lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-5291/72

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-5291/72
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-5291/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.10.20211-21-5291/37Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.11.20211-21-5291/64Tartu Maakohus Tartu kohtumaja15.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 4. august 2022 1-21-5291 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Robert Bekker (37611130212) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 16. juuni 2022. a määrus Vandeadvokaat Kalju Kutsar ja Robert Bekker Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Evelin Merilaine

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Robert Bekker tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2021 otsusega. Talle mõisteti KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas 1-21-2604 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 8 kuu ja 23 päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks loeti 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestatakse KarS § 68 lg 1 alusel alates 19. aprillist 2021. Karistus lõpeb 12. juulil 2023.
2.Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid R. Bekkeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei soosi. R. Bekker soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja.
3.Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materiaalsed alused R. Bekkeri vangistusest tingimisi vabastamiseks täidetud ei ole. Sisuliste eelduste analüüsimisel arvestas kohus, et R. Bekkeril on kaks kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimise eest. Uute kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi kuritarvitamine, millest ta aastaid ei ole suutnud vabaneda. Puudub usk, et R. Bekker ka sel korral suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi tarvitamise keelule ning hoiduks kuritegude sooritamisest. Varasemalt oli ta igapäevane alkoholitarvitaja. Vanglas pole alkohol kättesaadav ning range kontrolli kadumisel jätkab

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 20.07.20261-26-5256/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.07.20261-26-5229/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20261-26-5139/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20261-26-3220/20Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 13.07.20261-26-5010/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.07.20261-26-5007/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

R. Bekker suure tõenäosusega sõltuvuskäitumist – pole ju ka varasemad vangistused, kriminaalhooldus ega erinevad programmid aidanud tal alkoholist loobuda. Seetõttu ei anna ka üldjoontes õiguskuulekas käitumine ja sotsiaalprogrammi läbimine alust arvata, et R. Bekker jätkaks range elukorralduse kadumisel seaduskuulekat elu. Oht vabaduses alkoholi tarvitamist jätkata ja uusi kuritegusid toime panna on suur. R. Bekker on korduvalt pannud toime samaliigilisi süütegusid. R. Bekkeril on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab, et tal esineb distsipliiniga probleeme ka range järelevalve tingimustes.

4.R. Bekker töötas enne vangistust ning tema iseloomustus töökohalt oli hea, kui isik on kaine. Tal oleks vabanedes sama töökoht. Nõudeid on R. Bekker nõus tasuma. Tal on lähisuhtevõrgustik. Need asjaolud ei kaalu aga üles negatiivseid asjaolusid, milleks on R. Bekkeri kuritegelikud hoiakud ja alkoholiprobleem.
5.R. Bekkeri kriminaalhooldus ebaõnnestus käitumiskontrolli nõuete mittejärgimise ja uue kuriteo toimepanemise tõttu. Seetõttu puudus kohtul usk, et käitumiskontroll oleks sobiv meede R. Bekkeri õiguskuulekusele suunamisel.

MÄÄRUSKAEBUSED

6.Määruskaebuste esitajad paluvad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada R. Bekker tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
7.Kaitsja arvates on maakohtu määrus piisavalt põhjendamata. Maakohus tuvastas, et R. Bekkeril on vabanemisel töökoht endise tööandja juures, ta on kohusetundlik ja hoolikas töötaja, kelle naasmine ettevõtte jaoks oluline. Vangistuses on R. Bekker töötanud ja läbinud „Eluviisitreeningu“. Sellele vaatamata on kohus pidanud liiga suureks alkoholi liigtarvitamise ja uute kuritegude sooritamise ohtu vabaduses. R. Bekker selliseid põhjendusi asjakohasteks ei pea – ta on selle karistuse ajal teadvustanud alkoholisõltuvust ning otsustanud probleemist vabaneda tehes selleks kõik endast oleneva. Kriminaalhoolduse käigus on võimalik tema lubadusi kontrollida, pannes talle mh alkoholi tarvitamise keelu ning sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse. Ka tema alkoholi küüsis olnud abikaasa vabanes sellest pahest ning suudab R. Bekkerit toetada. Süüdlane on nõus läbima kõik sotsiaalprogrammid või ravi. Varem ta probleemi ei teadvustanud ning liialdas seetõttu alkoholiga. Ta tunnistab ka kahte eksimust, mille eest määrati distsiplinaarkaristus. Pärast viimase distsiplinaarkaristuse määramist (4. märts 2022) on tema käitumine muutunud, ta töötab vangla sisekorratöödel ning probleeme personaliga ei ole esinenud.
8.R. Bekker kinnitab alkoholiga lõpparve tegemist. Vanglas toimus muutus R. Bekkeri mõtlemises. R. Bekker on vangistuses 3. korda. Samas noorena ei esitanud ta endale selliseid eksistentsiaalseid küsimusi nagu praegu. Alkoholiprobleemist arusaamiseks pidi juhtuma midagi väga halba. Vanglas on R. Bekkeri mõtlemisvõime paranenud ning ta suudab head halvast eristada. Ta tunnistab probleemi olemust ning vajadust sellega tegeleda. Ta on nõus alluma ravile ning andma vereproove – range järelevalve tagab ka kriminaalhooldus, kus R. Bekker peab iganädalaselt käima. Mentoriks saab ta abikaasa, kes juba 4 aastat on täiskarsklane. Vahepeal mindi küll lahku, ent naine on nõus R. Bekkerile andma võimaluse, kui ta alkoholi ei tarvita – ka see motiveerib. Kriminaalhoolduse nõudeid on R. Bekker nõus täitma täies mahus.
9.Distsiplinaarkaristustega seoses selgitab R. Bekker, et esimesel korral näitas ta tablettide mahaviskamisega rahulolematust selle vastu, et talle määrati uued tabletid, jättes vanad eemaldamata. Kirjalikele pöördumistele ei vastatud. Teisel korral jäi R. Bekkerile

arusaamatuks, kuidas eelmises vanglaüksuses maskikandmist loendusel ei nõutud, ent uues nõuti. Valvur vihastas ja karjus ning R. Bekker palus endaga viisakam olla. Need üleastumised olid noomimist väärt. R. Bekker on mõistnud, et alati pole mõtet oma jonni ajada. Rohkem üleastumisi pole olnud.

10.Kohus on ette heitnud seda, et R. Bekker pole pikkade aastate jooksul suutnud alkoholist loobuda. R. Bekker selgitab, et varem pole ta seda soovinud, nüüd aga tahab. Vanglasse sattudes oli ta vihane kõigi peale. Sellest arvatavasti need noomitused. Kainena saab R. Bekker aru, mis ta vanglasse tõi. Minevikku ei saa muuta, ent saab tegeleda oma hälbega ja selle likvideerida. Kohus ei saa väita, et R. Bekkeri areng lõppes 44-aastaselt. Kohtulahend võtab R. Bekkerilt igasuguse lootuse positiivsele tulemusele seoses alkoholiga. R. Bekkeri kaastööline iseloomustab teda kui arenemis ja õpivõimelist inimest. Tutvusringkonda ei kuulu joodikuid ning nad lubasid olla abiks. Stiimuliks saab olema pereelu, hea töö ja normaalne elu. Hea käitumine tuleb koos karske eluga. Selle vangistusega toimunud muutused kaaluvad üles taunitava mineviku.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Hinnates määruskaebuste argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
12.Iseenesest ei sisalda määruskaebused midagi sellist, mida maakohus juba arvesse võtnud poleks – näiteks on välja toodud R. Bekkeri töökoht endise tööandja juures, tema kohusetundlikkus ja hoolikus töötajana ning vangistuses läbitud „Eluviisitreening“. Ei vaidlustata ka R. Bekkeri korduvat distsiplinaarkorras karistatust. R. Bekker üksnes selgitab määruskaebuses noomituste saamise tagamaid ning mõistab oma tegevuse hukka.
13.Määruskaebuste n-ö teravik on suunatud ringkonnakohtu veenmisele selles, et maakohtu kaalutlused alkoholi liigtarvitamise ja uute kuritegude sooritamise ohu osas pole asjakohased. R. Bekker on selle karistuse ajal teadvustanud alkoholisõltuvust ning otsustanud probleemist vabaneda. Määruskaebuste esitajad panevad suure lootuse R. Bekkeri edasise õiguskuulekuse tagamisel kriminaalhooldusele, mille käigus on võimalik süüdlase lubadusi kontrollida.
14.Ringkonnakohus ei taha kuidagi alahinnata R. Bekkeri soovi oma käitumist muuta. Kui tõsised on aga inimese kavatsused oma elu reaalselt muuta ja motivatsiooni püsivus selleks, ei ole kontrollitud keskkonna käitumise põhjal võimalik ennustada, kuivõrd alkohol seal kättesaadav pole. Kohus ei saa kustutada R. Bekkeri kriminaalset minevikku, mille üheks osaks on olnud alkoholijoobes toime pandud kuriteod. Ehkki ta läbis edukalt „Eluviisitreeningu“ ja tunnistab sõltuvuse probleemi, on kerge olla motiveeritud alkoholist loobuma vangistuse tingimustes. Alkohol näikse olevat R. Bekkeri pikaajalisem probleem – teda on korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja ka teisi kuritegusid sooritades oli ta joobes. Alkoholi tarvitamise juured ulatuvad juba 1997. aastasse. Enne vangistust tarvitas ta alkoholi igapäevaselt. Sotsiaalprogramm annab küll hoovad, kuidas muuta sõltuvusharjumusi, ent kas isik hakkab tulevikus saadud teadmisi ellu rakendama, on iseasi. R. Bekker ei ole varesematest sekkumistest õppust võtnud. Üksnes süüdimõistetu lubadustest ei saa järeldada tema maailmavaate muutumist, kui isiku varasem elukäik on näidanud, et korduvad karistused, sh reaalsed vangistused ja kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole seda teinud.
15.Kohtukolleegiumi arvates ei saa R. Bekkerit kuigivõrd seaduskuulekusele mõjutada sõprusringkond. Ehkki R. Bekkeri kinnitusel sellesse joodikud ei kuulu, nähtub iseloomustusest ometi, et süüdlase suhtlusvõrgustiku moodustavad tuttavatest joomakaaslased, nende hulgas ka

vennad, sõpru ta ei oma ega otsi. Ka hea töökoht, millele R. Bekker on pannud lootused, ei taganud varem kainust ega hoidnud ära kuritegusid – iseloomustusest nähtuvalt vahetas R. Bekker viimastel aastatel tihti töökohta või lahkus ettevõttest ja naasis sinna, kusjuures peamiseks põhjuseks töölt lahkumiseks nimetas tööandja R. Bekkeri iseloomust tingitud tülisid ja alkoholi tarvitamist. R. Bekker on ühe kainusele mõjutava asjaoluna välja toonud ka elukaaslase positiivse mõju. See argument on samuti väheveenev, kuivõrd enne vangistust elukaaslase alkoholi mittetarvitamine süüdimõistetut ei motiveerinud. Nagu öeldud, ei saa isiku varasemat elukäiku arvestamata jätta – maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks tal puudub usk R. Bekkeri lubadustesse ja kriminaalhoolduse õnnestumisesse. Ka vangla iseloomustuse koostaja möönab, et R. Bekker väljendab sõnades soovi muutuseks ning on püstitanud eesmärgi kooselu taastada ja elada seaduskuulekalt, ent minevikust ei ole ühtki positiivset näidet tulemuslikust eesmärgi püstitamisest ja saavutamisest. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei veena ringkonnakohut maakohtu määrust tühistama R. Bekkeri määruskaebuses antud lubadused.

16.Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20261-26-4357/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4644/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval