja mõistetud menetluskulud 1251.60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Martin Priidikut tasuma igakuiselt 15-daks kuupäevaks 104.30 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.