Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

trell, kettasaag, kirves, haamer, bensiinmootoriga trimmer, lihvimismasin, petrooleumlamp, rulliga pikendusjuhe, kast tööriistadega , tapeedid, kogumaksumusega 2965 eurot. Kokku on vara hävinenud summale 22241,81 eurot. Käitudes eelkirjeldatud viisil oli Jelena Makarova teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tema tegevuse tagajärjel hävib teiste isikute vara vähemalt olulises ulatuses. Kuuri ja seal sees olevate esemete süütamisega ja olulise kahju tekitamisega pani Jelena Makarova toime võõra asja hävitamise toime s.t. KarS § 203 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Jelena Makarova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.05.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jelena Makarova süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kinnipidamises viibitud aeg 17.08.2020 kell 11:30 kuni 13:00 (üks päev) karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust. ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jelena Makarova ühe aastase ja ühe kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg käesolevas kriminaalasjas. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Jelena Makarova ei tööta ja on töötukassas arvel, elab üksi kolme aastase lapsega ning tema poolt hüvitamisele kuuluv kahju on võrdlemisi suur. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 981 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu 135.60+32.40 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.