Keskkonnavastased süüteod

1-22-3444

Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Napik ja Ain Laaguselt Eesti Vabariigi kasuks (Keskkonnaameti kaudu) 29 788,80 eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ-d Napik ja Ain Laagust süüdistatakse selles, et Ain Laagus tegutses OÜ Napik (reg kood 14619364) huvides ja kellel vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 oli kohustus juhtida osaühingut ning kes vastavalt ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama OÜ Napik tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olles käesoleval ajal Napik OÜ juhatuse liige, valdas ja transportis ajavahemikul 02.03.2022. a kuni 03.03.2022. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, X linnast X linna, aadressile X, X OÜle kuuluva kaubikuga Renault Trafic [XXX] 9309 värsket ahvenat, mille päritolu on tõendamata. Olles Napik OÜ juhatuse liige, võttis Ain Laagus Napik OÜ nimel oma abikaasale kuuluva firma X OÜle kuuluva kaubiku Renault Trafic [XXX] eesmärgiga osutada transporditeenust firmale X OÜ. Nimetatud kaubikuga sõitis Ain Laagus 02.03.2022. a X linna lähedusse X järve äärde ja ostis harrastuskalameestelt nende poolt õngega püütud 9032 ahvenat. Kalad transportis ta OÜ Y kalakäitlushoonesse eesmärgiga need müüa X OÜ nimel Y OÜ-le. Kala päritolu tõendavaks dokumendiks koostas Ain Laagus oma isiklikul arvutil CMR-i LT-16/02, millel märkis, et kala on pärit X ja ostetud Z käest. Nimetatud dokumendi esitas ta Keskkonnaameti inspektoritele, kes kontrollisid kala, mis oli juba Y OÜ jahutuskambrisse laetud, enda transporditud kala päritolu tõendamiseks. Samuti oli ta koostanud X OÜ nimel arve nr 22-42 ahvenate müügiks Y OÜ-le. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) §10 lg 8 p 3 kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses. KPS § 3 lg 6 sätestab, et käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga ja § 13 lg 2 sätestab, et kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse müügiteatist (edaspidi esmakokkuostukviitung), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti. KPS § 73 lg 1 p 7 alusel loetakse kalavarule kahju tekitamiseks sellise kala

1-22-3444

müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 6 sätestatud juhtudel. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitas OÜ Napik oma tegevusega keskkonnakahju kokku 29788,80 eurot. Ain Laagus teadis, et keelatud on osta harrastuspüügil püütud kala, samuti ei tohi transportida päritolu tõendamata kala, kuid otsustas ikkagi sõita X järve äärde ja osta ebaseaduslikult kokku harrastuskalameeste poolt õngega püütud ahvenaid. Seega pani OÜ Napik toime kala muul viisil kasutamise nõuete rikkumise, tekitades olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Ain Laagus toime kala muul viisil kasutamise nõuete rikkumise, tekitades olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Ain Laagus tegutses OÜ Napik (reg kood 14619364) huvides ja kellel vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 oli kohustus juhtida osaühingut ning kes vastavalt ÄS § 187 oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama OÜ Napik tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olles käesoleval ajal Napik OÜ juhatuse liige, võltsis 03.03.2022. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, oma elukohas, aadressil xxx, oma isiklikul arvutil veosedokumendi CMR LT-16/02 eesmärgiga esitada see 03.03.2022. a X järve äärest harrastuskalameestelt kokku ostetud kala päritolu tõendava dokumendina OÜle Y ja koostada selle alusel arve nr 22-42, millega harrastuskalameestelt ostetud ahven X OÜ nimel müüa edasi OÜle Y. Ain Laagus võltsis CMRi LT-16/02 intellektuaalselt s.t ta koostas dokumendi, mille andmed ei olnud sisult õiged. Nimelt kirjutas ta dokumenti, et temal kui vedajal kaasas olevad ahvenad on pärit X ettevõttest Z ja püütud X lahest, kuigi tegelikkuses olid need ostetud X järve äärest harrastuspüüdjatelt. Samuti kirjutas ta CMR-le nr LT-16/02 transpordivahendina OÜle A kuuluva kaubiku Renault Trafic [XXX], sest Napik OÜ rendib A OÜlt transpordivahendit OÜle Y transporditeenuse osutamiseks X. Kinnitamaks ahvenate üleandmist X ettevõttelt Z kasutas Ain Laagus varasemalt enda valdusesse jäänud Z pitsatit ja kirjutas ka X ettevõtja esindaja allkirja, omamata selliseks tegevusels Z volitust. Ain Laagus võltsis dokumenti vastavalt oma ettekujutusele sellest, et ebaseaduslikult harrastuspüüdjatelt kokku ostetud ahvenad on võimalik kalakäitlusettevõttele edasi müüa ja müügiarve koostada üksnes sellise kala päritolu tõendava dokumendi esitamisel. Samuti on selle dokumendi alusel Napik OÜl õigus X OÜlt sisse nõuda tasu transportteenuse osutamis eest. Vastavalt Ain Laaguse ettekujutusele, kui Keskkonnaamet peaks kontrollima ettevõttes olevate ahvenate päritolu, siis võltsitud dokumendi esitamine ja selle alusel koostatud müügiarve annab õiguse ettevõttel ahvenaid käidelda. Samuti annab võltsitud CMR LT16/02 õiguse X OÜ-le ahvenaid edasi müüa. Seega pani OÜ Napik toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise s.o KarS § 344 lg 2järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Ain Laagus toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Ain Laagus tegutses OÜ Napik (reg kood 14619364) huvides ja kellel vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 oli kohustus juhtida osaühingut ning kes vastavalt ÄS § 187

1-22-3444

oli kohustatud juhtima osaühingu igapäevast majandustegevust, sealhulgas tagama OÜ Napik tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olles käesoleval ajal Napik OÜ juhatuse liige, olles 03.03.2022. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, oma elukohas, aadressil xxx, oma isiklikul arvutil teadvalt võltsinud veosedokumenti CMR LT-16/02 eesmärgil esitada see kala päritolu tõendava dokumendina OÜle Y ja koostada selle alusel arve nr 22-42, millega harrastuskalameestelt ebaseaduslikult ostetud ahven X OÜ nimel müüa OÜle Z, esitas 03.03.2022. a võltsitud veosedokumendi CMR LT-16/02, kui Napik OÜ poolt OÜsse Y transporditud ahvenate päritolu tõendava dokumendi nii OÜ-le Y kui ka Keskkonnaametiinspektoritele, kes järelevalve käigus kalakäitlusettevõtetes oleva kala päritolu kontrollisid. Ain Laagus võltsis CMRi LT-16/02 intellektuaalselt s.t ta koostas dokumendi, mille andmed ei olnud sisult õiged. Nimelt kirjutas ta dokumenti, et temal kui vedajal kaasas olevad ahvenad on pärit X ettevõttest Z ja püütud X lahest, kuigi tegelikkuses olid need ostetud X järve äärest harrastuskalameestelt. Samuti kirjutas ta CMR-i LT-16/02 transpordivahendina OÜle A kuuluva kaubiku Renault Trafic [XXX], sest Napik OÜ rendib A OÜlt transpordivahendit OÜle Y transporditeenuse osutamiseks X. Kinnitamaks ahvenate üleandmist X ettevõttelt Z kasutas Ain Laagus varasemalt enda valdusesse jäänud Z pitsatit ja kirjutas ka X ettevõtja esindaja allkirja, omamata selliseks tegevusels Z volitust. Ain Laagus võltsis dokumenti vastavalt oma ettekujutusele sellest, et ebaseaduslikult harrastuspüüdjatelt kokku ostetud ahvenad on võimalik kalakäitlusettevõttele edasi müüa ja müügiarve koostada üksnes sellise kala päritolu tõendava dokumendi esitamisel. Samuti on selle dokumendi alusel Napik OÜ-l õigus X OÜlt sisse nõuda tasu transportteenuse osutamis eest. Vastavalt Ain Laaguse ettekujutusele, kui Keskkonnaamet peaks kontrollima ettevõttes olevate ahvenate päritolu, siis võltsitud dokumendi esitamine ja selle alusel koostatud müügiarve annab õiguse ettevõttel ahvenaid käidelda. Samuti annab võltsitud CMR LT16/02 õiguse X OÜ-le ahvenaid edasi müüa. 03.03.2022. a kell 07:43 kontrollisid Keskkonnaameti Pärnumaa büroo looduskaitseinspektorid kalakäitlusfirmas OÜ Y ettevõtte jahutuskambrisse ladustatud kalapartii (kokku 9309 värsket ahvenat) päritolu. Kontrollimise hetkel viibis ettevõttes ka Ain Laagus, kes esitas nimetatud kala päritolu tõendavateks dokumentideks võltsitud veoselehe CMR LT-16/02 ja X OÜ nimel koostatud arve 22-42 ahvenate müügi kohta OÜle Z. Seega pani OÜ Napik toime teadvalt võltsitud dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, kasutamise s.o KarS § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Ain Laagus toime teadvalt võltsitud dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, kasutamise s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitas OÜ Napik oma tegevusega kalavarudele keskkonnakahju kokku 29788,80 eurot, mille osas on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitanud tsiviilhagi solidaarselt Ain Laaguse ja OÜ Napik vastu. Süüdistatav nõustub temalt kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmisega Eesti Vabariigi kasuks. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: 1) OÜ Napik süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 5000 eurot, Kars § 344 lg 2 järgi rahaline karistus 4000 eurot, KarS § 345 lg 2 järgi rahaline karistus 4000 eurot. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades raskeimat üksikkaristust ning kandmisele kuulub rahaline karistus 6000 eurot. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud

1-22-3444

rahalisest karistusest kuulub kohe kandmisele 1000 eurot ning 5000 euro suurust rahalist karistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2) Ain Laaguse süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 8 kuud, Kars § 344 lg 1 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 345 lg 1 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades raskeimat üksikkaristust ning kandmisele kuulub vangistus üheksa kuud. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad on ennast süüdi tunnistanud. Süüdistavate käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja solidaarselt süüdimõistetutelt. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlastelt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha kummalki 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest OÜ-lt Napik eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.