Keskkonnavastased süüteod

1-22-4745

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Fredi Oksa süüdistatakse selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades rannakalur II kutsekvalifikatsiooni, püüdis 14.10.2021. a kella 09.50 paiku x lahes, püügiruudus nr x, x küla traaversis, ebaseaduslikult 73 märgistamata nakkevõrguga, mille silmasuurus oli alla 70 mm ja mis olid püügile pandud 2 jadasse, 691 ahvenat, 105 lesta, 3 koha ja 1 haugi, omamata selliseks tegevuseks kalapüügiseadusega sätestatud kalapüügiluba. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas Fredi Oks oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 12291 eurot. Fredi Oksa tegevus seisnes selles, et kasutades V. O. kuuluvat Kalalaevade registris registreerimata mootorpaati x registreerimisnumbriga xxx, pani ta 13.10.2021. a kella 15:00 paiku x lahte x küla traaversisse 2 jadasse püügile 73 endale kuuluvat nakkevõrku, mille silmasuurus oli alla 70 mm. Püügile pandud nakkevõrke Fredi Oks ei tähistanud, kuid teadis nende asukohta maamärkide järgi. 14.10.2021. a hommikul, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal sõitis Fredi Oks eelmisel päeval püügile pandud nakkevõrke püügilt eemaldama. Selleks kasutas ta jällegi V. O. kuuluvat Kalalaevade registris registreerimata mootorpaati x registreerimisnumbriga xxx. 14.10.2021. a kella 09:50 ajal kontrollisid teda x linnas x külas x tee (xxxxxxx) otsas asuvas lautris keskkonnakaitseinspektorid ja tuvastasid Fredi Oksa valduses olevast mootorpaadist x registreerimisnumbriga xxx 73 nakkevõrku kaladega, mis olid pakendatud 9 plastikkotti. Fredi Oks tunnistas inspektoritele, et oli vahetult enne kontrollimist teostanud ebaseaduslikku kalapüüki ja paadis olnud nakkevõrgud kaladega läheduses olevalt merealalt püügilt eemaldanud. Kalapüügiseaduse (KPS) § 3 lg 1 sätestab, et kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende kinni püüdmise või surmamise teel. Kala püütakse kalapüügiõiguse aluse (KPS § 5). Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus-, eripüügi- ja kutselist püügiõigust. Sama seaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. KPS § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja (KPE) § 6 lg 2 p 1 kohaselt on nakkevõrk nakkepüünis, mis Lk 3 / 5

1-22-4745 koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. KPS § 30 sätestab, et kutselise kalapüügi vahendiga, milleks sama seaduse § 31 järgi on ka nakkepüünised, tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. Samuti võib kutseliseks kalapüügiks merel kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba (KPS § 32 lg 1). Kalapüügieeskirja § 10 kohaselt peavad sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes seisevpüünised, püügile paigutamise või väljavõtmise ajal ka püüniste osad, nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Jäävabas vees tuleb liputähiste vahelisest telgjoonest väljaulatuvad tipud, mis ulatuvad vee pinnakihti ja võivad takistada veeliiklust, tähistada vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Tähised peavad olema kinnitatud püügivahendi, selle jada või ankruliini külge. Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20 × 30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina võib kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m. Vastavalt lippude arvule vardal tuleb jäävabas vees varda ülemise otsa külge, lippude kohale, kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Kalapüügieeskirja § 31 lg 2 sätestab, et lõigetes 1 ja 5 nimetamata juhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm. KPS §71 lg 1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikkel 3 lg 1 p a sätestab, et kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita, lg 1 p e kohaselt kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. KPS § 73 lg 6 alusel kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud viiekordne määr. Fredi Oksale on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur tase 4 kutsetunnistus nr xxxxxx, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi Fredi Oks teadma, et kala võib püüda kalapüügiõiguse alusel. Samuti pidi ta teadma, et kutselise kalapüügi vahendiga, milleks kalapüügiseaduse järgi on ka nakkepüünised, tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. Samuti pidi ta teadma, et kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Samuti pidi Fredi Oks teadma, et sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega Lk 4 / 5

1-22-4745 kui 70 mm. Eirates kõiki kalapüügiseaduses ja alamaktidega sätestatud nõudeid, pani Fredi Oks eelpool kirjeldatud teo toime kavatsetult. Seega pani Fredi Oks toime kala püügi nõuete rikkumise, tekitades olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ja konfiskeerimisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 8 kuud vangistust, milline jäetakse KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Asitõenditena ära võetud nakkevõrgud kuuluvad konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel. Eesti Vabariigi tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 12 291 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtueelsel uurimisel süüdistatav on end süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Fredi Oksalt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 129,60 eurot, kokku 1110,60 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendina on ära võetud pakendites nr 1-9 olevad 73 nakkevõrku, mis tuleb KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi tuleb rahuldada. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel Keskkonnaametile, Rahandusministeeriumile ning Siseministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.